TOIT: Üks, kaks, kolm ehk Kolm rooga porgandist (1)

JAGAVAD KÖÖKI: Vello ja Ruth saavad köögis koos kenasti hakkama.
MAANUS MASING

Kes ütleb, et põrknast* kõhtu täis ei saa, see pole tast suurt midagi teha üritanud. Ilplas elavate Ruth ja Vello Kaaseni jaoks on porgand vaat et tähtsamgi aiavili kui kartul.

Kui kalender ütleb, et käes on juuni, ent ilm on ootamatult sügiseselt karge, on paslik kobida kööki ja vaaritada. Sest miks mitte katsetada midagi uut ja miks mitte porgandist, milles ohtralt beetakaroteeni.

Kui ükskord jälle soojaks läheb ja seks ajaks parasjagu porgandit vitsutatud, pole ka päevitamisega muret – porgand annab sööjale omajagu jumekust.

Oma kenas Kopli käsitöötalus on Ruth ja Vello elanud viimased neli aastat. Aed on neil suur ja oskuslikult kujundatud ning porgandiseemned on kindlasti üks asi, mis mulda pannakse.

Aedvilja-köögivilja kasvatabki pererahvas ise. “Külainimesed on tulnud küsima, miks teil nii vähe kartulit maas on ja mis te nii paljude porganditega teete,” kõneleb peremees, tunnistades, et porgand ja peet on tõesti pea iga päev nende toidusedelis. “Oleme püüdnud neid seal hoida,” tõdeb Vello. Ruth lisab, et kui kevadepool talve hakata tarvitama porgandi- ja peedimahla, siis kevadväsimust karta pole.

Ruth töötab Kallemäe koolis tugiisikuna, samuti on ta ametis medõena Kuressaares. Vello on aga meister puidutöös. Seda aimub kogu talumajapidamisest, kus isetegemise ilu leiab igal sammul.

Oma köögis asjatavad mõnuga mõlemad. Ruthi sõnul tegi varem tema rohkem süüa. Mingist ajast hakkas vaaritamine enam huvitama Vellot. “Ma isegi ühel hetkel tundsin, et mind lükatakse köögikuninganna troonilt maha,” naerab perenaine. Lisab, et eks tema teebki rohkem tavalisi toitusid, Vellol on aga annet. Igapäevaselt teeb süüa Ruth, pidupäevadeks vaaritab Vello midagi põnevat.

Vello ja Ruth on veganid. Sellised rahumeelsed – ei suru teistele midagi peale ega keela ka endale päris kõike. “Me nii nui neljaks veganid pole, et ei kannaks nahast kingi või ei sööks muna,” selgitab Vello. “Kui lähed kellelegi külla ja seal on koogi sisse muna pandud, siis ta on ju ometi armastusega selle valmistanud ning siis ikka sööme,” kinnitab ta.

Liha nad, tõsi, ei söö, ehkki puhas lamba- ja veiseliha oleks Vello meelest aktsepteeritav. Üks põhjus selleks on religioosne. Nii Ruth kui ka Vello on seitsmenda päeva adventistide kogudusest ja üks nende põhimõtteid on, et kui Jumal inimese lõi, lõi ta inimese sööma taimi. Hiljem, kui kurjus ilma tekkis, hakati loomi tapma ja liha sööma. Praegu elame ajal, kus pole põhjust tappa, et ise süüa saada. Nii palju muud toitu on ju saadaval.

*porgand murdekeeles


RETSEPTID

PORGANDI-MANDLIMÄÄRE
• 2 dl mandleid
• 2 suurt porgandit
• veidi ürdisoola

Riivi porgand jämeda riiviga peeneks. Hauta pannil vähese õliga läbi. Mandlid blenderda peeneks. Lisa blenderisse hautatud porgandimass ning blenderda veel, kuni kõik kokku eriti kreemjas saab. Suts ürdisoola ka sekka ja valmis.

Maitseb hästi nii leiva kui ka sepikuga. Viimase peal tuleb maitse tugevamalt esile. Samas olgu öeldud – määre maitseb kui maksapasteet. Hea teha näiteks õhtul valmis, et hommikul oleks kena kohe sööma hakata.


PORGANDI-LÄÄTSEPIKKPOISS

• 1 pakk punaseid läätsi
• 1–2 porgandit
• 1 sibul
• 2 küüslauguküünt
• 1 kruus riivsaia
• 2 sl pähklivõid
• 1 kruus vett
• 2 sl sojakastet
• ½ köögiviljapuljongi kuubikut
• soola, pipart

Keeda läätsed pehmeks, kurna. Pruunista paksu põhjaga potis riivitud porgand, tükelda sibul ja küüslauk. Pane juurde puljongikuubik, vesi ja pähklivõi. Lase keema tõusta. Seejärel lisa riivsai ja läätsed. Sega korralikult läbi ja tõsta küpsetusvormi. Küpseta eelsoojendatud ahjus 175 kraadi juures 1 tund.

Pikkpoiss võiks enne lahtilõikamist veidi jahtuda, et jõuaks taheneda. Järgmisel päeval saab seda kasutada ka võileivakattena. Vabalt võib seda süüa ka kartuli või salati kõrvale.

Ruthi sõnul pole sellegi roa juures keerulist midagi ja kokkusegamine käib kiiresti. Kõige suurem ootamine on selle taga, et roog ahjus valmiks.

Ja kui kipubki midagi retseptist meelest minema, saab kirjapandu alati üle kontrollida. “Eks ma natuke üle 20 aasta vana ka juba,” muheleb Ruth pisut enese üle.


PORGANDI-TOORKOOK

Tunde järgi:
• porgandit
• kookoshelbeid
• datleid
• ingverit
• kaneeli
• India pähkleid
• kookosrasva
• kaunistamiseks nt maasikaid

Nimetatakse toorkookide klassikaks. Põhjamassiks riivi toored porgandid peene riiviga, lisa kookoshelbed ja eelnevalt püreestatud vähese veega datlid, mis annavad magusust. Et vürtsi saada, lisa veidi ingverit ja kaneeli. Sega kõik hoolega läbi ja suru lahtikäivasse koogivormi.

Katteks valmista India pähklitest kreem. Leotatud pähklid purusta blenderis kreemiseks, sisse sorts vett, et võimalikult kreemine tuleks. Magusaks ka pisut mett sisse ning kogu massi kooshoidmiseks kookosrasva. Ahju seda kooki ei panda, hoopis mõneks ajaks külma seisma.

Print Friendly, PDF & Email