Kai Rannastu leidis uued väljakutsed

PÄLVINUD TUNNUSTUST:
aastate jooksul on Kai Rannastule jagunud mitmeid tiitleid. Enim hindab ta aasta õpetaja tunnustust.
Foto: ERAKOGU

Kes teeb, see jõuab! Just selle vanasõnaga võiks iseloomustada Kai Rannastut, keda on jagunud sotsiaaltöö valdkonda nii pedagoogi kui vabatahtlikuna ning kes on teeninud tunnustuse õpetajana täiskasvanud õppijatele tarkuste ja elukogemuste jagamise eest.

“Õpetaja töö on äärmiselt põnev,” tunnistab Kai Rannastu. “Kui sügisel alustad oma tiimiga uue õpperühmaga, siis kevadel nopid vilju ja need viljad on magusad. Meil on päris palju õppijaid sotsiaaltöö erialadel, milleks on lapsehoidjad, tegevusjuhendajad ja hooldustöötajad ning kui sa näed, kuidas inimesed hakkasid seda teemat omandama, selle toimimisest ja seostest aru saama, siis on väga hea tunne.”

Kai Rannastu töötas 20 aastat Kuressaare ametikooli sotsiaaltöö ja iluteeninduse erialade õppetöö juhtõpetajana, aga osales ka üleriigilise sotsiaaltöö assotsiatsiooni ja Kuressaare linna sotsiaalkomisjoni töös. Ta on koostanud riiklikke ja kooli õppekavu ning kirjutanud erialase õpiku.

Kui inimene on nii aktiivne ja tegev erinevates valdkondades, siis tekib paratamatult küsimus, kuidas oli võimalik nende kõigi asjadega hakkama saada? Ole sa nii tubli kui tahes on päevas ikka 24 tundi, nädalas 7 päeva ja aastas 365 päeva.

“Ikka tehes,” tõdeb Kai Rannastu. “Ega need asjad ole ju kõik ka korraga toimetamisel olnud. Sotsiaaltöö on nii lai mõistena kui ka tegevusena ja vabatahtlik töö oli kõige selle juures loomulik osa. Mis puudutab õpikut, siis seda tegin 2004–2005, sest ei olnud vajalikku ja sobivat õppematerjali ning see tuli teha. Kõik asjad on tulnud loomuliku jätkuna eelnevale tegevusele.”

Iluteeninduse eriala juhtõpetajaks sai Kai Rannastu siis, kui ametikoolis toimusid muudatused ja talle tehti ettepanek seda juhtima hakata. “Tundus ja oli ka põnev,” põhjendas ta valikut. “Iluteenindus on ärisektori teema, sotsiaaltöö valdkond aga rohkem avaliku sektoriga seotud ja neile lähenemised erinevad totaalselt. Ma hakkasin end turundusega kurssi viima ja see laiendas samas minu maailmavaadet ka sotsiaaltöö poole pealt. Sain asjadele teise vaatenurga.”

Ühes koolis pea veerand sajandit

Ajal kui maailm on lahti ja pakkumistele avatud, suutis Kai Rannastu pühenduda täielikult oma tööle ja Kuressaare ametikoolis kogunes seda lõpuks 20 aastat. Sajad õpilased on omandanud tema käe all eriala ja saanud kaasa oskused tööturul hakkama saamiseks.

1997. aastast ametikoolis töötanud Kai Rannastu räägib, et kui ta on lugenud ajakirjandusest inimestest, kes on tihti oma valdkondi vahetanud ja siirdunud uutele tegevustele, siis see number 20 ühes töökohas tundub esialgu tõesti uskumatu.

“Ju see on mingi salapärane number, mis paneb oma tegevusele hinnanguid andma ning küsima, kas ma tahan seda veel jätkata või äkki tahan ma midagi muud teha ja uusi väljakutseid leida,” tõdeb Kai Rannastu.

“Olen ise enda jaoks saanud nende aastatega piisavalt võimalust õppida. See on iseenda arenguga seotud, sest ma sain ennast väga palju proovile panna, palju põnevaid kogemusi ja avastasin, et minu tugevus on töö inimestega. Me saime endale sotsiaaltöö ja iluteeninduse poole peale väga vägeva tiimi ning ilmselt mul selles osas üht-teist õnnestus ja see innustab.”

Ometi sai Kuressaare ametikoolis kõik tänavu veebruaris läbi. Kai Rannastu ütles, et hariduses ja eriti kutsehariduses töötamine ei ole kerge. Õppekavade rohkus, erialase väljaõppe koordineerimine ning uute arengute sissetoomine nõuab pühendumist ja selle kõige eest kogu aeg vastutamine on ülipingeline ja raske töö.

“Ju ma hakkasin vaatama, mida ma tahan veel teha,” selgitab Kai Rannastu. “Ametikooli organisatsioonis toimusid ka muutused ja minu jaoks ei läinud need asjad enam nii sügavalt kokku, et ma oleksin teistele pakkumistele kiirelt ei öelnud. Aga eelmise aasta teises pooles juhtus kuidagi nii, et tuli tööpakkumisi ja väga põnevaid. Astangu kutserehabilitatsioonikeskus kutsus mind juba kolmas kord ja seekord tegin otsuse nende kasuks. Erivajadusega inimeste heaks töötamine on olnud mulle väga südamelähedane juba ka ametikoolis.”

Tunnustusi mitmel tasemel

Hea töö ja jäägitu pühendumuse eest on Kai Rannastule jagunud palju tunnustust ja teda on pärjatud mitmete tiitlitega. Nii on Rannastu saanud 2014. aastal maavalitsuse nominatsiooni sotsiaaltöö valdkonna edendamise eest, ta on valitud 2009 Eesti aasta õpetajaks ja 2017. aastal pälvis Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioonilt tänukirja kui parim sotsiaaltöö koolituse lektor.

