Nasva elanikud pöördusid maanteeameti poole sooviga, et aleviku ülekäiguradade ohutus uuesti üle vaadataks, tagamaks, et õnnetusi selles piirkonnas ei korduks.
Pöördumise aluseks sai Nasval asuval ülekäigurajal 24. mail juhtunud liiklusõnnetus, kus 14-aastane tütarlaps sai teed ületades sõiduautolt löögi ja hiljem suri. Kuna just hommikuti ja õhtuti läbib Nasvat tihe liiklusvoog, soovivad elanikud liikluskorralduse muutmist.
“Pakuksime, et tee omanik kaaluks ülekäiguraja ohutumaks muutmist, sundides autojuhte tähelepanelikkusele näiteks nn tõstetud lahendusega ning vajadusel alandades piirkiirust praeguselt 50 km/h 30-le km/h 50 meetrit enne ja pärast ülekäigurada. Lisaks vaadata üle, kas sõidukijuhi tähelepanu saavutamiseks saaks ülekäigurada veel paremini markeerida,” vahendas Nasva alevikuvanem Piret Kuldsaar (fotol). “Pärast liiklusõnnetust on kohalike inimeste infole toetudes selgeks saanud, et analoogsed probleemid on ka Laidu bussipeatuse juures. Ka see ülekäigurada tuleks paremini tähistada ja leida võimalus liikluse rahustamiseks.”
Maanteeameti piirkondliku liikluskorralduse talituse esindaja Aivo Tasane ütles, et seoses õnnetusega on algatatud uurimine ja oodatakse selle tulemusi. 2016. aastal mõõdeti seal kiirust kaameraga. Kahe nädala jooksul olid kiirused 56 ja 57 km/h, mis tähendab, et kiiruseületus pole suur ja piiranguid ei ole vaja. Pärast õnnetust telliti uued mõõtmised.
“Ei ole mõeldav, et piirkiirus hakkab Nasval vahelduma, et kolme ülekäiguraja juures on 30 km/h ja mujal 50 km/h,” arvas Aivo Tasane. “Kiirusega nii üles ja alla ei jõnksutata ning keegi ei hakka seda nõuet järgima. Teekünnise osas peab veel konsulteerima.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Paraku on nii, et läbi Nasva viib mitme olulise ja suure töökoha tee. Mitte kedagi ei huvita, mis on seal määratud kiirus. Politsei võiks seal istuda korra ja jälgida, kuidas sõidetakse. Kuu tarhvinormi saaks täis esimese tunni ajaga, kuna eamus vuravad 60-70 km/h.
Üks õnnetus 100 aasta kohta ja kohe kisa kära.Noorest inimeset tõesti kahju aga see ei muuda olukorda kui hommikust bussi ootavad noored käituvad nagu vasikad, kui teed ületatakse nutikas peos ja klapid kõrvas. Ühel päeval tuli samast suunast kui hukkunu mustade pikkade juustega neiu, umbes 13-15,ületades teed vaatas ainult linna poole, sest selline keha hoiaks oli talle sobilik, kordagi ei vaadanud silla poole ja nii ta tee ületas. Kas nüüd oleks ka autojuht süüdi, kui auto ette oleks jäänud. Vaadake nasvakad eelkõige enda käitumine üle, siis tulge asju reguleerima. Karitatav võiks olla ka klappidega ja nutikas olemine, seda juhul kui oled liikluses, kasvõijalakäijana.
Eks seal Nasval probleeme ole. Kõigepealt on probleem sõidukijuhtide arusaamades selle teelõigu kohta. Kas on tegu maanteega, milline läbib asulat või on tegu asulasisese tänavaga. Siin on ka tee projekterimise mõõdalaskmisi. Eriti küsitav on linna poolt minnes paremale jääva kõnnitee otstarbekus ja vasakul pool oleva kõnnitee/kergliiklustee tehniline lahendus. Puudub konkreetsus, kus midagi algab või lõppeb ja see tekitab jalakäiates petliku illusiooni. Samuti jääb see viiekümne ala hirmus pikalt venima, eriti Sõrve poolt tulles. Sinna peaks paigaldama automaatse kiiruse näidiku (selliseid võib mandril kohata). Ning Laidu bussipeatuseni võiks kiirus vabalt seitsekümmend olla.Aga esmalt tuleks likvideerida paremale jääv kõnnitee ja teha sõidutee normaalse laiusega. Samuti tuleks kiiremas korras lahendada kergliiklustee/kõnnitee eraldamine sõiduteest. Kaks rida punaseid sillutuskive seda eesmarki ei täida, eraldatust ei paku. Nasva on elu aeg olnud küla, mida läbib Kuressaare-Sõrve maantee ja selleks ta autojuhtide silmis ka jääb.
