
ELU KUI SEIKLUS: Hallikivi seikluspargi omanikud Riina ja Kalle Voog saavad teinekord isegi mahti, et oma tagahoovis asuvas pargis pire turnida.
MAANUS MASING
Seiklusparke on kerkinud Saare maakonda kui seeni pärast vihma. Kuivõrd nad kõik aga oma niši on leidnud ja jagub neile kõigile ka kliente?
Visit Saaremaa andmeil on maakonnas praegu neli suuremat tasulist seiklusparki: Hallikivi, K-Pargi, Muhu ja alles hiljuti väravad avanud Asva viikingite küla. Lisaks tegutseb kolm väiksemat tasuta seiklusrada Suure Töllu puhkekülas, Leisis ja Pihtlas.
Turismispetsialist Kristina Mägi nentis, et kui vaadata viimasel paaril aastal juurde tulnud parkide arvu, siis tundub, et seiklusturism kulgeb tõusvas joones. Kas neile kõigile ka piisavalt kliente jagub, on iseteema. “Loodetavasti on neist igaüks leidnud oma niši, toimetab selles edukalt ja pikalt,” oli Mägi optimistlik.
Saaremaa esimene ehk vanim, Hallikivi seikluspark alustas viis aastat tagasi, seega võetakse seiklejaid vastu juba kuuendat hooaega. Seikluspargi üks omanikest Riina Voog tõdes, et neid külastavad ühtviisi nii sise- kui välisturistid, samuti saarerahvas ise. Ning sihtgrupid on erinevad – nn üksikturistid, õpilasgrupid, töökollektiivid.
Hooaeg alanud rahulikult
Lihtne seiklusparkide rohkuses muidugi pole. “Seoses väga suure konkurentsiga on ka klientide arv tunduvalt kahanenud,” tunnistas Voog. “Meie seikluspargi parimaks aastaks klientide rohkuse poolest oli esimene ehk avamise aasta.” Tänavune hooaeg on isegi vaatamata pikalt püsinud imeilusale ilmale perenaise sõnul alanud rahulikult. “Alati võiks ju paremini,” leidis ta.
Samas paneb tihe konkurents uusi väljundeid leidma ning lisaväärtusi kasvatama, möönis ta. “Meie alustasime eelmisel aastal kooliõpilaste matka- ja seiklusringidega ning pakume väikestele gruppidele võimalust käed saviseks teha ehk keraamikaõpituba,” kõneles seikluspargi perenaine. Seikluspargi peremees Kalle Voog pakub aga soovijatele lisaks jahimeheretki – õuel asub nt indiaanlaste higistamistelk.
Samuti on tema sõnul üsna populaarsed laste sünnipäevade tähistamised, milleks on Hallikivi pargis head võimalused nii siseruumis kui õuealal. Lisaks on neil kavas õhusõiduraja pikendamine.
Mullu avatud Muhu seikluspargi perenaine Triin Vokk leidis, et maakonnas on seiklusparginduses veel arenguruumi. “Meil on palju toredaid inimesi siin- ja sealpool vett, kes soovivad veeta aega aktiivselt sõprade, kollektiivide ja peredega,” usub ta.
Hea on tema hinnangul vaadata Ida-Virumaa poole, kes suurte sammudega on saarlastel seiklusparginduses eest lipsanud ja näitab eeskuju. “Oluline on leida oma tee,” tähendas Vokk.
Tema sõnul on Muhu seikluspargil vedanud, sest neil on suurepärased kliendid. “Oleme rõõmsad ja tänulikud, et külastajad leiavad tee meie juurde ja lubavad peatselt tagasi tulla,” tähendas ta.
Muhu seikluspargi kliendid on Voki sõnul erinevad. On laste- ja täiskasvanute gruppe, noori, lastega peresid ja lihtsalt aktiivset tegevust hindavaid külastajaid. “Tullakse veetma aega, panema end proovile, tehakse meeskonnatööd ja lihtsalt trenni,” sõnas Vokk. “Alles hiljuti kuulsin ühe külastaja käest, et küll oleks tore, kui ta saaks iga nädal sellises jõusaalis käia.”
Voki sõnul saab seikluspargis ronida aastaringselt. Ainult äike ja väga tugev tuul on need, millega ei ronita. Näiteks väike vihmasabin teeb puude otsas turnimise ainult põnevamaks.
Mis see seikluspark on?
Ta tõdes, et viimase nädala jooksul on suvi näidanud oma kuumimat palet, aga ka see ei tekita takistusi. “Muhu seikluspargis on rajad puudel ja enamus radu jääb mõnusalt otsese päikese eest varju,” kinnitas ta. Samuti on võimalik võtta ette ronimine õhtul või planeerida hoopis öine seiklus.
Nagu Muhu seikluspark, nii avas mullu uksed ka K-Pargi seikluspark Kuressaares. Ekaterina Nikitina K-Pargist leidis, et neil läheb päris hästi ning külastatavusega võib rahul olla. “Tegutseme pidevalt selle nimel, et äratada huvi uutes klientides,” kinnitas ta.
Nikitina hinnangul ei ole seikluspargindus Saaremaal veel väga tuntud ja juurdunud. “On päris palju inimesi, kes ei kujutagi ette, mis see seikluspark üldse on ja mida seal teha saab,” kõneles ta. Arvatakse, et seikluspargid on peamiselt laste mängumaa, samas kui tegevust jagub seal kõigile.
