Miks on vuti MM-i sponsorite seas rohkesti hiinlasi?

LÖÖK TULEVIKKU: See pilt vutifännist Hiina presidendist Xi Jinpingist on tehtud 2012. aastal Iirimaa visiidi ajal, kui ta külastas ka üht Dublini jalkastaadioni. Hiina on korduvalt teatanud kavatsusest esitada taotlus jalgpalli MM-i korraldamiseks. Ekspertide arvates võib aga võimalus selleks avaneda alles kas 2034. või isegi 2038. aastal.
Foto: Independent.co.uk

2018. aasta tippsündmus spordimaailmas on kahtlemata praegu Venemaal toimuv jalgpalli MM. Seekordse suurürituse eripära on tõsiasi, et sponsorite seas on järsult kasvanud Hiina firmade osakaal, samas on aga lääneriikide mitmed kompaniid MM-i toetamise lõpetanud. Miks see nii on, selles püüdis selgusele jõuda Briti majandus-poliitiline nädalakiri The Economist.

Vuti MM-i lõppturniirile on Hiina jalgpalluritel õnnestunud pääseda vaid ühel korral. See oli 2002. aastal, kui võistlused peeti Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Seda saavutust meenutab Hiina ajakirjandus hea sõnaga aeg-ajalt tänaseni.

Tõsi, turniir ise ei kulgenud hiinlaste jaoks just kuigi edukalt. Alagrupist nad toona edasi ei pääsenud ja ühtegi väravat ei löönud, küll aga lasid oma väravasse vastastel lüüa ühtekokku üheksa palli.

Ajakiri The Economist möönab, et ehkki tänavusel MM-il Hiina vutikoondist pole, on kõnealuse Aasia suurriigi kohalolek sellest hoolimata üpriski tuntav. Just selles seisnevatki Venemaal toimuva suurürituse omapära.

Käimasoleval jalka MM-il on ühtekokku 19 suuremat erasektorist pärit sponsorit. Briti nädalakirja andmetel on aga nende seas koguni seitse Hiina korporatsiooni. Paratamatult tekib küsimus, miks ikkagi sedavõrd palju?

Tulus äri

Nagu teada, koordineerib jalgpalliliikumist maailmas 1904. aastal Pariisis asutatud Rahvusvaheline Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsioon ehk FIFA (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Fédération Internationale de Football Association), mille peakorter asub neutraalses Šveitsis Zürichis. Organisatsioonil on mitme miljardi dollari suurune eelarve, mis tähendab, et seal liigub suur hulk raha.

Võib oletada, et iga nelja aasta tagant toimuv jalgpalli MM omab FIFA äristrateegias erilist tähtsust – on ju just see ettevõtmine organisatsiooni sissetulekute peamine allikas. The Economisti arvestuste kohaselt küündisid FIFA sissetulekud nelja aasta jooksul, mis eelnesid 2014. aastal Brasiilias toimunud MM-ile, ühtekokku 5,4 miljardi dollarini.

Kui vutiorganisatsiooni eelarvet aga lähemalt uurida, siis selgub, et lõviosa sellest sissetulekust tuli kahest allikast – teleülekannete õiguste müügist ja erasektori sponsorlusest. Neist esimene andis FIFA büdžetti 2,4 miljardit, teine aga 1,6 miljardit dollarit. Ainuüksi juba need kaks sissetulekuallikat aitasid katta MM-i korraldamiskulusid, mis neli aastat tagasi läksid FIFA-le maksma umbes kaks miljardit dollarit.

Jalka MM on kogu maailmas üks enimvaadatavaid telesaateid. Seega on ka mõistetav, miks maailma suurkompaniid on huvitatud, et teleülekannete ajal oleks aeg-ajalt kindlasti näha ka nende logosid. Et seda eesmärki saavutada ja spordiüritusel löögile pääseda, on maailma suurkorporatsioonidel tulnud aktiivselt tegutseda ja üksteisega pingeliselt konkureerida.

