Kuldar Kesküla edendab kaitsekoostööd Gruusiaga

OMAS ELEMENDIS: Kuldar Kesküla vormis ja ametipostil.
Foto: ERAKOGU

Eesti kaitseatašee Gruusias, Saaremaalt pärit kolonelleitnant Kuldar Kesküla aitab arendada riikide kahepoolseid suhteid ja sõjalist koostööd.

Eesti ja Gruusia kaitsealane koostöö toimub kahepoolse koostöölepingu alusel, mis sätestab vastastikused tegevused, mida ja kuidas koostöös tehakse. Nimetatud lepingu alusel lepitakse kokku ja otsustatakse, kes missugusest õppusest osa võtab ja millised visiidid on planeeritud kahe riigi kaitseministeeriumi ja kaitseväe tasemel. Ülesannete ja kohustuste võtmisel lähtutakse ka oma eelarvelistest ja personalialastest ressurssidest, et ei oleks võetud ühel või teisel põhjusel üle jõu käivaid kohustusi. Kõik kokkulepitu peab olema ka reaalselt teostatav ja vajalik kahe riigi kaitsealase koostöö arendamiseks.

“Olen omalt poolt püüdnud varemalt alustatud protsesse edukalt töös hoida, lõpule viia ja edasi arendada ning vajadusel uusi initsiatiive esile tõsta,” räägib Kuldar Kesküla. “Ma ei saa väita, et siin kahepoolse koostöö käigus saavutatu oleks ainult minu töö tulemus, sest need on olnud pikaajalised meeskonnatöö tulemusel toimuvad protsessid ja jätkuvad tegevused. Jätkasin siin ka varem, minu eelkäijate ajal alustatud töid ja on loomulik, et kõik asjad arenevad edasi. Tänasel päeval on kaitsekoostöö oma tegevuste mahu poolest suurem kui viis või kümme aastat tagasi, samas olid küm­me aastat tagasi hoopis teised ajad ja teised raskused ka kaitseatašee töö osas. Kõik muutub ajas ning varasemad teemad ammenduvad ja jõuavad lõpule. Nende asemele tulevad uued teemad, mida hakatakse arendama.”


Samm karjääriredelil

Kesküla sõnul seisneb Eesti abi Gruusiale peamiselt vajaliku nõu jagamises, oma kogemuste edasiandmises selles osas, kuidas Eestis omal ajal kaitsevaldkonda arendati. Põhiline valdkond, milles Eestit igal pool hinnatakse, on küberturvalisus ning sellel alal tunnustatakse Eesti vaieldamatut liidripositsiooni. Samas on eestlastel kindlasti õppida ka grusiinidelt ja nende kogemustest ning seetõttu on koostöö ja kogemuste vahetamine vastastikku vägagi kasulik.

Saaremaalt pärit Kuldar Kesküla töötas 1991. aastast politseis ja 1997. aastal asus teenima piirivalves. 2008. aastal sai temast kaitseväe peastaabi staabiohvitser. Kesküla on läbinud USA maaväe kapteni karjäärikursuse ja lõpetanud Ameerika  Ühendriikides maaväe staabikolledži.

“Politseiteema pakkus mulle juba varases nooruses huvi ja kui oli keskkooli päevil meeldiv kokkupuude inimestega, kes seda tööd tegid, siis see soov süvenes ja pani aluse ka minu edaspidisele karjäärile,” räägib Kesküla. “Pean väga oluliseks haridust. Selleks, et karjääris edasi minna ja oma võimalusi laiendada, on see ainus võimalus. Olen alati püüdnud ennast arendada, sest peab olema eesmärk kusagile jõuda ja selle nimel on nauditav uusi väljakutseid vastu võtta.”

2015. aasta 1. augustist asus kolonelleitnant Kuldar Kesküla tööle Eesti kaitseatašeena Gruusias, vahetades sel ametikohal välja kolonelleitnant Teet Kivissoni.

“Asumine kaitseatašee ametikohale tuli ootamatult,” tunnistab Kesküla. “Ettepanek tuli veidi üllatuslikult ja siis juba esitas kaitsevägi minu kandidatuuri kaitseministeeriumile ning nii ma sellele tööle Gruusias sattusin. Eelnevalt oli ministeeriumis tutvustav väljaõpe, mille käigus viisin ennast kurssi Eesti-Gruusia vahelise kaitsekoostööga ehk mida me üldse koos teeme ja milles seisneb nüüd minu töö sisu.”

