“Mulle ei meeldi väga endast kirjutada või ka rääkida. Kui seda siiski vahel juhtub, siis on see seotud millegi olulisega, mis võiks minna korda ka teistele,” kirjutab MTÜ Matkaklubi Tõll ja Piret juhatuse liige Käthe Pihlak. “Sõnum loodusest on mind kõnetanud Saaremaal viimase pooleteise aasta jooksul vaat et kõige enam.”
Möödunud aasta veebruaris kogunes väike grupp inimesi, kes otsustasid hakata koos matku korraldama. Saaremaal ja saarlastele (aga mitte ainult!). Just sellest oleme me kõige enam puudust tundnud viimastel aastatel ise ringi seigeldes. Olgugi et enamik meist on ise palju ringi käinud, ka Saaremaal, panime üheks väga oluliseks sihiks matkade korraldamisel, et nende lisaväärtus oleks kohapealse ajaloo, kultuuri või koduloo tundmaõppimine. Lisaks looduse nautimisele muidugi.
Ajame kohalikku asja
Kui me sedasi oma mõtteid Mändjala loodusmajas välja ütlesime ja särasilmi plaane tegime, ei arvanud keegi, et aasta ja mõne kuu pärast on toimunud juba 14 matka, millest on osa saanud üle 430 inimese. Juba me esimene matk Abulas võttis põlved veidi nõrgaks, kui lubatud viiele parkimiskohale pretendeeris viieteistkümnes auto… Osalejaid oli kokku üle 50. See oli ka rekord. Edasi on kaasaskäijaid enamasti olnud 25–30 kanti – ülihea tulemus.
Olgugi et oleme Saaremaal tegutsev matkaklubi, pole me konkurendid Saaremaa Matkaklubile. Meie ajame rohkem kohalikku asja. Seetõttu tundus meile kõige sobivam olla matkaklubi Tõll ja Piret. Iseasi muidugi, kas Piret peab just teisel kohal olema, kuna naisi on matkadel tavaliselt rohkem, aga olgu, Tõll on meie matkadele alati väga oodatud. Las ta siis olla pealegi esimene.
Niisiis on matkaklubi Tõll ja Piret võtnud sihiks käia Saaremaal läbi kõikvõimalikud olemasolevad matkarajad ja teed, mida osatakse meile matkadeks kaardile panna. Ja et mitte jääda väga paigale, siis võtame igal aastal ette ka mõne teise saare.
Siinkirjutaja jaoks oligi eelmise aasta kõige meeldejäävam retk jalgsimatk Vilsandile. Selles matkas oli nii palju positiivset, et mingil moel jätkub seda soojust tänasenigi. Äsja sai aga käidud Abrukal, mis kaheksatunnise matka kestel näitas oma kõige võluvamaid külgi pisut vähemvõluvate sääskede saatel. Me oleme käinud juba nii Viidumäel, Abulas, Laiduninal kui ka Kõinastu laiul. Sõitnud rattaga Pihtla kandis, kuulanud varahommikust linnulaulu Loode tammikus, imetlenud sügisesi värve Kuressaare lossipargis jne.
Aga meie matkad ei oleks nii toredad nende vahvate giidideta, kes meile rääkimas on käinud. Nimekiri on juba nii pikk, et kõiki ei jõuaks loetleda – mõnel matkal tutvustab ju lausa mitu inimest meile kodukanti. Täname teid kõiki südamest!
Meie matkaseltskond on oi kui kirju. Kõige noorem kaasas olnu ema süles oli vaid paarikuune ja vanim ligi 80. Matkamas käivad tihti pered, kaasas paariaastased lapsed või pere suurim neljajalgne sõber. Kõigil on looduses hea. Ka kultuuriminister ei pidanud paljuks aasta eest meiega koos kevadet avastada.
Suvematkad jalgratastel
Plaanid? Sel suvel oleme pisut rohkem sportlikud matkajad. Kõik kolm suvematka on jalgratastel. Juunis tiirutame Kaarma kandis, juulis sõidame Sõrvemaale, augustis on meil aga ees vägev projekt – 100 kilomeetrit uut matkarada! Kui EV100 kogukondade projektivoor välja kuulutati, lasime fantaasial lennata, kuidas saaksime meie Saaremaal midagi põnevat ära teha. Kaalumisel oli mitu ideed, aga mõte südamekujulisest matkarajast, mille pikkus on 100 km, tundus kõige väärilisem. Saaremaal ju nii pikka matkarada pole. Kui nüüd selgus, et meie mõte ongi väärt toetamist, siis võib kindel olla, et augustis on igaühel võimalus sellele matkateele asuda.
Miks me seda kõike aga teeme? Matkaklubi juhatusse ehk aktiivsesse korraldusgruppi kuulub kuus inimest: Triin Reitalu, Kristi Hints, Arti Allmägi, Lii Kirves, Elen Jõhvik ja mina. Inimesed, kes veel möödunud aasta jaanuaris üksteisest tänaval rahulikult mööda kõndisid. Nüüd on aga tunne, nagu teaksime üksteist juba aastaid. Meie hea koostööpartner Saarte Sahver pakub oma kohvinurka koosolekuteks, kus tihti tahaks olla hoopis kauem, kui aeg seda lubab. Seal me mõtted ja plaanid sünnivad. Seal räägime uutest kogemustest, vahetame ideid ja vaatame kaugemale tulevikku. See on armas, et isegi tänapäeval, kui raha on ainus, mis maksab, tulevad inimesed ikka veel välja lihtsalt hea sõna ja tahtmise nimel, et midagi teiste heaks teha.
Ühest asjast kirjutan veel – matkaklubi Tõll ja Piret kingitusest. Oleme pikemate matkade korral kinkinud oma teejuhtidele ühe kaardi. Pavel Kadõkov on teinud ühe väga erilise kaart-räti, mille peal on Saaremaa matkarajad, telkimiskohad ja palju muud põnevat. Üks tõsine rätt ühele rändurile, kes saab sellega otsida üles õige teeotsa, varjata pead põletava päikese eest või kaitsta kaela tuule ja sääskede eest (seegi on läbi proovitud). Kaardi saab igaüks ka ise endale Saarte Sahvrist osta.
Kui nüüd tekkis mõte, et vaataks veidi lähemalt, millega see matkaklubi tegeleb, siis Facebookis on grupp nimega Matkaklubi Tõll ja Piret – võtame teid vastu!
Juba sel pühapäeval, 27. mail kell 7 hommikul koguneme Musumänniku parklas, et teha koos noore ja andeka loodusfotograafi Karl Jakob Toplaanega üks linnulaulu kuulamise matk. Metsas näeme!