Ameerika versus Euroopa – kuus probleemi, mis lõhuvad transatlantilist liitu

TÜLI MAJAS: Viimastel kuudel on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu suhted järsult halvenenud. Eurooplaste arvates on selle põhjuseks ameeriklaste väga ülbe ja isekas käitumine. Pildile on jäänud Saksamaa kantsler Angela Merkel koos USA presidendi Donald Trumpi ja Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macroniga.
Nypost.com

Euroopa Liidu ja USA tüliküsimuste nimekiri kasvab aina pikemaks. Seetõttu ongi mõned poliitikavaatlejad jõudnud seisukohale, et kohe pärast Teist maailmasõda tekkinud transatlantiline liit on lagunenud, kirjutab mõjukas Norra ajaleht Aftenposten.

17. mail kohtusid Washingtonis Valges Majas USA president Donald Trump ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Läänemaailma kahe väga kõrgetasemelise poliitiku kohtumine leidis aset ajal, mil Ameerika Ühendriikide suhted Euroopa Liiduga on järsult pingestunud. Säärast olukorda pole olnud kunagi varem.

“Läänemaailma sellisel kujul, nagu me seda varem tundsime, enam ei ole. Praegu ei saa me oma suhteid USA-ga nimetada sõbralikeks, vaevalt ka partnerlikeks,” tõdes mõni nädal tagasi Saksamaa ühe autoriteetsema nädalakirja Der Spiegel peatoimetaja Klaus Brinkbäumer.

Ta ei ole ainus pessimist. “Puhka rahus, transatlantiline liit, 1945–2018,” kirjutas Ameerika ajakirja Foreign Policy toimetaja James Traub. Briti ajalehe Financial Times kommentaator Gideon Rachman on aga seisukohal, et Trumpi poliitika on läinud kaugemale põhimõttest “Ameerika ennekõike” (America above all). “Üha enam hakkab see [Trumpi poliitika – toim] välja nägema kui “Ainult Ameerika”, kirjutas Rachman.

16. mail teatas Euroopa Liidu ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk Twitteris, et kui analüüsida Trumpi viimaseid otsuseid, siis pole välistatud, et keegi jõuab mõttele: sääraste “sõprade” olemasolul pole vaenlasi enam vajagi.

Euroopa ja USA erimeelsused

1. Kokkulepe Iraaniga
Mai alguses teatas Donald Trump, et Ameerika Ühendriigid väljuvad Iraaniga kolm aastat tagasi sõlmitud tuumaleppest. Selline otsus tehti vaatamata USA tähtsamate ja ustavamate liitlaste Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa jõupingutustele seda ära hoida.

“Nüüd on USA koos Iisraeli ja Saudi Araabiaga jäänud rahvusvahelisse isolatsiooni. Nende vastas on aga Hiina, Venemaa, Euroopa Liit ja Iraan,” kommenteeris Trumpi otsust Financial Timesi korrespondent Edward Luce.

Euroopa Liidu kõrged ametnikud on öelnud, et nemad soovivad kõnealust kokkulepet säilitada, kuid seda pole lihtne teha. Iraanis tegutsevad Euroopa kompaniid riskivad aga kaela saada USA sanktsioone. Sellele vihjas hiljuti Ameerika Ühendriikide äsja ametisse astunud suursaadik Saksamaal Richard Grenell ühes Twitteri postituses.

“See ei ole midagi muud, kui kõige ehtsam EL-i suveräänsuse ründamine,” kirjutas Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt ajalehes The Washington Post ilmunud arvamusloos.

2. Saatkond Jeruusalemma
Euroopa Liidu liikmesmaad ei toeta ka Donald Trumpi otsust viia USA Iisraeli saatkond Jeruusalemma. EL-i välispoliitika juht Frederica Mogherini oli Trumpi sellise otsuse suhtes väga kriitiline. Tagajärg oli, et 28-st EL-i riigist boikoteeris USA saatkonna avamistseremooniat Jeruusalemmas 24.