Olles ise iga päev roolis, ja sõidan Nasvalt läbi mitu korda päevas, seal ei ole asi milleski muus, kui noored on väga hoolimatud ja ei suvatse peadki keerata, kui sebrast üle lähevad. See mure on samuti linnas ka, istuvad jalgrattal ja sõidavad sebrale, pole nende asi, kas auto peatub või ei, tema lihtsalt teab, et tal on õigus ja kõik. Olin ise mõni päev tagasi olukorras, kus noor laps tuli jalgrattaga linnas ja järsku oli sebral, õnneks sain viimasel minutil pidama, aga tema ei teinud väljagi. Kõiges on süüdi hoolimatus, mitte liikluskorraldus, ole ise hoolivad, siis ei juhtu midagi ja kihutage vähem!
Lõpetage ära
Aga jalakäijal ongi sebral õigus või on Saaremaal midagi muutunud?
Lihula palun loe liikluseeskirju, siis ei teki lolle küsimusi.
Ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on **kohustatud** andma jalakäijale teed.
Autojuhina võtan alati kiiruse vähemaks, kui lähenen ülekäigurajale.Alati.
Sa lihula mine lihulasse tagasi, kui nii arvad. Ratturil on õigus teed sõites ületada vaid siis, kui juht sooritab pööret. Sirgel teelõigul võib rattur sellest unistada. Või siis ainult juhul, kui auto on peatunud jalakäiate ülelaskmiseks, siis ei tohi ka rattur jalakäiatest sõites mõõduda.
Ja jalakäiad pravad ikka veenduma, et on ohutu ülekäigurada ületada.
Jalakäija peab olema veendunud selles, et autojuht on teda märganud ja tema kavatsusest aru saanud, st. jalakäija tahab teed ületada, mitte ei vahi lihtsalt ülekäiguraja otsas kuud või päikest.
Pole isegi ju teada, et surma põhjustas liigne kiirus. Kiiruse piiramine ei muudaks midagi. Lihtsalt jalakäijad lähevad veel ülbemaks, kui seni, kui neid üldse väljaspool bussisõitude aegu on. Nasva liiklus ei ole üldse nii tihe, et ei peaks suutma oodata kuni 30 sekundit, et teed ületada.
Tegelikult on Nasval eraldi kergliiklustee ja tuleks tõsta kiirus vähemalt 70ni,siis jalakäia arvestaks rohkem autodega.
Sel juhul vist Tallinna kesklinnast. 70-ga sõitev auto teeb palju rohkem müra, kui 50-ga sõitev. 60-ga aga oleksin nõus. Kergliiklustee on praegu sõiduteele liiga lähedal.
Kas jalakäijal on õigus autojuhi tähelepanu äratada (autojuhti unest äratada) autot jalaga müksates, kui jalakäija viibib vöötrajal?
liikluses on ju autojuhil turvalisem oma raudkestas, järelikult ka kohustus olla hoolikam
lisaks on roolis TÄISKASVANUD inimesed, ma loodan
maanteeamet peaks igati muutma liiklemise turvalisemaks
mitte alati vastu vaidlema (“jõnksutama”)
Täpselt see suhtumine ongi mure ja leina põhjuseks väga tihti. Mis selle õigusega hauas pihta hakata?
Jalakäia peab ülekäigurajal kindlasti järgima Liiklusseaduse §25 punkt 7 nõudeid. Selle punktiga jalakäiale pandud KOHUSTUSED garanteerivad talle ohutuse oma ÕIGUSTE kasutamisel.
Mul tuttav politseitöötaja ütles, et kui nad möödavad Nasval kiirust terve päeva siis saavad vaid ühe kiiruseületaja kuna kõik vilgutavad tuledega pluss nähtavus suhteliselt hea kiiruskaamera oleks lahendus.
Jälakäijal on küll eesõigus kõnniteel, kuid selle eesõiguse saavutamiseks on vaja läbida protsess, mille tulemusel sõiduautojuht saab jälakäija teeületamiskavatsusest aru ning märkab teda.
Maanteeamet muud ei teegi kui mõtleb turvalisusele alati, sellepärast on nüüd Tallinna tänaval möödasõidud üsna võimatud, mitte et neid seal vaja oleks – vastupidi, polegi vaja. Kui olukord nii turvaline on, et ei olegi rohkem vaja turvalisemaks muuta, siis tavaliselt oleks see Maanteeameti puhul saavutus.
