Eilse Saarte Hääle kultuurilehekülje uudises “Pautsi Muhumaa-raamat lahkab võõraviha” on lõik: “Viimasega seoses käsitleb ta näiteks Muhu esimese krimikirjaniku Vassili Randmetsa saatust. “Ega muhulased sest Vasselist eriti aupaklikult kõnelenud. Peeti imelikuks,” sõnas Pauts ja lisas muiates, et selle koha peal lipsab raamatusse omajagu pühaduseteotust ka sisse. “Vasseli sugulased vihjavad, et Juhan Smuul võis veidrikukuulsusega kirjamehe käsikirjadest võtta rohkem inspiratsiooni kui ilma viiteta kohane oleks. Aga Smuul on nagu püha mees. Kuigi oli joodik ja punane,” nentis ta.”
Vassili Randmets (1900–1984) oli omamoodi legendaarne muhulane. Tema kuulsus põhineb muu hulgas sellel, et ta omandas Tartu ülikoolis 2,5 kõrgharidust: majandusteaduskonnas kaubanduse erialal (1926, cum laude), õigusteaduses (1932), seejärel aga õppis filosoofiateaduskonnas kaheksa semestrit rahvaluulet (ei lõpetanud).
1937 anti välja tema kriminaalromaan “Mõrv Metsamõisas” (II tr 1995). Muhulased ei unusta kunagi ka tema osa Piiril asunud Muhu keskkooli rajamise initsiaatorina, kool sai keskkooli õigused 1946. aastal.
Vastuolulisem on Randmetsa tegevus üliviljaka kirjamehena: käsikirja jäid tema 56 romaani, 12 näidendit, 11 kodu-uurimust ja hulk artikleid. Kuigi ta oma belletristikat korduvalt ka kirjastamiseks pakkus, ei peetud selle kunstilist taset vastuvõetavaks.
Tema näidendi “Hiiu röövel” motiive kasutas Juhan Smuul oma ooperilibreto “Tormide rand“ (1949) loomisel. Seejuures ei ole Smuul kunagi eitanud, et tal olid “varga kõrvad”, mis fikseerisid nii mõndagi rahvasuust kuuldust-nähtust.
Huvitav on märkida, et kui Smuul oli “joodik ja punane”, siis Vassili Randmetsa poliitilised vaated olid küllaltki kõikuvad: 1919 keeldus ta ainsa gümnasistina Saaremaa mässule vastu astumast, küll aga võttis osa Vabadussõjast. 1940.–41. aastal töötas ta ajalehe Kommunist toimetuses Tallinnas.
Vassili Randmets ajas oma asja riigikorrale vaatamata.Ta elas otseses ja kaudses mõttes ajakirjanduse/kirjanduse sees.Ta tellis,vähemalt eelmise sajandi 70-ndate alguses,kõik ENSV-s ilmuvad ajalehed ja ajakirjad ja säilitas neid paelaga kokkuseotod pakkides.”Kommunismiehitaja” oli tal tellitud kahes eksemplaris.Ühe sidus pakki ja teisel parandas kirjavigu.Ta oligi ütleme nii,et külarahvale võõras ja haritlastele oma.
Tolku sest teadusdirektoristist kah kui nõu – ajal Kingissepa kiitis ja nn. uusaja teise topise kantselei uksest vä l ja viskas.
Tundsin V.Randmetsa hästi.harukordselt andekas mees,kelle mälu veel 80-selt oli kristalne ja selge.eks ta oli teiselt poolt veidrik,ja ilmselt psüühika oli vanas eas elulistes küsimustes teda alt vedanud.Aga ta oli teadusmees,kirjamees.Ta kogutud rahvaluule on enneolematult suures koguses.vanem oõlvkond mäletas teda austusega,nooremad muidugi pidasid kummaliseks.Aga ma ei mäleta,et keegi oleks tema kohta halba sõna öelnud.Ta jutustas mulle kunagi,kuidas ta Kuressaarde keskkooli tuli-poole öö ajal talvel hakkas jalgsi Piirilt tulema,seljakotis pool pätsi leiba ja tükk soolapekki.7 km enne linna,Upal,võttis üks talumees ta reele.Ta oli Kuressaare Gümnaasiumi esimese lennu vilistlane.Olen temaga palju kokku puutunud ja pikki vestlusi pidanud-olen tema mälestuse ees alati valmis kummardust tegema.Ma ei usu,et ükski muhulane oleks tema peale näpuga näidanud.
Jah. Vanadus ei küsi mitu kooliharidust inimesel on, tema teeb ikka oma töö.Kui ta meie peret külastas, siis minu emal oli tema elusaatuset ääretult kurb meel ja ta ikka mainis, et Vasselil on 3 kõrgharidust. Meie peres peeti temast lugu ja minu joodu (ristimise pidustused) piltidel peab Vassili Randmets kõnet. Hiljem külastas ta meid veel mõned korrad ja minuga vesteldes rõhutas ikka koolihariduse olulisust.
Lapsena ma ei saanud aru miks selline haritud inimene Muhu saarel elab ja ei küsinud ka.
Lisan veel, et mina mäletan teda südamliku ja haritud inimesena.
Mind päris häirib see Katrin Pauts, see kui tema käib Muhus olles läbi selliste inimestega, kes Vassili Randmetsa imelikuks pidasid, siis on ka teistsuguseid inimesi, kes Vassili Randmetsa hea sõnaga meenutavad.