Rainer Paenurk
“Pea iga tõsimeelsem Saaremaa-teemaline arutelu viib ühel või teisel moel lõpuks ikkagi selleni, et juurde oleks vaja tippspetsialiste, noori peresid ning – vabanemaks regioonina madalaima palgamaksja staatusest – tuleks luua kõrgema lisandväärtusega töökohti,” kirjutab sihtasutuse Saare Arenduskeskus juhataja Rainer Paenurk. “Kuidas neid töökohti luua või kas need peaksid tekkima ise?”
Miks peaksid tippspetsialistid ja noored pered Saaremaale tulema? Kas ma oleme loonud elementaarsed eeldused, et see kõik juhtuda võiks?
Meie teame, et Saaremaal on mõnus. Kõik olulisemad teenused on olemas ja käe-jala ulatuses, elutempo on rahumeelsem ning turvalisemat kohta on päris keeruline ette kujutada või kogunisti leida. Alustuseks ju päris hea!
Parem elukvaliteet
Kaugtöövõimalused on tekitanud olukorra, kus needsamad tippspetsialistid, keda me siia nii väga ootame, viibivad seal, kus nad parasjagu olla tahavad. Ei olda paiksed konkreetses linnas või riigis, vaid avastatakse uusi kohti ja liigutakse ringi.
Üha enam inimesi peab oluliseks töötada kohas, kus on puhas õhk, kvaliteetne arstiabi, korralik infrastruktuur, piisavalt lasteaiakohti ja meelelahutust ning tugev IT-kogukond.
Saaremaa ei suuda täna pakkuda ühele Saksa insenerile paremat palka, küll aga suudab ta pakkuda paremat elukvaliteeti näiteks Silicon Valley IT-firma programmeerijale, turundajale või juhile. Oma soovunelmate täitmiseks peame väga selgelt suunama fookuse lisandväärtuse pakkumisele potentsiaalsele siiatulijale, mitte üksnes siin olijale.
Sihtkohaturundus on teema, millesse Saaremaa peaks jõulisemalt ja strateegiliselt panustama. Meie teame, miks siin hea on, teeme selle nüüd kenasti selgeks ka neile noortele peredele ja tippspetsialistidele! Kuidas muidu areneb kogukond kohas, kus rahvaarv väheneb ja elanikkond vananeb? Artiklist kohalikus ajalehes, intervjuust kohalikus raadios või Soome turismimessist jääb väheks.
Paneme end korraks potentsiaalse siiatulija olukorda ja mõtleme, kas me oleme Saaremaale tulemise teinud võimalikult lihtsaks ja kas kõik elementaarsed tingimused on meie poolt loodud.
Igapäevaelu küsimused
Roheline mõtteviis, muu hulgas rohelise energia osakaal mõjutavad tänapäeval suurfirmade regionaalseid investeeringuid üha enam, kuid enne “rohelise saare” kontseptsiooni gaasipedaali vajutamist on vaja lahendada igapäevaeluga seotud küsimused. Siiatulijal on vaja leida elukoht, avada pangakonto, registreerida ettevõte, panna laps lasteaeda, saada infot meelelahutusvõimaluste kohta, saada kontakti kohalike aktivistidega jne.
Kas üks programmeerija Silicon Valleyst või noorpere Tallinnast suudab praegu kõik selle kiiresti ja lihtsalt üles leida, muu hulgas ka inglise keeles?
Kui me oma teenuseid kasutajasõbralikumaks ja kättesaadavamaks ei disaini ning neile tippspetsialistidele ja peredele selgeks ei tee, miks Saaremaal hea on, realiseerivad nad oma kolimisplaani, ostes lennupileti hoopis näiteks Gotlandile, kus valdava osa kogumajandusest moodustab muide just IT-sektor. Käimas on strateegiate ja arengukavade koostamise aeg. See on hea koht, kus peaks eelnevate asjaoludega arvestama.