Tere tali! Probleemiga tegeldakse ju täiesti valest otsast. Tuleks korrigeerida jalakäijate teadlikkust, eesotsast keelata nutitelefonide ja kõrvaklappide kasutamine lisaks autojuhile ka teed ületaval jalakäijal. See ei ole normaalne, et jalakäija võib olla juhtmetest pungil.
Kle politsei sõidab seal ise ka 60 km/h. Täiesti mõttetu piirang on seal lihtsalt seepärast, et tegu on asulaga. Sirge tee, nähtavus on hea. Milles probleem?
Sa oled ju ehtne näide, miks inimesed hauas on. “MINU ÕIGUS, AUTOJUHI KOHUSTUS!!!” Kuhu sa selle tekstiga küll jõuda tahad? Mul võib jalakäijana õigusi olla kui palju tahes, liikluses olen ma aga kõige nõrgem, seega ei topi oma ÕIGUSTE pärast oma jalga niisama sõidutee peale enne kui ma ei ole veendunud. Ära palun paljune!
Lihula on tõeline sooda. Üldse ei saanud 06:49 kommentaarile pihta. Mis teha, mõni inimene ongi lolliks mõeldud. Loodame, et kui sa tee peale tormad, siis surma asmel jääd ratastooli, et saaksid selle üle terve elu mõelda ja siis aru saada, mida valesti tegid.
Aga kurb tõsiasi on see, et vahet pole (räägin traagilisest õnnetusest), autojuht on alati süüdi. Kui sa ajad inimese alla ja veel hullem, see lõpeb surmaga, siis oled sa mõrvar. See paneb mind ikka alati mõtlema, kui peale kooli (1-2-3-ajal) näiteks SÜGi või KG läheduses sõidan. Lausa hirm hakkab, sest lapsed on nii hulljulged, autost ei tehta tihtipeale väljagi. Ma ei suudaks mõeldagi sellele, et peaksin kunagi mingi taolise õnnetuse põhjustama, ilmselt oleksin kohe hullumajas. Seega midagi on ikka selles jalakäijate ja ratturite ühiskonnas väga valesti.
Ja kuidas oleks saanud antud autojuht olla veel hoolsam? Käia ringi ja jagada flaireid, et klapid peast ära ja nina telefonist välja? Ära aja udujuttu. Politsei peaks tegema ka jalakäijatele reide, mitte ainult autojuhte kiusama. Tallinnas on pidevalt politsei trahvimas punase fooritulega ületavaid jalakäijaid. Miks ei võiks meil sama olla hooletute jalakäijate puhul? Ei ole normaalne, et autojuht jääb enne igat ülekäigurada seisma ja tuleb autost välja, et vastavad põõsaalused ka üle vaadata. See on absurd. Jalakäija ei ole ju loom, kes ekslikult tee peale tormab. Kas edaspidi peaks loomade liiklusmärgile ka jalakäijatele vastav olema?
Jalakäija võib kõige nõrgem olla, aga ega see ei takista neil olla isekas, et nüüd on minu kord minna üle tee isegi kui 5+ autot minu suunas liiguvad.
Tuleb tõdeda, et Autokooli teooria osa võiks kõigil kohustuslik olla, siis ei tohiks tekkida liikluses kahtlusi. Iseasi, kes selle eest oleks nõus raha välja käima.
Mitte autokooli teooria vaid selline liiklusõpetus võiks olla juba algklassidest koolis sees. Kui ma olin pisike, siis oli Lõvi Leo, kes käskis ikka vasakule ja paremale ja veel vasakule vaadata. Kas nüüd on see igavikku vajunud?
Probleem on isegi sellistes inimestes, kes ei saa aru, et nad võiksid selle auto pigem mööda lasta ja siis üle tee minna. Meil on siin linnas selliseid tänavalõike, kus auto sõidab üks kord tunnis ja kui mõni jalakäija arvab, et ka selle auto võiks kinni pidada ja üle tee kooserdada, siis võtab ikka ahhetama küll.
Roolis istumine tähendab 100 % tähelepanu. Niikui mingi suurem liikuv ese silmapiirile ilmub, peab mõtlema ja tegutsema – gaasi vähemaks, jalg piduripedaali kohale. Seetõttu ongi liiklemine autojuhile raske ja ta on tavaliselt paarisaja kilomeetri läbimist nagu maratonilt tulnud. Nii suur on normaalselt pingelang. Ülekäigu rajal peab muidugi ekstra tähelepanelik olema, aga saime aru, et see autojuht soigus oma päikese pimestust. No sõida siis nagu tigu , kui teed ei näe või jää seisma ja oota, kui päike looja läheb. Me ju ei torma ka udus ei tea kus kurat. Olen udus sõitnud, seetõttu tean, et hoog tuli ikka päris maha võtta. Kindlasti on õigustatud Nasva elanike mure ja autojuhid peaksid rohkem terve mõistsuega olema. nii nagu minu tädimees elukutselise autojuhina ütles – kõik teised liiklejad on mõrtsukad, neilt võib kõike oodata, ka nutitelefoni näppimist.
