
JÕUDIS KAUBANDUSSE: Annika Vesteli (vasakul) ja Kaia Singi toodang on poodi müügile jõudnud. Pildil ka Annika poeg Bruno ja Kaia tütar Elisabeth.
MAANUS MASING
Mõne kuu eest alustasid kaks noort ema Nasval beebitoidu tootmist. Kui siis käisid võimalike tulevaste müüjatega alles läbirääkimised, siis nüüdseks on toodang mitmel pool juba müügil.
Saaregurmee OÜ tegevjuhi Annika Vesteli ja ettevõtte juhatuse liikme Kaia Singi sõnul on tootmisprotsess kulgenud päris hästi, arvestades seda, et tootma hakkasid nad veebruari keskel.
Nad möönsid, et eks nad arenesid ise muudkui tootmisprotsessi käigus, sest üks asi on teha kodus püreed oma lapsele, aga teine, kui on mõeldud hoopis suuremale tarbijaskonnale.
Õpivad protsessi käigus
Tootmise käivitamiseks sai ettevõte EAS-ist arendusosaku- ja starditoetust kokku 35 000 eurot, lisaks sellele võtsid nad MES-ist laenu tootmishoone ostmiseks.
Vestel ja Sink ei salga, et ette on tulnud ka viperusi. Küll saadeti tooraine valesse ettevõttesse või mõni tehnikajupp andis otsad, aga siiani on nad suutnud kõik probleemid lahendada.
Osa asju võtab lihtsalt palju aega, näiteks pakendite, kleebiste ja kodulehe kujundamine. Ka tooraineotsingud talvel-kevadel olid naiste sõnul veidi vaevalised, kuna keset talve ei olnud enam nii palju õuna, porgandit saada.
“Mõnda toorainet, mida soovisime, ei saanud me aga üldse – suvikõrvitsat, ploomi, pirni,” tunnistasid nad. Kaua aega võttis ka paberimajandus ja sügisest sai talv enne tegevusloa kättesaamist. Aga protsessi käigus õpibki, et uuel hooajal targem olla, leiavad Sink ja Vestel.
Kohe pärast jaanipäeva saab Saaregurmee jaoks läbi ka EAS-i Arendusosaku projekt koos Eesti maaülikooliga, mille raames teadusasutus testis saarlaste uut tehnoloogiat, et toit oleks veel täisväärtuslikum.
Kui siiani oli tootmine Singi ja Vesteli jaoks puhtalt käsitöö, siis ehk juba sügisest loodavad nad tänu sellele üle minna suuremale tootmisele. “See sõltub nüüd maaülikooli katsete tulemustest ja tehnoloogilisest plaanist. Aga sellest saame täpsemalt rääkida sügise poole,” märkisid nad.
Esimesed püreed – vikerforellist – valmisid juba veebruaris. Päris müügivalmis said need aga alles mai lõpuks, kui hakati pakendama müügipakendisse.
Kaheksa erinevat püreed
Selveritesse jõudis BabyCool´i nime kandev toodang müügile läinud nädalal. Otse tehasest müüsid Sink ja Vestel aga eraisikutele, kes oskasid küsida, juba varemgi. Tehasest saavadki saarlased etteteatamisel osta tooteid suuremas valikus, kui praegu Selverites saada on, vihjavad tootjad.
Praeguse seisuga on poes saadaval neli erinevat saaremaist beebipüreed: kõrvitsa-, porgandi-, kartuli- ja forellipüree. Tehases on püreesid aga koguni kaheksa erinevat, juba mainitutele lisaks õuna-, pastinaagi-, lambaliha- ja lambamaksapüree. Lisaks saab lähiajal ka veise-vasikalihapüree kuubikuid.
Üks parimaid tagasisidesid, mis seni saadud, on naiste sõnul: “Meie pisipreili on teie maitsetest lausa lummatud. Kui kausitäis otsas, nõuab aga juurde.”
Kas kasutatav tooraine beebitoiduks on keemiavaba? Algselt oli juttu mahedast…
beebidest tehakse püreed siis?
Ära ole kade vaa tähenärija.
Keemia on teadus ja ka veel(vesi) on ainele iseloomulik keemiline koostis, seega kui keegi väidab, et miskit on “KEEMIA-vaba”, siis tegemist on ullikese või suliga.
kk on j2lle kimpus eesti keele reeglitega-“yks parimaid” on ikka p2ris tobe leiutis.