Saatkonna üleviimine kutsus esile Palestiina araablaste rahutused. Iisraeli korrakaitsjate vägivalla tagajärjel hukkus üle 50 inimese.

3. Tollitariifid ja kaubandussõda

Märtsis kinnitas USA president skandaalse otsuse, millega kehtestati kopsakad sisseveotollid alumiiniumile ja terasele, ehkki presidendi lähikondlaste hulgas oli rohkesti neid, kes Trumpi sellist sammu ei toetanud. Juba toona kutsus see Euroopa Liidus esile sügava pahameele. Nii näiteks hoiatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et natsionalismi pinnalt algatatud sõjas kaotavad kõik.

Pärast pingelisi läbirääkimisi ja hoiatusi võtta vastumeetmeid saavutasid Euroopa Liidu juhid lõpuks ameeriklastelt lubaduse, et EL-ile hakkavad tollid kehtima alles 1. juulist. Kuid ka see ei rahulda Euroopat. Aprilli lõpus tegi Euroopa Komisjon jõulise avalduse, milles on öeldud, et Euroopa Liit ei kavatse pidada läbirääkimisi nendega, kes teda ähvardavad.

4. Kliimakokkuleppest väljumine
USA otsust väljuda Pariisi kliimakokkuleppest on teravalt kritiseeritud kogu maailmas. Taani peaminister Lars Rasmussen on nimetanud seda süngeks päevaks kogu maailma jaoks. Prantsusmaa president Emmanuel Macron vastas aga Trumpi otsusele sellega, et kutsus endale külla Ameerika kliimauurijad ja postitas Twitteris säutsu “Teeme oma planeedi taas vägevaks!”, mis on Trumpi mõttekäigu Make America Great Again ilmselge parafraseering. Pärast seda, kui 2017. aasta sügisel liitusid kliimaleppega Nicaragua ja Süüria, on USA maailma ainus riik, kes seda ei toeta.

5. Sissemaksed NATO-sse
Donald Trump nimetas praegu kehtivat sissemaksete korda vananenuks. Läinud aastal NATO tippkohtumisel peetud kõnes kuulutas ta, et paljudel riikidel on aastatega tekkinud NATO ees suur võlg. Eriti palju kriitikat sai Saksamaa kantsler Angela Merkel, kelle juhitaval valitsusel polevat mingeid konkreetseid plaane, et saavutada NATO poolt kehtestatud kaitsekulutuste suurus – 2% SKP-st.

Poliitikavaatlejate arvates on olukord ses küsimuses pingeline. Praegu ootavad kõik, millise tooni valib Trump tänavusel NATO tippkohtumisel, mis peaks suvel toimuma Brüsselis.

6. Digiteenuste maks
USA ja EL-i vahel on ka erimeelsusi ses osas, kuidas maksustada suuri rahvusvahelisi kompaniisid, nagu näiteks Google, Facebook, Apple ja Amazon.

Kui Euroopa Komisjon avalikustas selle aasta alguses oma kava kehtestada uus nn digimaks, teatas USA rahandusminister, et Ameerika on otsustavalt selle vastu. Ministri sõnul olevat säärane maks suunatud eelkõige Ameerika Ühendriikide digimajandusega tegelevate kompaniide vastu.

Paratamatult tekib küsimus, kuivõrd kriitilises seisus transatlantilised suhted siis ikkagi on? Intervjuus Norra päevalehele Aftenposten ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg lohutuseks, et Euroopa ja Ameerika vahelisi erimeelsusi on ajaloos varemgi esinenud.

“Nüüd on NATO liikmesriikide vahel erimeelsused sellistes olulistes küsimustes, nagu kliimalepe ja suhted Iraaniga. Mina suhtun kujunenud olukorda loomulikult täie tõsidusega, kuid samas pole säärased erimeelsused midagi uut,” ütles Stoltenberg Pariisis, kuhu ta oli saabunud ametlikule visiidile.

