TÄNAPÄEVA TEADUS: Mees sai endale kolmanda näo

Prantslane Jerome Hamon on esimene inimene maailmas, kellele on kaks korda siirdatud uus nägu. See tähendab, et praegu on mehel juba kolmas nägu.

TOHTRID JA PATSIENT: Pilt on üles võetud 13. aprillil Pariisis Georges Pompidou kliinikus umbes kaks kuud pärast sensatsioonilist operatsiooni. Sellel on jäädvustatud dr Laurent Lantieri (paremal) koos oma abiliste ja patsient Jerome Hamoniga.
Leparisen.fr



Kolm kuud pärast viimast operatsiooni väidab patsient, et tunneb end hästi. Aprilli teisel poolel käis ta Prantsusmaa loodeosas asuval Bretagne’i poolsaarel puhkamas.

Esimene nägu, mis Jerome Hamonile siirdati, tuli möödunud aastal eemaldada, kuna patsiendi organismis tekkis nn tõukereaktsioon. Pärast seda, kui Hamon oli kerget külmetushaigust arstide ettekirjutuste järgi antibiootikumidega ravinud, keeldus tema organism siirdatud võõraid kudesid miskipärast omaks võtmast.

Kaks kuud oli 43-aastane mees ilma näota. Kogu selle aja viibis ta Pariisis Georges Pompidou kliinikus ja ootas uue doonori kudesid.

Näosiirdamisoperatsiooni teinud arst Laurent Lantieri kirjeldas sellist olekut kui “surnuna elamist”. Patsiendil polnud silmalauge, kõrvu, nina ega näonahka. Ta ei saanud iseseisvalt süüa ega rääkida. Lisaks oli tema kuulmisvõime väga piiratud. Väljendada sai Hamon end vaid kirjalikult ja pealiigutustega.

“Kui sul pole nahka, oled kõiksugu nakkustele kerge sihtmärk,” tsiteeris Briti rahvusringhäälingu BBC veebileht dr Lantieri sõnu. “Me olime suures mures, et organism võib ka teist siirdatud nägu mitte omaks võtta.”

Tänavu jaanuaris, kui Hamoni ravivatel arstidel õnnestus saada uus doonor, tehtigi teine näosiirdamine. Enne operatsiooni tuli patsiendil aga pea kuu aega kestva protseduuriga välja vahetada kogu veri. Arstide sõnul oli see vajalik, et kõrvaldada patsiendi organismist võimalikud antikehad, mis olid seal tekkinud varasemate meditsiiniliste protseduuride tagajärjel.

“Võib oletada, et sarnaseid piinu elab üle inimene, kes on sattunud tuumasõja koldesse,” ütles dr Laurent Lantieri. “Hamon pidas aga kannatustele vapralt vastu. Nüüd jälgime tema tervist samamoodi nagu teistel patsientidel, kellele on siirdatud uus nägu.”

Harvaesinev haigus

Jerome Hamon põeb harvaesineva haiguse neurofibromatoosi teist alavormi (NF2). Tegu on geneetilise haigusega, mille üks sümptom on kasvajate teke närvide pinnal. Säärased kasvajad moonutasidki Hamoni nägu.

Esimene uus nägu siirdati Jerome Hamonile juba 2010. aastal, kui ta oli 34-aastane. Siirdamine kulges edukalt ja mingeid tüsistusi ei tekkinud ka pärast operatsiooni.

Kuid 2015. aasta talvel nakatus ta viirushaigusesse, mida arstid soovitasid ravida antibiootikumidega. Selline ravi ei haakunud aga immunosupressiivse raviga, mille olid talle määranud teise valdkonna arstid, hoidmaks ära organismi äratõukereaktsiooni siirdatud näo suhtes.

Äratõukereaktsiooni esimesed tunnused ilmnesid Hamonil 2016. aastal. 2017. aasta novembris pidid arstid siirdatud näo aga eemaldama, kuna algas siirdatud kudede nekroos ehk kärbumine.

Möödunud aasta novembrist kuni käesoleva aasta jaanuarini elas ilma näota Jerome Hamon arstide pideva järelevalve all Georges Pompidou kliinikus Pariisis. Jaanuaris leiti talle sobiv doonor. Selleks oli 22-aastane mees, kes oli ootamatult surnud Pariisist umbes saja kilomeetri kaugusel. Seejärel algaski enam kui kuu kestnud uue näo siirdamise protseduur.

