Kas ajaloo pöördepunkt? Rootsi tähtsuselt teine keel on araabia keel (1)

UUEL KODUMAAL: Pilt on tehtud Rootsi ühel linnatänaval jõulude ajal. Mosleminaised pildistavad end vaateakna ees, millel on kujutatud Jeesuslapse sündi.
Cnn.com

“Näete, olemegi jõudnud olulisse pöördepunkti meie riigi ajaloos – araabia keel on nüüd tähtsuselt teine keel, mida Rootsi elanikkond emakeelena kõneleb,” kirjutab keeleteadlane Mikael Parkvall Stockholmi prestiižses ajalehes Svenska Dagbladet ilmunud arvamusloos.

Varem oli sel positsioonil soome keel, mis on igati mõistetav. On ju Soome läbi mitme sajandi olnud Rootsi Kuningriigi ülemvõimu all. Seetõttu on tihedad sidemed kahe maa ja rahva vahel tänaseni säilinud. Nüüd on aga kaasaja rändekriis siin oma korrektiive teinud ja soome keel on Rootsis tähtsuselt kolmas keel.

2016. aastal avaldas Stockholmi ülikooli keeleteadlane Mikael Parkvall raamatu “Rootsi keeled arvudes” (“Sveriges språk i siffror”). Autor ise möönab, et raamatut ajendas teda kirjutama soov jõuda selgusele, mis keeles Rootsis alaliselt elavad inimesed oma lähedastega (näiteks perekonnaringis) suhtlevad.

Parkvall lisab, et tema uurimistöö põhjuseks oli ka kurb tõsiasi, et Rootsi riigis pole ametlikku statistikat, mis näitaks inimeste keelelist kuuluvust. “Esmapilgul võib see ju kummalisena tunduda, kui võtta arvesse, et Rootsi poliitikud on alati uhkustanud traditsiooniga, mille kohaselt pööratakse riiklikul tasandil suurt tähelepanu statistiliste andmete kogumisele,” kirjutab Parkvall.

Tundlik teema

Keeleteadlase arvates on säärane olukord veider veel seetõttu, et suurem osa maailma riike tunneb oma elanikkonna keelelise kuuluvuse vastu erakordselt suurt huvi. Rootsi on siin aga erand.

Samas ei saa öelda, et Rootsi poliitikutel poleks kunagi tekkinud mõtet uurida, mis keeles inimesed suhelda eelistavad. “On, kuid alles siis, kui näiteks ÜRO või Euroopa Liidu ametnikud on ootamatult hakanud huvi tundma, millises keeles ühe või teise Skandinaaviamaa elanikud kodus oma pereliikmetega räägivad,” jätkab Parkvall. “Seda nõudmist on aga Rootsi valitsus reeglina miskipärast püüdnud ignoreerida, olenemata sellest, kes on Stockholmis parajasti võimutüüri juures – kas vasak- või parempoolsed erakonnad.”

Keeleteadlase arvates on seletus siin lihtne – inimeste keeline kuuluvus on väga delikaatne teema. “Võimude mõttekäik on, et inimeste keelelise kuuluvuse registreerimine on võrdväärne nende rahvuse või siis poliitilise mõttelaadi fikseerimisega,” kirjutab Parkvall. “See olevat aga juba sama, mis ettevalmistus genotsiidiks.”

Seepärast Rootsi valitsejad, tehes viite isikuandmete puutumatusele, tunnevadki suurt uhkust selle üle, et neil pole usaldusväärseid andmeid, millist keelt üks või teine inimene eelistab perekondlikul tasandil kasutada. “Sealjuures unustatakse tõsiasi, et sellistes riikides, nagu näiteks Soome, Šveits ja Kanada, tullakse demokraatlike valitsemismeetodite säilitamisega väga hästi toime,” jätkab Parkvall. “Samas on aga nimetatud riikide valitsused alati teadlikud, milline on elanikkonna keeleline kuuluvus. Veel enam, neis riikides kogutakse perioodiliselt statistilisi andmeid palju delikaatsemate teemade kohta – millised on inimeste poliitilised vaated, kuivõrd põevad nad suguhaigusi ja kas nad tarvitavad mõnuaineid.”

Stockholmi ülikooli keeleteadlase arvates on Rootsi araabiakeelne elanikkond märkimisväärselt kasvanud just viimastel aastatel, mil kogu Euroopat tabas enneolematu rändekriis. “Seetõttu olingi ma sunnitud oma raamatus välja tooma seisukoha, et lähiajal võib Rootsi keelemaastik oluliselt muutuda,” kirjutab ta. “Veel mõni aasta tagasi võis ju see mõte mitte eriti originaalne tunduda, kuid praegu võin kiidelda, et mul oli õigus.”

Mikael Parkvalli kogutud statistiliste andmete järgi oli veel 2012. aastal tähtsuselt teine keel, mida Rootsis alaliselt elavad inimesed emakeelena kõnelesid, soome keel. Tõsi, juba toona hakkas soome keele osatähtsus kiires tempos kahanema. Samas on aga araabia keelt kõnelevate inimeste arv viimase kümne aasta jooksul Rootsis järsult kasvanud.

2012. aastal kõneles Rootsis emakeelena soome keelt veidi üle 200 000 inimese ja araabia keelt umbes 155 000 inimest. Nüüd on aga araabia keelt emakeelena kõnelejate arv Rootsis hinnanguliselt 210 400 (need on USA-s tegutseva organisatsiooni Joshua Project andmed – toim).

Ühe ajastu lõpp

Seega, kui uskuda seda statistikat, võib kindlalt väita, et praeguse seisuga on araabia keel tähtsuselt Rootsi riigi teine keel.

“Mind see eriti ei üllatanud. Kuid ma saan väga hästi aru, et minu kodumaa on oma ajaloos läbinud olulise pöördepunkti,” kirjutab Mikael Parkvall lõpetuseks. “Soome keel on olnud tähtsuselt teine keel meie riigi tekke momendist alates ja on säilitanud selle positsiooni kogu Rootsi ajaloo vältel. Seega võib öelda, et praegu on lõppenud pea tuhat aastat kestnud periood minu kodumaa ajaloos.”


Rootsi keelemaastik

Teatmeteoste andmetel räägitakse Rootsis ühtekokku ligi 150 keelt. Viiele vähemuskeelele on aga valitsus andnud eriõiguse. Praeguse seisuga on need soome keel, jidiš, saami keel, meä keel ja mustlaskeel.

Rootsi koolides õpetatakse võõrkeelena peamiselt inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, norra ja taani keelt. Pärast Teist maailmasõda on märkimisväärselt kasvanud inglise keele tähtsus. Seepärast on mõned keeleteadlased käinud välja arvamuse, et inglise keel tuleks kuulutada Rootsis teiseks riigikeeleks.

Olmetasandil aga inglise keelt Rootsis eriti palju ei kasutata. Rootsi valitsus on viimasel ajal palju teinud selleks, et kindlustada rootsi keele staatust ühiskonnas. Nii näiteks kuulutati rootsi keel 2002. aastal ametlikult riigikeeleks.

Tähtsamad immigrantide keeled on Rootsis araabia, serbo-horvaadi, kreeka, kurdi, pärsia, hispaania ja poola keel.

Viimaste aastate mitteametlik statistika näitab, et praeguse seisuga on emakeelena tähtsuselt teisele kohale Rootsis tõusnud araabia keel. Veel 2012. aasta uuringute andmetel oli sel kohal soome keel.

Allikas: Institutet för språk och folkminnen

Print Friendly, PDF & Email