Eesti sõber Gocha Machavariani ja
Kuldar Kesküla. Foto: ERAKOGU

Atašeel on kohustus toetada oma riigi suursaadikut. See tähendab selgeid ja mõistetavaid nõuandeid väga mitmel kaitsevaldkonna teemal. Palju tuleb nõu anda küsimustes, mis puudutavad asukohariigi relvajõude ja nende relvajõudude sõjalisi operatsioone väljaspool oma territooriumi, ning kõige kaitsevaldkonnas toimuvaga tuleb kursis hoida suursaadikut.

Atašee peab olema kursis tänapäeva maailma ja selles toimuvaga. Ta peab tundma ja austama nii oma kodu- kui ka asukohariiki, tal peab olema nende mõlema usaldus. “Kohalike oludega peab kursis olema,” tõdeb Kuldar Kesküla, lisades, et ükskõik millises riigis sa ametis oled, on nii lihtsam hakkama saada. “Selle eelduseks, et arendada ja hoida vastuvõtva riigi esindajatega võimalikult paremaid suhteid ja koostööd on see, et tunned ning austad kohalikke olusid ja traditsioone.”

Teiste riikide atašeedega on koostöö väga tihe. See on täpselt organiseeritud, selleks on oma assotsiatsioon, kuhu kuuluvad kõik Gruusiasse atesteeritud atašeed. Regulaarselt toimuvad kokkusaamised, kus vahendatakse informatsiooni sellest, mismoodi Gruusia kaitseministeeriumiga paremini koostööd teha, kuidas neid paremini toetada ja mida keegi üldse pakub. Ennekõike on see vajalik selleks, et oleks teada, kes mida teeb ja et ei oleks dubleerivaid tegevusi. Venemaa esindaja assotsiatsiooni ei kuulu, sest selle riigiga Gruusial diplomaatilised suhted puuduvad.

Kuldar Kesküla koos endise kolleegi Kalle Laanetiga.
Foto: ERAKOGU

Sõjad on jätnud oma jälje

2008. aastal toimunud Venemaa relvajõudude sissetung on Gruusias veel tunnetatav ja see väljendub erinevates väikestes asjades. Kuldar Kesküla sõnul puudutas konflikt paljusid peresid ja kodusid, see ei ole kellestki niisama mööda läinud ja sellist asja on keeruline unustada. Paljud inimesed Lõuna-Osseetias, Abhaasias kaotasid oma kodu ning sisepõgenikke on hästi palju. Sõjaväelaste hulgas on palju inimesi, kes on vahetult osalenud kõikides Gruusia pinnal toimunud sõjalistes konfliktides.

“See konflikt väljendub erinevates väikestes asjades,” selgitab Kuldar Kesküla. “Teatud inimesed ei räägi näiteks põhimõtteliselt vene keelt, kuigi oskavad, sest see on okupandi keel ja kõik. See tunnetus on ehk mõnevõrra teistmoodi kui Eestis ja see on värske. See sõda annab jätkuvalt tunda ja okupeeritud alade olukord on jätkuvalt terav.”

Seoses kaitseatašee ametiga tõdeb Kesküla, et Gruusias töötamine ei ole oma keerukuse poolest lihtsalt üheselt võrreldav tööga mõnes teises riigis. “Ma arvan, et teatud keerulised momendid, mis on omased just nimelt sellele riigile, on igal pool olemas,” märgib ta. “Riigid on erinevad, inimesed on erinevad, kultuuriline taust on erinev. Igas riigis on omad raskused, kuid seda kindlasti öelda ei saa, et siin on keerulisem kui kusagil mujal.”

Eestisse puhkusele saab Kuldar Kesküla korra või paar aastas ikka, veidi rohkem on sõitmist tööalaselt. Kui Gruusia kaitseminister või kaitseväe juhataja tuleb Eestisse, on temaga koos ka Kesküla.

Kui Eestis on üritused, mis eeldavad, et kaitseatašee neist osa võtab, siis on ta kohal. “Istud Gruusias lennukisse, teed oma töö ära ja siis tagasi. Aga aeg-ajalt on aega ka Saaremaal käia,” märgib Kesküla.

Print Friendly, PDF & Email