Totaalne jama! Autojuht ei saa alati liikuda nagu tigu, sest kuskil võib ikka alati keegi tee peale joosta. Ära oota autojuhilt midagi enneolematut. Me teeme niikuinii kõike, et ohutult liikuda, nüüd on jalakäijate kord.
Pimestusega ei olnud seal mingit pistmist vaid auto pimenurgaga. Ta lihtsalt jäi auto nurgaposti taha.
See on olemas, aga ilmselgelt jääb väheks sellest.
Pimestus oli sel juhtumil jalakäijal, kui seda lugeda selle alla, kui jalakäija ületab teed telefonis.
Alles Tallinnas kaks korda samal päeval kaks naist/neiut kõndisid suvalt üle tee ja kordagi ei vaadanud, et kes sõiduk tuleb. Klapid peas, suits käes… Terve Eesti selliseid täis. Paremad rekkapausnad soetama, et järgmine kord suits kukub ja läbi klappide kuuleb.
Nasvale aitab panna kaameraga foor. Ei tapa see 5 sekundit seisma jäämist kedagi. Mingi 30kmh on tobedus ja ega need paremini markeeritud zebrad ei aita.
Kuulge,Nasvakad ärge nyyd hulluks ka minge,ega Nasva asula pole ainuke Eestis,äkki siis panna igal pool 30-seks.Seal on tee sirge ja kaugele näha.Jalakäijad korjaku oma klapid silmilt ja kõrvust,kyll siis oskavad yle tee ka minna.Ega autod ei pea peaaegu kilomeetri pikkust trassi peamagistraalil sõitma kyll nagu oleks teeremont.
Inimestel vaja liikuda ühest kohast teise. Teevad tee selleks. Kilplane vaatab – hmm, tee, siia äärde peaks putka püsti ajama. Teised kilplased tema kannul ja ongi küla valmis. Nüüd jama, krdi inimesed, on siia küla keskele tee teinud. Tuleb ära keelata. Valivad aga kilplaste juhi ja see tanki. Ongi inimeste tee mokas …
See on ikka hämmastav ülbus ja hoolimatus, mis kajab bemmivenna-mentaliteediga roolikeerajate suust. Fakt on see, et seal samas kohas on viimaste aastate jooksul toimunud mitu jalakäijaga õnnetust (küll mitte nii traagilised). Bussipeatused, kauplus, risttee – need on paraku kõik selle koha ohuallikad – ning lisaks ka kitsaks projekteeritud sõidutee. Kiirusepiirang seal on paratamatu ja hädavajalik. Vanem põlvkond ehk meenutab sarnast olukorda Lihulaga – seni kuni põhimaantee läks läbi asula oli tempo mahavõtmine paratamatu. Järelikult on paratamatu ka see, et Nasva läbimiseks tuleb praegu planeerida aega pisut rohkem – või siis jalakäijatele tunnel! Asulasiseste ülekäiguradade ees tuleb ehituslikult planeerida autode sunnitud aeglustumine. Inimeste turvalisus on kõige olulisem, vt kuidas Islandil on seda tehtud: https://i.pinimg.com/originals/b6/85/3e/b6853eaa6764ec111433760edc55a962.jpg
Loll jutt suhu tagasi. Ohuolukordasid on terve Eesti tãis, pane siis politseinik iga
sebra juurde. Kannuga lollust sult.
