Carlos kujutleb end raamatutegelaste asemele

JALGPALLIHUVILINE: Carlos Liiv loeb meelsasti maailmakuulsate jalgpallurite elulugusid.
Foto: IRINA MÄGI

“Mulle meeldib end kujutleda raamatu sündmuste sisse, olgu siis peategelase või kõrvaltegelasena,” ütleb ajalooteemalistest teostest ja elulooraamatutest lugu pidav Carlos Liiv, Saaremaa ühisgümnaasiumi värske vilistlane.

Kuulates, kui innustunult Carlos raamatutest räägib, võib tunduda uskumatu, et kõigest mõni aasta tagasi ei pidanud ta kirjandusest suurt midagi. “Koolis etteantud kohustuslikud teosed lugesin muidugi läbi, aga vabatahtlikult ma mõnd muud raamatut kätte võtta küll ei tahtnud.”

Kõik muutus aga gümnaasiumi hakul. “Tänu mu raamatuhuvilisele tüdruksõbrale,” märgib Carlos.

Armastab ajalugu

Ajalooainelistest teostest meeldivad Carlosele need, kus juttu sõjaajast, eriti mis puudutavad 1. ja 2. maailmasõda. Tema lemmikute hulka kuuluvad sellised romaanid nagu Hemingway “Kellele lüüakse hingekella” ja Remarque`i “Triumfikaar”.

“Mu vanavanaema, kel vanust 88 eluaastat, on mulle rääkinud, kuidas ta abikaasa sundmobiliseeriti ja kuidas ta pooli vahetas,” lausub Carlos. “Need lood on väga huvitavad ning tänu ka oma vanavanaemale tahan selle aja kohta aina rohkem teada.”

Muide, ajalugu oli koolis Carlose lemmikaine. “Urmas Kiil on meie kooli kõige parem õpetaja,” leiab Carlos. “Ta oskab kõigest nii põnevalt ja hingestatult rääkida ja teab kõiki fakte peast.”

Kui küsida, mis on Carlose arvates see kõige-kõige parem raamat, vastab ta kõhklemata: “Oscar Wilde`i “Dorian Gray portree”.”

Erinevalt klassivendadest, kellele “Dorian Gray portree” kohe sugugi ei meeldinud ning kes ei saanud lugemisega kohe üldse “vedama”, ei suutnud Carlos teost pärast esimeste ridade lugemist enam käest panna. “See on fantastiliselt hea raamat, seal on nii palju draamat ja traagikat!” lausub noormees. “Raamatutes peab olema vastandamist: hea-halb, ilus-inetu – kuigi see on kõige tavalisem klišee, töötab see hästi, muutes teose põnevaks.”

Eriti meeldivad Carlosele need raamatud, kus autor suudab panna lugeja halvale tegelasele kaasa elama. “Kuigi Dorian oli mõrvar, elasin ma talle kaasa.”

Carlose sõnul on tal väga elav kujutlusvõime. “Kujutlesin iseennast Dorianina – mis sellest, et temast sai ebameeldiv ja paheline inimene,” räägib ta, lisades, et tema lemmiktegelane sellest raamatust oli siiski lord Henry oma teravmeelsete ütlemistega. Muide, tekstikatkendiga lord Henrylt astus ta üles ka etlemiskonkursil.

Veel naudib Carlos elulooraamatute lugemist. Kuna ta on jalgpallihuviline, köidavad teda teiste seas jalgpalli suurkujude elulood. Nii oli tema jaoks elamus Zlatan Ibrahimovic´ist, Rootsis sündinud vutimehest, kelle vanemad pärit endisest Jugoslaaviast, rääkiv teos.

Praegu on Carlosel käsil raamat Mesut Özilist – Saksamaa jalgpallikoondise türgi päritolu keskmängijast, kelle pere kolis kodusõja eest Saksamaale. “Noorena tehti talle tema päritolu ja saksa keele mitteoskamise pärast väga palju ülekohut,” ütleb Carlos. Raamat Lionel Messist on tal veel lugemata, ent lähiajal plaanib ta seda kindlasti lugeda.

Lugeda on mõnus

“Kui loed, kuidas inimesed on nii rasketest oludest pärit ja keerulistest situatsioonidest pääsenud ning kõigi raskuste kiuste on neil hästi läinud, mõistad, kuidas sul endal on elus vedanud,” räägib Carlos.

Kui rääkida keerulistest oludest ja eluraskustest – ka Tammsaare “Tõde ja õigus” kuulub Carlose lemmikute hulka. Erinevalt nii mõnestki endisest klassikaaslasest, kes nendes teostes kujutatud olustikku masendavaks pidas.

Kuigi aega lugemiseks napib, püüab Carlos seda siiski leida, sest lugeda on mõnus. Just päris, paberile trükitud raamatut.

Print Friendly, PDF & Email