Praegu ongi nende jaoks nõnda kujunenud, et peamisteks klientideks on lapsed ja teismelised. Õnneks on külastajate hulgas ka peresid ja töökollektiive ning pargis peetakse ka sünnipäevi.
Ühel väike kasum, teisel väike kahjum
Kolmest vaatluse all olevast seikluspargist on majandusaasta aruanne esitatud kahel: K-Pargi OÜ-l ja MTÜ-l Õpituba ehk Muhu seikluspargil. Hallikivi seikluspargil seda kohustust pole, sest tegutsetakse FIE-na.
K-Pargi mullune käive oli aruande kohaselt 35 797 €, selle juures tiksus aasta peale kahjumit 17 857 €. Keskmiselt töötas pargis läinud hooajal ühes kuus kolm töötajat, kellele maksti kokku 11 272 € (bruto).
Muhu seikluspargi müügituluks kujunes 26 244 €. Omadega jäädi 52 482 € kasumisse. Samas on MTÜ Õpituba saanud seikluspargi käima lükkamiseks PRIA-lt toetust enam kui 92 000 €. Töötajaid on seal 3–4, samuti vabatahtlikud.
Palkadeks kulus mullu veidi üle 12 000 €.
Hinnad 3 eurost 22 euroni
Vaadates seiklusparkide hinnakirju, siis iseenesest on neil kõigil üsna sarnased hinnad.
• Hallikivi seikluspargis maksab väikelasterajal seiklemine nt 4 eurot (ajalise piiranguta), 120-meetrine õhusõit 3 eurot ning ülejäänutele maksab sõltuvalt vanusest radade läbimine 8–15 eurot. Kes tahab lisaks õhusõitu teha, maksab 2 eurot juurde.
• Muhu seikluspargis tuleb tänavusel suvel sõltuvalt rajast ja paketist välja käia 5–22 eurot. Kõige enam maksab öine ronimine.
• K-Pargis jäävad hinnad 6–21 euro vahele. Sealgi on seiklemine selle raha eest ajalise piiranguta.
Niisiis, tihenev konkurents ja rahanumbrid kirjutises ka toodud.
Väike aastane tagasipõige:
Volli 20.05.17, 14:24 Keda see leping huvitab? http://delta.andmevara.ee/kuressaare_linn/dokument/2153970 See “Keda see leping huvitab?” ei ole mul sisutu plärtsumine vaid täiesti tõsine teemapüstitus. Leping on sõlmitud ajavahemikuks 20.03.2017 kuni 19.03.2022. Madis Kallase alkirjaga on nüüd Saaremaa vallal kohustus neli aastat “2.2. Üürile andja ostab üürnikult 1500 piletit hinnaga 5,00 eurot ühe pileti eest. Kokku pileteid 7500,00 € eest aastas. Üürnik esitab üürileandjale arve piletite ostmisel üks kord aastas”
Peale sügist on üürileandja ju Saaremaa vald, kes peab kõik Kuressaare kaabakerakonna ja SDE asendustegevuse kinni maksma. Ilmselgelt läheb selline Madis Kallase allkirjastatud lauslollus Saaremaa vallale väga kalliks maksma, sest teised Saaremaa vallas asuvatel seiklusparkide pidajatel on õigustatud ootus võrdsele kohtlemisele.
Nüüd aastake hiljem kaks asja kokku ja “tõesta, et sa pole robot” ning tulemuseks saame:
[Aina tiheneva konkurentsi tingimustes annab Saaremaa vald ühele ettevõtjale keelatud riigiabi aastani 2022!]
Head lahendust olukorrale ei ole — K-Pargil on õigustatud ootus, et Saaremaa vald täidab oma õiguseelase poolt sõlmitud lepingut ja kõigil teistel Saaremaa ettevõtetel on õigustatud ootus võrdsele kohtlemisele.
Selline käkk keerati kokku peale omavalitsuste ühinemislepingu ratifitseerimist Saaremaa teiste omavalitsuste poolt (koguni pool aastat varem) — kas jälle oli “juhtkomisjon teadlik” sellise seadusvastase kohustuse tekkimisest Saaremaa vallale?!
Mingid puude külge sodi riputajad, mõttetu tegevus ja mõttetud tegelased.
Pangu oma uksed kinni. 20 euro eest ei lähe mitte keegi sinna ronima.
Rumal inimene ei tea äriasjadest mitte mõhkugi ja tuleb siia moraali lugema. Häbi sul olgu!
Vali oma tooni!
Sina ei tule minule reegleid ette kirjutama!
Ma olen Saaremaa lehtede K U N I N G A S, seega peab minusse ja minu ütlemistesse suhtuma austusega, mitte sellisel toonil.
Gunnar-junnar plärtsub jälle — ühelgi lollil pole kahjuks keelatud Volli͈ nime all plärtsuda, ei Nasvast, žigullidest, pensionäride haisust või kommentaariumi kunnidest. Mingi korrelatsioon aga gunnarjunnarite kirjutistes aga välja on kujunenud — Volli͈na püütakse jama kirjutada teemal, mille kohta Volli͈ on kunagi sõna võtnud kaabakerakonna st IRLi kohalike füürerite tegevuse vastu. Jah, IRL juhtis Kuressaare volikogu, kui “eimapolesots” Madis Kallas Kuressaare linna likvideeris ja kogu Saaremaad samaaegselt lammutas SOLli juhi ja IRLi reeglite järgi “ühinemisi” läbi viies.