Ükski supelsaks ei supleks mustas vees

PEAB PUHAS OLEMA! Grand Rose´i spaa basseinides on kokku 130 m3 vett. Haldusjuht Tarmo Mäeotsa sõnul puhastatakse seda 24/7.
MAANUS MASING

Ehkki ilmad on suviselt soojad olnud varsti juba pea kuu ning vesi mereski täiesti ujumiskõlbulik, ei tähenda see, et basseinid siinsetes spaades ühtäkki tühjaks oleks jäänud. Kuidas käib aga basseinivee puhastamine, vett ju veega puhtaks ei pese?

Kuressaare südalinnas asuva Grand Rose Spa haldusjuht Tarmo Mäeots kinnitab, et basseinivee filtreerimine on pidev protsess. “Seda tehakse 24/7,” teab ta. Kõlab usutavalt, kui öelda, et vett puhastavad filtrid. Kui öelda aga lisaks, et vee teeb puhtaks liiv, siis võtab korraks ikka kukalt kratsima.

Mäeots seletab, et filtrite täitmiseks, mis vette sattunud mustuse kinni püüavad, on kindla fraktsiooniga liiv. Kui vesi liigub läbi liivakihi, jäävad mustuseosakesed sellesse kinni. Mingi aja möödudes on filtrid nii palju mustust kinni püüdnud, et on täielikult ummistunud ja filtreerimine sisuliselt katkeb, selgitab ta.

Kloor hoiab kontrolli all

Et seda ei juhtuks, tuleb filtreid regulaarselt läbi pesta. “Selleks keeratakse vee liikumine filtris vastavate ventiilide abil vastupidiseks ja juhitakse kanalisatsiooni,” räägib Mäeots, kelle sõnul nimetatakse seda mehaaniliseks puhastamiseks.

Basseinivee mehaanilist puhastamist toetab omakorda keemiline puhastus. Seega üksnes liivast siiski ei aita. Haldusjuht tõdeb, et vette satub mitmesuguseid baktereid, mis võivad seal kasvama hakata ja vee roiskuma ajada. Et seda ei juhtuks, lisatakse basseinivette kloori.

Kloori mõõdab seejuures vastav kontroller, mille ülesanne on hoida keemilisi parameetreid etteantud piirides. Kemikaale doseeritakse basseinivette vastavate dosaatorpumpade abil.

Tarmo Mäeots räägib, et bakterite hävitamise ehk basseinivee desinfitseerimise käigus tekivad mitmesugused keemiliste reaktsioonide jääkproduktid, mis ongi ebameeldiva kloorilõhna, -maitse ning võimalike naha- ja limaskesta ärrituste peamised põhjustajad.

Neid nimetatakse ka seotud klooriühenditeks ja nende lagundamiseks on omakorda kasutusel võimsad UV-seadmed, millega hoitakse seotud kloor lubatud piirides. Lihtsat pole basseinivee puhastamises seega midagi. Selline mulje jääb küll.

Mäeots lisab, et mida rohkem satub vette mustust, seda rohkem on vaja kloori ja nii tekib veelgi rohkem ebameeldivaid seotud klooriühendeid. Ta märgib, et kui vette sattunud mustust juhtub olema palju, ei pruugi seadmed seotud klooriühendite kinnipüüdmisega toime tulla ja esile tulevad kloori ebameeldivad mõjud.

Enne ujumist pese ennast

Kõige rohkem satubki kusjuures mustust basseinivette inimeste endiga. Ujuja kehalt eritub higi ja ka nahaosakesi. Need on aga orgaanilised ained, mis panevad basseinivees bakterid vohama. “Keegi ei taha ujuda mustas vees, kehvemal juhul võib sealt ka mingi nakkuse saada,” teab spaahotelli haldusjuht.

Samas rõhutab ta, et basseinivee puhtana hoidmine on suuresti ka külastajate endi teha. “Basseini satub oluliselt vähem mustust, kui enne vette minekut end ilma riieteta pesta,” soovitab ta. Samuti on väga oluline pärast saunast väljumist ja enne basseini astumist end puhtaks pesta.

Print Friendly, PDF & Email