Kai Rannastu ei oskagi täpselt öelda, miks talle need tunnustused on tulnud, aga märgib, et ju siis on tema tegemisi märgatud ja nendele nominatsioonidele esitatud. Kõige enam hindab Rannastu aasta õpetaja tiitlit.

“See oli tohutu üllatus,” tunnistab ta. “2009. aastal kutseõpetajaid sellesse valikusse veel millegipärast eriti ei kaasatud. Ma mäletan ka seda, et olin nii ehmunud ja kohmetu umbes aasta aega ja ei tahtnud sellest isegi rääkida. Aga kui see kõik üle läks, oli mul siiralt hea meel ja tegelikult olen tänulik kõikide nende tunnustuste eest.”

Kai Rannastu sõnul sobib talle väga kaasaegne muutnud õpikäsitlus, kus õpetaja/koolitaja on õppijale väljakutsete esitaja. Näiteks räägib ta tunnis seetõttu varasemast vähem, laseb õppijal õppida ja seostada. “Õppimine ju ei toimu ainult koolis, olulisemaks on muutunud õppimise teadvustamine ja seostamine,” toob ta välja olulisema.

Uus väljakutse

Nüüd töötab Kai Rannastu Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses õppeosakonna arendusspetsialistina ja tema töö sisu on erivajadusega inimeste tööle minemiseks ette valmistavate tingimuste loomisele kaasa aitamine. “Vaatame, millist ettevalmistust nad vajavad,” selgitab ta. “Lisaks kutseharidusele on meil veel igasugused muud täiskasvanute koolituskursused, kus piloteeritakse vastavaid programme, et teha selgeks, kuidas inimene saaks ja suudaks tööturule minna, milline on temale sobiv töö ja ettevalmistus ning et need kaks asja omavahel kokku läheks. Siin on hästi palju individuaalsuse arvestamist ja kohandamist.”

Lisaks on Kai Rannastu Eesti Supervisiooni ja Coachingu ühingu liige ning selle tegemised toovad teda nüüd aeg-ajalt ka Saaremaale. “Olen siin 36 aastat elanud ja sõpru-tuttavaid on palju,” räägib Kai Rannastu.

“Natukene käin siin ka supervisiooni tegemas, kui ESCÜ-le tellimus tuleb. Eks ma olen Saaremaa suhtes tundlik küll, ei saa ei öelda, järelikult hing veel päris mandril ei ole.”

Ametikooli poole Kai Rannastu pilk enam ei kiika. “Seal on uued inimesed, töö on ilusasti üle võetud ning uuel juhil peab laskma oma tööstiili ja inimestega kulgeda. Ma olin selles koolis ikkagi 20 aastat, mul olid omad süsteemid ja visioonid ning las uued inimesed realiseerivad omad ideed. Ma arvan, et võib-olla segaksin,” märgib ta.

Raamat sotsiaalhooldusest

2007. aastal ilmus Kai Rannastu kirjutatud raamat “Sotsiaalhooldus”, mille ta kirjutas vajadusest õppematerjali koondada. Kirjastusest Ilo tehti ettepanek. “Tegemist on hooldustöötaja eriala õpikuga, mis praeguseks on oma aja ära elanud ning peale on tulnud uued ja asjakohasemad,” selgitab autor, lisades, et tol ajal tehti küll kordus­trükk, järelikult raamatut osteti, kuid maailma rikkamaks naiseks ta sellest ei saanud!

Õppematerjali ja muid juhendmaterjale õppijatele on Kai Rannastu palju koostanud. 2013. ja 2014. aastal koostas ta õppematerjali erivajadusega kutse­õppijale lihtsas keeles. Avaldatud on see SA Innove kodulehel.

Rohkem raamatuid ei ole Kai Rannastu üllitanud, kuigi kirjutada talle meeldib. “Ma ei kujuta ennast ette, kui aktiivne tööelu läbi saab, aga mine tea, mis mõtted siis peale tulevad – äkki panen oma lastele midagi kirja,” ei välistanud ta siiski võimalust tulevikus midagi veel kirjutada.


KAI RANNASTU

  • Sündinud 9. juulil 1958 Pärnus

Haridus

  • TTÜ keemiateaduskond, konserveerimise tehnoloogia
  • TÜ Pärnu kolledž, sotsiaaltöö korraldus
  • TLÜ, kutseõpetaja väljaõpe

Töökohad

  • Saaremaa liha- ja piimatootmiskoondis (tehnoloog)
  • Kuressaare ametikool
  • Kuressaare täiskasvanute gümnaasium (sotsiaalpedagoog 0,2 koormusega).
  • SPIK rehabilitatsioonimeeskonna liige (tegevusterapeudi ülesannetes)

Hobid

  • Laulis kvartetis Maristik Mari Ausmehe juhendamisel ja kammerkooris Eysyla kuni aastani 2013

Pere

  • Abikaasa Peep, tütred Piret, Laura, Linda ja poeg Mart. Üks lapselaps Eliise Linda (3)

Tunnustused ja tiitlid

  • 2016 ESTA tunnustus sotsiaaltöö valdkonna lektorina
  • 2015 SM tunnustus ESTA liikmena sotsiaalvaldkonna arendustöö eest
  • 2014 Saare maavalitsuse tunnustus sotsiaaltöö valdkonna arendamise eest
  • 2011 HTM tunnustus erivajadusega õppijate kutseõppe edendamise eest
  • 2009 Eesti aasta õpetaja
  • 2002, 2009 KAK aasta õpetaja
  • 1999 Saare maakonna aasta õppija
Print Friendly, PDF & Email