Ca 20 aastat tagasi oli lastele suunatud kampaania
“sõber sebra aitab”, mis lõpetati päevapealt, sest tulemus oli vastupidine soovitule — tekitas valearusaama, nagu sõber sebra aitaks või kaitseks kedagi ja lapsed hakkasid küll rohkem sebrat kasutama aga täiesti valesti — nagu see sebra aitaks või kaitseks neid kuidagi.10 aastat hiljem keerati kogu liiklusreeglid peapeale Liiklusseadusega. Kõige rohkem muutus liiklusreeglites just jalakäijate ja väntjalgsete õigused ja kohustused aga see on just see osa liiklejatest, kes kunagi võib-olla on tutvunud
liikluseeskirjaga, mis muud ei teinudki, kui pani paika liiklusreeglid aga kuna aastast 2011 liiklusreegleid paika panev Liiklusseadus on kuusnormatiivaktiühes, siis sellest ongi väga raske jalakäijale või väntjalgsele vajalikku teavet välja lugeda.Nasva aleviku liikluskorraldus on ilmekas näide segadusest, mis tänu Liikluseeskirja Liiklusseadusega asendamisega tekkis – asi projekteeriti ja ehitati, kui kehtis liikluseeskiri aga valmis sai, kui kui kehtis juba liiklusseadus. Suurim muudatus liiklusreeglites oli aga just jalakäijate ja väntjalgsete õigused ja kohustused ning seetõttu ongi nüüd Nasval ebaproportsionaalselt vähe teed mootorsõidukeil ja mõttetud rajatised “kergliiklejatel”. Isegi korralldatud jäätmeveo prügiauto peab rikkuma liikluskorraldusvahenditega paika pandud liiklusreegleid, sest muud moodi ta pügikonteinerit tühjendada ei saagi!
Samas kogu värk “vastab nõuetele”. Vastab aga ei täida oma eesmärki! Sõrve maanteele saaks Loode tammiku juurde rajada väikese ringristmiku, teha ohutussaare ning panna kaks “STOP” märki. “Nõuetele vastavaks” viimiseks piisaks lihtsalt nelja kiiresepiirangu märgi (70 ja 50 km/h) aga mis selle mõte on? Vastan ise sellele retoorilisena tunduvale küsimusele — saaks ühe “projekti” realiseerida ning raporteerida edukast eurorahade kasutamisest.
Kuidas aga lahendada see probleem Nasval, mina ei tea. Künnis ja veel lisaks üks kiiruspiirang keske riigi tugimaanteed #77 ei erine mitte kuidagi minu ülalpool toodud uitmõttest Loode tammiku juurde ringristmik teha.
Sõber sebra ei aita! Liiklusviisakus saab tekkida alles peale kohustuslike reeglite täielikku järgimist.
Vajalikud on kaks sammu:
1) Riigikogu eraldab liiklusreeglid Liikusseaduse “kuuspakist”. JÕUDU TÖÖLE! Liiklusseaduse jõusanud riigikogu koosesis ise tunnistas selle venitatud, jokutatud ja siis ikka jõustatud seaduse praagiks ja “lubas” järgmises koosseisus asja parandada. Samad näod uues kooseisus aga ainus sisuline parandus oli, et kehtetu juhiluba ei ole sama mis juhtimisõiguse puudumine.
2) liikluskorrldusvahendid tuleb teha vajaduspõhiseks, mitte “projektipõhiseks”. Nasva jalakäijate ülekäigukohtade näide sobib nagu rusikas silmaauku:
2.1) Keske alevikku oleva sebra juures olev “kergliiklustee” on tehtud jõnksuga. Linna poolt silla poole liikuv inimene peab vahetult sebra juures liiklema sebra poole ja siis vahetult enne sebrat keerama ikka paralleelselt sõiduteega. Milleks selline autojuhtide lollitamine? LSi põhjal peab mootorsõiduki juhil olema telepaatilised võimed — ta peab aru saama jalakäija “tahtest” ületada sõiduteed, liikluseekirjas oli asi palju konkreetsem — jalakäija “tahet” ületada sõiduteed näitas see, kui ta seisab sebra juures näoga sebra suunas — üheselt arusaadav. (LS tegi aga “sõber sebra aitab II” kohe Eesti Vabariigi seadusesse! Kala hakkab mädanema peast ja Nasva probleem on üleeestiline ning 100% seadusandja (Riigikogu liikmete) pädevuses — probleem ei ole mitte lokaalne vaid globaalne.)
2.2 Keske alevikku olevat kergliiklusteed eraldab sõiduteest punastest teekatte märgistusest tehtud eraldusriba — punane pidavat näitama ohutsooni, kuhu pole asja “kergliiklejal”. Selge, kui mitte arvestada seda, et sama “projekti” raames rajatud “ohutussaartel” on tugimaanteede Kuressaare ringtee ja Kuressaare-Sääre maantee ristmikule (“lahtedevahe tee”) “ohutussaarele” rajatud jalakäijate osa tehtud samadest punastest kividest. Samas vastab kõik muidugi “nõuetele”.
Ega see Nasva alevikuvanema edastatud soov kuhugi ei vii aga vaiki ei saa ka olla — pole ju Eesti Vabariigis mingit mehhanismi, kuidas kodanikud saaks Riigikogu liimeid tööle sundida — nemad on meil puutumatud ja sõltumatud igas mõttes!
Sul on vaja ainult ju zigulliga sõita, mis sa vatrad?