Lootusrikas

Tuleviku suhtes on Jerome Hamon häälestatud optimistlikult. “Esimene siirdatud nägu kasvas minu organismiga üpriski hästi kokku,” ütles ta ajakirjanikele. “Loodan, et seekord läheb samamoodi. Praegu igatahes olen ma tulemusega rahul.”

BBC veebiväljaanne kirjutab, et praegu meenutab Hamoni kolmas nägu mõnevõrra maski ega haaku veel täpselt tema kolju kontuuridega. Tulevikus peaks tema väljanägemine aga paranema. Nii arstid vähemalt loodavad.

“Oleks ju kohutav, kui ma seda nägu omaks ei võtaks. See on ju seotud identiteediga… Kõik on hästi, see olen mina,” ütles Jerome Hamon uudisteagentuuri France-Presse ajakirjanikule. “Ma olen juba 43-aastane. Minu viimane doonor oli aga 22. See tähendab, et nüüd on mind tehtud pea kakskümmend aastat nooremaks ja praegu olen ma vaid 22-aastane.”

USKUDA VÕI MITTE? Nii näevad välja Jerome Hamoni kolm nägu. Vasakpoolsel pildil on mees jäädvustatud haigena enne näosiirdamisoperatsioone. Esimese siirdatud näo (keskel) sai ta 60-aastaselt, teise aga 22-aastaselt doonorilt.
Cnn.com

Näosiirdamisoperatsioon ise kestis vaid mõned tunnid, ehkki sobiva doonori leidmiseks ja ettevalmistustöödeks kulus mitu kuud. Nagu eelpool juba öeldud, viis siirdamisoperatsiooni läbi professor Laurent Lantieri, keda tänapäeva maailmas peetakse üheks juhtivaks spetsialistiks inimorganite siirdamise alal. “Nüüd me teame, et näo korduv siirdamine on võimalik ja tulevikus pole võimalik selles enam kahelda,” ütles arst ajalehele Le Parisien antud intervjuus.

“Kujutage endale ette inimest, kes on kaotanud näo ja peab siirdamist ootama teadmata aja,” lisas näosiirdamise operatsioonil osalenud anestesioloog Bernard Cholley. “Selle patsiendi mehisus on tõeliselt muljetavaldav, elas ta ju üle tõsised kannatused.”

Esimene näosiirdamisoperatsioon tehti samuti Prantsusmaal aastal 2005. Põhja-Prantsusmaal asuvas Amiens’i linnas tegid selle operatsiooni kirurgid Bernard Devauchelle, Benoit Lengelé ja Jean-Michel Dubemard. Nende patsient oli 1967. aastal sündinud prantslanna Isabell Dinoire.

2016. aasta aprillis suri Isabell Dinoir vähki. Avalikkust teavitati tema surmast alles sama aasta septembris. Meedikute väitel loodeti nii tagada lähedaste eraelu puutumatus. Pariisi päevaleht Le Figaro teatas aga, et naise organismis tekkis siirdatud organite suhtes äratõukereaktsioon. Lisaks olevat immunosupressiivne ravi muutnud patsiendi vastuvõtlikuks vähktõve suhtes, kirjutas ajaleht.

Praeguse seisuga on maailmas näosiirdamise operatsioone tehtud umbes nelikümmend.


MIS ON NEUROFIBROMATOOS?

Neurofibromatoos (NF) on pärilik haigus, mis ründab nahka ja närvisüsteemi ning millel eristatakse kahte alavormi – Recklinghauseni tõbi ehk perifeerne NF ehk NF1 ja tsentraalne neurofibromatoos ehk NF2.

Esimene neist on üks sagedasemaid pärilikke haigusi, teist alavormi esineb aga pea kümme korda harvemini.

Haigust iseloomustavad naha alla tekkivad sõlmed ja heledad pigmendilaigud nahal. Tsentraalsele neurofibromatoosile (NF2) on iseloomulik neurofibroomide teke kogu kehas. Pea kõigil NF2 põdevatel inimestel tekib mõlemapoolse kuulmis- ja tasakaalunärvi kasvaja ehk neurinoom, mistõttu võib täheldada kuulmislangust, kõrvakohinat ehk tinnitust ning tasakaaluhäireid.

Lisaks on NF2-le omane mitmete teiste närvide kasvajate teke, mida nimetatakse schwannoomideks, kuna need tekivad närve ümbritsevatest kaitsvatest rakkudest ehk Schwanni rakkudest.

Allikas: Inimene.ee

Print Friendly, PDF & Email