Skandaalide küüsis

Briti nädalakirja andmetel on olukord nüüd aga kardinaalselt muutunud. Kes ajakirjandust regulaarselt jälgib, peaks teadma, et 2015. aastal esitasid Ameerika Ühendriikide õiguskaitseorganid ühtekokku 40-le FIFA-ga seotud ametiisikule süüdistuse ulatuslikus korruptsioonis. Täpsemalt süüdistati neid väljapressimises, petuskeemide loomises ja rahapesus.

On igati mõistetav, et säärased räiged süüdistused tekitasid FIFA kauaaegsete sponsorite hulgas ärevust. Võis ju puhkenud skandaal ohustada ka nende autoriteeti ja edasist äritegevust. Tagajärg oli, et sellised tuntud suurettevõtted, nagu Emirates Airlines, Continental AG, Johnson & Johnson ja Sony, keeldusid FIFA-ga sõlmitud sponsorlepinguid pärast nende aegumist uuendamast.

Samas oli läänemaailmas vähe neid ettevõtteid, kes tahtnuksid lahkunud sponsorite asemele astuda. The Economist kirjutab, et enne Venemaa 2018. aasta MM-i oli FIFA-l lootus sõlmida 34 sponsorlepingut. Neist õnnestus realiseerida vaid 19.

See on märkimisväärne muutus võrreldes 2014. aastaga, kui sponsorluslepingud õnnestus  sõlmida juba kaua aega enne MM-i algust. Siinkohal muutub Briti ajakiri mõnevõrra spekulatiivseks, oletades, et ärimaailm oleks ehk käitunud teistmoodi, kui 2018. aasta MM-i korraldamise õigus oleks antud näiteks Hispaaniale ja Portugalile. On ju viimaste aastate poliitilised sündmused läänemaailma avaliku arvamuse Putini valitsetava Venemaa suhtes mõnevõrra umbusklikuks muutnud.

Tõsi, pärast korruptsiooniskandaali puhkemist ja vahetult enne tänavuse vuti MM-i algust õnnestus FIFA-l sponsoriteks saada mitmeid uusi korporatsioone. Need on aga peamiselt pärit kolmest riigist: Venemaalt, kus tänavune turniir toimub, Katarist, kus leiab aset 2022. aasta turniir, ja Hiinast. The Economist oletab, et viimati mainitud riigi kompaniid on tõenäoliselt seisukohal, et seotus skandaalse FIFA-ga ei ohusta nende majanduslikke positsioone maailmas kuidagi.

Uued rahastajad

Hiina suurematest kompaniidest on FIFA sponsorite hulgas nüüd peamiselt nutitelefone tootev Vivo, samuti nutitelefone ja muid elektroonilisi seadmeid valmistav Hisense, elektriskuutreid tootev Yadea, Hiina suuruselt teine piimanduskompanii Mengniu ja peamiselt kinnisvaraga tegelev Dalian Wanda. Võib oletada, et teleülekandeid tähelepanelikult jälgiv vutifänn on nende firmade logosid staadionitele paigutatud tabloodel märganud.

2014. aasta statistika näitas, et teleri kaudu jälgis jalka MM-i iga viies Hiina elanik. Kuid fakt, et taevapoegade maa elanike seas on vutimäng üpriski populaarne, ei kajastunud seni kuidagi ärimaailma ettevõtmistes ja tegemistes – neli aastat tagasi oli Hiina kompaniide osakaal FIFA sponsorite nimistus praktiliselt olematu. 2014. aastal toetas jalka MM-i vaid üks Hiina kompanii. Seega on tänavune muutus märkimisväärne, arvab The Economist.

Paljudele on teada, et Hiina Kommunistliku Partei peasekretär ja riigi praegune president Xi Jinping on kirglik vutifänn. Ta pole teinud saladust sellest, et tema juhitav riik sooviks tulevikus saada jalka MM-i lõppturniiri korraldamise õigust ja miks mitte seda ka võita.

Print Friendly, PDF & Email