JÄLLE NEED VENELASED: Putin lahutab veed vetest… ja sõbrannad

TÜLI TEKITAJA: Taani telekanali tõsielusarjas selgub, et Putini austajaid Läänes jagub. Eelkõige köidab neid Kremli peremehe juures rõhuasetus konservatiivsetele väärtustele – kirikule ja õigeusule.
Adm-otradnoe.ru

Sõprusest vihavaenuni pole pikk maa. Kui uskuda Taani telekanalil DR2 näidatud tõsielusarja, on kahe naise Anna Libaki ja Marie Krarupi aastakümneid kestnud sõprus kildudeks purunenud. Põhjuseks olevat Vladimir Putin, kirjutab ajalehe Jyllands-Posten veebilehes ajakirjanik Henrik Jensen.

Pole vist saladus, et lääneriikides on rohkesti neid, kes Vladimir Putinist suisa vaimustuses on, märgib Jensen. Mõne inimese kiindumus Kremli praegusesse peremehesse on koguni sedavõrd võimas, et ta on hakanud kahtlema demokraatia kui ühiskondliku korra õigsuses.

Põhjuseks on ehk see, et tänapäeva läänemaailmas pööratakse senisest enam tähelepanu diktatuuri ideele. Pagulaste sissevoolu suurenemine ja teravad majandusprobleemid on tekitanud olukorra, kus inimesed on hakanud kahtlema, kas sündmuste areng ikkagi on demokraatlikult valitud valitsuste kontrolli all. Kõige sellega on seletatav ka toetuse vähenemine liberaalsele demokraatiale.

Samas on aga lääneriikides ka neid, kelle arvates on Vladimir Putin meie aja Mefistofeles või suisa Stalini taaskehastus. Taani ajakirjaniku arvates püüabki Venemaa riigipea praegu neid erimeelsusi ära kasutada, et läänemaailmas kord lõplikult majja lüüa.

“Probleem seisnebki selles, et lääneriike haaranud segaduste ajal eraldab Putin veed vetest (ilmselge laen piiblitekstist, mis kirjeldab maailma loomist Jumala poolt – toim),” kirjutab Henrik Jensen. “Samas on ta aga suutnud tülli ajada ka kauaaegsed sõbrad. Kui uskuda telekanalil DR2 linastunud tõsielusarja “Sõbrannad Putinimaal” (“Veninder i Putinland”), on Venemaa konflikt lääneriikidega purustanud poliitik Marie Krarupi ja ajakirjanik Anna Libaki pea kümmekond aastat kestnud sõpruse.”

PURUNENUD SÕPRUS: Tõsielusarja kaks peategelast ajakirjanik Anna Libak (vasakul) ja poliitik Marie Krarup. Erimeelsused Venemaa küsimuses on nende senise sõpruse proovile pannud.
Twitter, Dreamstime.com

Leppimatud vastuolud

Siit ka põhjus, miks otsustas DR2 sõbrannad Putinimaale reisile saata. Tõsielusarja toimetajad tahtsid näha, kas kaks endist sõbrannat suudavad ära leppida või on Venemaa nende sõprussuhtele igaveseks ajaks lõpu teinud. Jyllands-Posteni ajakirjaniku arvates on see lugu sama haarav ja kütkestav kui mõni triller.

Lehelugejale teadmiseks, et selle tõsielusarja peategelased on Taanis üpriski tuntud persoonid. Nimelt osalevad mõlemad naised aktiivselt kaasaja ühiskonna valuprobleemide aruteludes ja teatud määral on neist saanud avaliku arvamuse kujundajad. Seepärast ongi huvitav ja ka hariv nende vaadetega lähemalt tutvuda.

Venemaa küsimuses pole kaks naist pelgalt vaid erinevatel seisukohtadel. Probleem on palju teravam – sageli on nende vaated suisa diametraalselt vastupidised.

