“Politsei ja prokuratuuri tänavused eesmärgid pole suunatud suuremale karistamisele, vaid abistamisele, millega vähendada kuritegevuse taset,” kirjutab Saaremaa prokurör Rainer Amur. “Sellisel moel saame tagada ohutuma kogukonna.”
Iga aasta alguses lepivad politsei ja prokuratuur kokku eesmärkides, milliste kuritegude tõkestamisele pööratakse sel aastal rohkem tähelepanu. Selleks hinnatakse kogukonnas esinevaid probleeme tervikuna ja valitakse prioriteedid, millele politsei ja prokuratuur rohkem oma ressursse suunavad. Tegemist on teadliku valikuga valdkondades, milles kuritegevuse tase on kõrgem ja mis puudutavad kogukonda kõige rohkem.
Tänavuse aasta eesmärgid on uus lähenemine kahe kuriteoliigi, perevägivalla ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise menetlemisele. Aastast aastasse on just neid kuritegusid Saare maakonnas toime pandud kõige rohkem. 2018. aasta esimese viie kuuga on tabatud 24 joobes juhti ja registreeritud 52 vägivallakuritegu. Mullu samal perioodil näitab statistika samuti 24 joobes juhtimist, kuid vägivallakuritegusid oli 28 ehk peaaegu poole vähem.
Muutus vägivaldseks joobnuna
Prokuratuur tervitab perevägivallaasjades kuritegude registreerimise arvu tõusu, sest see näitab, et üha rohkem seni varjatud juhtumeid on jõudnud politseinikeni. Ohvrisõbralikum menetlus on kasvatanud usaldust politsei ja prokuratuuri vastu ning toob politseinikeni üha rohkem perevägivalla juhtumeid. Otsime järjest enam ka võimalusi, kuidas vägivallatsejat karistamise kõrval tema probleemide algpõhjustega tegelema suunata.
Aprillis jõustus prokuratuuri ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkulepe, mis karistas 42-aastast Mariust õe kallal vägivalla tarvitamise eest aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Mees on löönud või kägistanud oma õde sel aastal kolmel korral ning ühel korral möödunud aasta detsembris.
Kõigi juhtumite kirjelduses hakkas silma ühine joon: vend muutus vägivaldseks, kui oli alkoholijoobes. See pole kergendav asjaolu, kuid annab kätte võtme, kuidas edasisest vägivallast hoiduda. Marius ei pea vanglasse minema, kui täidab kahe aasta pikkuse katseaja jooksul korralikult kriminaalhoolduse tingimusi: läheb vabatahtlikult alkoholismiravile ja osaleb sotsiaalprogrammis “Pere- ja lähisuhtevägivalla vähendamine”. Järgmine enesevalitsuse kaotus võib tähendada juba vanglakaristuse täitmisele pööramist.
Viis juhti alkoholismiravile
Ka joobes juhtimiste asjades oleme hakanud senisest rohkem tegelema probleemi enda – alkoholisõltuvusega. Kui mullu saadeti prokuratuurist eranditult kõik kriminaalses joobes vahelejäänud juhid kohtusse, siis tänavu oleme alustanud pilootprojektidega, mille käigus püüame erandkorras eksijaid nende alkoholiprobleemiga aidata.
Kindlasti ei tähenda see aga leebust joobes juhtide suhtes, sest juba teistkordne joobes juhtimine viib rikkuja kindlalt kohtusse ja trellide taha.
29-aastane Martin jäi 21. detsembril Kuressaares politseile vahele kriminaalses joobes Et registrist vaatas kolme aasta tagusest ajast vastu täpselt samasugune rikkumine, konfiskeeris kohus jaanuari esimestel päevadel tema auto, võttis noormehelt juhiloa ja saatis ta kuuks ajaks vanglasse. Karistust kannab Martin praegugi, sest lisaks ärakantud ühele kuule ähvardab teda aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseaja tingimuste rikkumise korral veel 11 kuud vangistust. Kogu katseaja vältel peab ta olema kaine ja valmis suvalisel hetkel saabuva kriminaalhooldaja alkomeetrisse puhuma.
Viis tänavu Saaremaal roolist purjus peaga tabatud inimest on aga saanud teise võimaluse ning kohtu asemel saatsime nad alkoholismiravile ja KOJU – liiklusprogrammi Korralik Juht.
Uue suuna eesmärk on pikemas perspektiivis oluliselt vähendada joobes juhtimiste arvu.
Eesmärgid pole suunatud suuremale karistamisele, vaid abistamisele, millega vähendada kuritegevuse taset. Sellisel moel saame tagada ohutuma kogukonna.
Poolteist kuud tagasi loodi uus Saaremaa siseturvalisuse nõukogu. Võtke Saaremaa prokurör Rainer Amur ka punti.
Selle mehe “kogukonnaprokuröri” mängimine pole enam isegi naljaks — isegi kohus ei saa aru, kas saalis võtab sõna prokurör, kaitsja, sotsiaaltöötaja, kriminaalhooldja, isehakanud rahvakohtunik või sundravilt ärakaranu.
Delfi kasutaks mõiste “ohutu kogukonna tagamine” kirjeldamiseks sõna “õõvastav”.
Endise politseiprefekti ja uurijana / neist viimased 5 aastat uurinud liikluskuritegusid / töötanuna on mõningaid mõtteid, mis ei kattu austatud prokuröri omadega. Sinisilmsus teatud küsimustes on positiivne, kuid teatud piirini. Pea paitamise kõrval on vahetevahel vajalik anda ka kõrvakiil, nagu tegi papa Kiir oma poja Jorhile, kui sellel Venemaal kõik nässu läks. Joobes juhtimine ei ole tegu, mida saab teha ettevaatamatusest või kogemata. Seda tehakse nahhaalselt ja tahtlikult. Järelikult peab olema reageering ka vastav. Mitte kedagi ei ole võimalik tema alkoholilembusest võõrutada mingi “lututamise” teel, ära rohkem nii tee. Narrus on muidugi see, et joove jagatakse normaalseks ja kriminaalseks, aga see ei sõltu prokurörist. Inimene on kas kaine või alkoholi tarvitanud. Nagu ei saa olla poolrase, et saa olla pool- ja täitsa purjus. Selle asemel et purjus juhile rääkida, kui paha on autot sellises olekus juhtida, on vaja tegutseda- juhtimisõiguse kohustuslik peatamine mitte vähem kui 1 aasta, teistkordsel juhtimisel kohustuslik auto konfiskeerimine ja kohene saatmine arestkambrisse mitte vähem kui 15 päevaks. Konfiskeerimine asendab edukalt rahatrahvi. Ravida saab inimest, kes seda ise soovib. Ja kui ta tahab oma pahest lahti saada, siis teeb ta seda ise. Olen politseinikele pakkunud välja, et võiksin oma teadmisi ja kogemusi kasutades pea iga päev tundide kaupa nende liigtarvitajatega rääkida, selgitamaks välja põhjusi, miks juuakse, aga see polevat prioriteetne tegevus. Eks siis kõrvaldame nädalavahetusel roolist järjekordsed 150 joobes juhti, mis on vist arvutuste kohaselt 5-10 % purjus juhtide koguarvust ja kohtuistungil roolijoodiku muige saatel räägime talle, et me sind ei karista, me räägime, kui paha su tegu on.