Näitena tõi NATO peasekretär sissetungi Iraaki 2003. aastal ja Suessi kriisi 1956. aastal. “Ja ärgem unustagem ka seda, et praegu oleme me Pariisis, kust NATO pidi 1967. aastal kiiruga lahkuma, kuna USA ja Prantsusmaa vahel olid maailmapoliitilistes küsimustes tekkinud tõsised lahkhelid,” lisas ta.

Ajalehe Financial Times kommentaator Gideon Rachman rõhutas aga, et kui USA tungis Iraaki, siis toetasid teda sellised Euroopa riigid, nagu Suurbritannia, Hispaania ja Holland. Praegu on Euroopa moodustanud USA vastu aga ühisrinde ja seda paljudes konfliktsetes küsimustes.

Nädalakirja Der Spiegel peatoimetaja Klaus Brinkbäumer arvab, et praegused konfliktid USA ja Euroopa vahel on palju tõsisemad kui endised erimeelsused. “Praegu käib jutt sellest, kas transatlantilist koostööd majanduspoliitika, välispoliitika ja julgeoleku vallas üldse enam eksisteerib,” kirjutas ta. “Vastus on eitav. Kuueteist kuu jooksul, mis Trump on võimul olnud, on ta jõudnud hävitada väga palju.”

Lootus Eroopa Liidu sekkumisele

NATO peasekretär Stoltenberg on aga mõnevõrra optimistlikumalt meelestatud. Tema arvates on liialdus väita, et USA ja Euroopa Liidu allianss on lagunenud. “Ma ei eita, et on erimeelsusi, see on tänapäeva reaalsus. Kuid tervikpilt on siiski keerulisem. Võtame näiteks Balti riigid. NATO kohalolek on siin suurem kui kunagi varem. Pealegi oleme üksmeelselt aktiviseerinud võitlust rahvusvahelise terrorismi vastu,” tsiteerib Stoltenbergi Norra ajaleht Aftenposten.

Endine Saksa diplomaat ja Müncheni julgeolekukonverentsi üks korraldajaid Wolf-gang Ischinger loodab, et Trumpi skandaalne tegutsemine viib selleni, et Euroopa võtab tulevikus endale suurema vastutuse. Viimase aasta jooksul on Euroopa Liit hakanud välja töötama väga ambitsioonikaid sõjalise koostöö plaane. “EL-i jaoks on Trumpi tegutsemine uus signaal, et nad peavad iseseisvalt midagi ette võtma,” ütles Ischinger intervjuus ajakirjale Der Spiegel.

Kas probleemid on ajutised?

Kommenteerides USA ja Euroopa Liidu suhete jahenemist, tsiteeris ajaleht Aftenposten uurimiskeskuse Chatham House sel aastal ilmunud aruannet transatlantiliste suhete hetkeseisust. Selles on öeldud: “Lühiajalises perspektiivis paistab kõik väga segane olevat… Kuid see, millele need suhted toetuvad, tundub siiski väga tugev.” Seepärast võibki ekspertide arvates väita, et tulevikus on nii USA-l kui ka Euroopa Liidul taas ühised huvid.

Siiski on Chatham House´i aruandes toodud välja mõned tegurid, mis töötavad vastupidises suunas. Näiteks elanikkonna kiire kasv USA-s, mille on põhjustanud suur sisseränne Lõuna-Ameerikast ja Aasiast ning mis toob omakorda kaasa muutusi USA elanikkonna struktuuris.

Tagajärjeks võib aga olla, et tulevikus pöörab Washington enam tähelepanu maailma teistele piirkondadele ja vähem Euroopale.

Prantsusmaa alaline esindaja ÜRO-s Francois Delattre ütles intervjuus Ameerika ajakirjale Foreign Policy, et tema arvates on USA välispoliitika praeguste suunamuutuste taga palju sügavamad põhjused ja neid ei saa seletada pelgalt vaid Donald Trumpi isiksusega.

“Mina isiklikult arvan, et need muutused on kauakestvad. Need algasid juba enne Donald Trumpi tulekut Valgesse Majja ja ma kardan, et need jätkuvad ka pärast tema ametiaja lõppu,” ütles Delattre.

Print Friendly, PDF & Email