Nii näiteks arvab poliitik Krarup, et Lääne ajakirjandus on Putinist loonud uue deemoni ja Venemaa ohust rääkimine on sulaselge liialdus. Ajakirjanik Libak on aga veendunud, et Venemaast tulenevat ohtu pole võimalik üle hinnata. Tema arvates on kaalul liberaalse Euroopa ellujäämine. Veel enam, ta väidab, et Krarup, tema endine sõbranna, kujutab endast suurt ohtu kogu demokraatlikule maailmale!

Mõlemad naised valdavad üpriski hästi vene keelt ja varem töötasid nad tõlkidena Taani kaitseministeeriumis. Kolmeosalise tõsielusarja kahes esimeses saates saabuvad nad Venemaale, kus külastavad kõigepealt kirikut. Sooviga selgusele jõuda, kuidas haakuvad teineteisega vene rahvuslus ja õigeusk. Sel kombel üritavad kaks naist aru saada vene identiteedist.

Reis Putinimaale

Kirikus kohtuvad nad isa Leonidiga, kes väidab, et tänapäeva Venemaa ühiskond ja riik on kirikule suureks toeks. Samas on tema sõnul olnud väga keeruline tuua inimesed kirikusse tagasi, sest taaskristianiseerimine ei sobi kuidagi kokku kapitalistlikus maailmas elavate inimeste majanduslike huvidega.

Jyllands-Posten kirjutab, et kirikus said mõlemad endised sõbrannad oma vaadetele, millega nad Venemaale tulnud olid, vaid kinnituse. Krarupi arvates on tore, et Vene kirikul on õnnestunud ateismivaimust kantud nõukogude aeg edukalt üle elada. Ta usub siiralt vaimuliku seisukohta, mis samastab vene rahvusluse ja õigeusu.

Libak on aga seisukohal, et Vene õigeusu kirik on propagandaorganisatsioon, mille liikmed püüavad näidata, et vene rahvale omane vaimsus on väärtuslikum kui läänemaailmale omane materialistlik pragmatism.

Seejärel külastavad tõsielusarja peategelased koduseid õllekodasid. Neis saavad nad ühtteist uut teada. Nimelt seda, et Putini valitsemise ajal olevat venelased hakanud pisut vähem jooma ja pisut enam avalikult rääkima.

Veel käivad naised sõjamuuseumis, et lähemalt tutvuda Venemaa sõjalise jõuga ja hinnata, kas seda on tõesti vaja karta. Poliitik Krarup annab selgelt mõista, et Venemaa sõjaline jõud pole kuigi kohutav, sest NATO relvajõud olevat kümneid kordi võimsamad.

Iseenesest mõista pole endised sõbrannad ka selles osas ühel meelel. Ajakirjanik Libak usaldab NATO ekspertide ametlikku seisukohta, mille kohaselt kujutab Vene armee endast tõsist ohtu. Tema kunagine sõbranna usaldab aga Putinit.

Muuseumis on kahel naisel võimalik tutvuda lähemalt ka Kalašnikovi automaadiga. Lahked muuseumitöötajad lubavad neil relva lahti võtta ja kokku panna. Neile antakse isegi võimalus kalašnikovist tulistada.

Libak nõuab seejuures, et ta saaks lasta ehtsate lahingu-, mitte paukpadrunitega. Tema sõnul tekkivat nii tulistamisel reaalsustunne. See räägib tema iseloomust nii mõndagi, tähendab Taani lehes ilmunud artikli autor.

Nagu juba eelpool öeldud, ajab Putin oma poliitikaga isegi paljud sõbrad tülli. Mis puutub Jyllands-Posteni artikli autorisse Henrik Jensenisse, siis tema kaldub toetama poliitik Krarupit. Samas tunnistab ta, et Krarupil jääb vajaka mõõdutundest – sageli kiidab Krarup ebaloomuliku innuga kõike, mis tuleb Venemaalt.

“Ma arvan, et lääneriigid peaksid kiiremas korras üksmeelele jõudma ja suhted Venemaaga stabiliseerima,” kirjutab Jensen lõpetuseks. “Kas aga ka kunagised sõbrannad suudavad omavahel ära leppida… See on juba nende endi probleem ja teised ei peaks selle pärast nii väga muretsema.”

Print Friendly, PDF & Email