Siinkohal peaks nüüd seljad kokku panema ja hakkama praeguseid kitsaskohti süsteemselt lahendama. See on meie ühine missioon.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Siinkohal oleks paslik küsida, milliste vahendite arvelt me peaksime neid noori kosmopoliitseid perekondi Saaremaale elama meelitama, neile väärilised elamistingimused looma? Mis kasu on Saaremaale inimestest, kes teevad mingi välisriigi jaoks siin nn kaugtööd ning tasuvad oma maksud selles riigis? Neid miljonäre ja välismaa hüvanguks töötajaid siin juba mõningaid on. Millist materiaalset panust nad Saaremaa arenguks annavad? Parimal juhul ostavad siinsetest poodidest esmatarbekaupu, ürituste pileteid ning tasuvad maamaksu ja elektri-vee eest. Ning kõik. Küll aga vajavad nad täismahus infrastruktuuri ja olmelisi teenuseid. Neid teenuseid peavad neile pakkuma nn kohalikud, kes oma alla Eesti keskmise palga eest siin tööl käivad ja maksud maksavad. Hästi piltlikult õeldes peaksid aborigeenid looma massadele eluväärsed tingimused, et siis massa saaks valida, kas tulla siia või mitte. Ja massale jääb erinevalt aborigeenist võimalus oma komps näppu võtta ja parema koha peale minna. Seega kokkuvõtteks. Mõelda tuleb eelkõige sellele, kuidas luua siinsetele põliselanikele elamisväärsed tingimused. Loogika, et ühes katlaservas on võimalik keeta jahurokka ning teises ööbiku rinnafilee puljongit on läbinisti vale. Ja selle mõttelaadi tulemus peegeldub ilmekalt kogu riigi arengus. Meie riik on nagu kapinurka unustatud pühademuna. Koor läigib ja hiilgab, aga seest on mäda. Vanasti õeldi selle kohta Potjomkini küla.
…
Siinkohal peaks nüüd seljad kokku panema ja hakkama praeguseid kitsaskohti süsteemselt lahendama. See on meie ühine missioon.
Ei ole mingit empiirilist “meiet” selle asja juures, on konkreetsed tegijad oma lubadustega. Saare Arenduskeskuse SA tekkis tänu maavalitsuse likvideerumisele ja Saaremaa valla loomisele. Maakondlikud arenduskeskused reformiti kõigis maakondades, kuna “emafirmad” — maavalitsused, likvideeriti. Saaremaa Arenduskeskuse formeerimisel Saare Arenduskeskuseks mindi aga Saaremaal teist teed, võrreldes teiste maakondadega. SA Saare Arenduskeskus on sisuliselt “vaese mehe EAS” Saaremaal ja erinevalt teiste maakondade arenduskeskustes pole Saaremaal see maakonna omavalitsuste loodud SA maakonna arengukava ja strateegia koostaja/järelevaataja. Kirjutises kajastatu on aga sisuliselt Saaremaa Ettevõtjate Liidu lubadused Saaremaal omavalitsuste likvideerimise puhul. https://arhiiv.saartehaal.ee/2013/06/13/saaremaa-ettevotjad-on-uhtse-saaremaa-poolt/ On Saaremaa vald ja ettevõtjad, ühe esindus on volikogu ja teise SEL.
Jõudu tööle lubaduste elluviimisel!
Viimase lõiguga võetakse kokku asja mõttetus aga esimese lõiguga näidatakse esimese asjana ära, miks asi on selline jama: “Pea iga tõsimeelsem Saaremaa-teemaline arutelu viib ühel või teisel moel lõpuks ikkagi selleni, et… — üks kohvilaud kohvilaua järel, mõni isegi tõsimeelne ja tulemuseks on järgmine kohvilaud, kus jõutakse samadele järeldustele, kuhu jõuti eelmistel kohvilaudadel. Käimas on strateegiate ja arengukavade koostamise aeg aga “meie” kaasamine on tasemel “Nimetage üks loll idee, mis tuleks kindlasti ellu viia“.
Järjekordne jutupaunik tähelepanu noolimas – tee enne midagi, alles siis tule rääkima. Praegu on nii, et kõik aina seletavad, kuidas peab olema, paraku vaimuvaesus ei suuda
sellistel midagi ellu viia.
Räägin palju
Teen vähe
Oskan mitte midagi
Selleks, et Saaremaale tuleksid kaugtöö võimalusega inimesed (IT, kunstnikud, kirjanikud jne.) on vaja avada üldplaneeringuga neile elamisvõimalused Saaremaal, mereranna lähedased piirkonnad ja vähendada looduskaitselisi piiranguid elamiskoha valikul. Niisugused inimesed ei tule vanasse põllumajandusmaastikku, küll aga privaatselt looduse keskele maale. Nad tuleksid Saaremaale merevaate ja merekohina nautimiseks, kuid Saaremaal on ju see inimesele keelatud erinevalt teistest riikidest ja ka mandrieestlastest. Rannakülad on inimestest tühjad ja rannad korrastamata, küll aga metsloomadega üleasustatud . See, et rannapiirkonnad on inimtühjad ja korrastamata mõjub ka Saaremaa turismile halvasti. Kes peaks need nn kallasrajad korras hoidma, kui inimesi ei lubata ranna lähedal elada. Metsikud ja lagastavad veisekarjad ei ole kindlasti Saaremaa randade jaoks õige lahendus. Inimest tuleb hakata väärtustama ja mitte ta soovidele lõputult kaikaid kodarasse loopida. Bürokraatlikke takistusi ja asjaajamise aeganõudvust tuleb vähendada. Selleks tuleb ilmselt ka bürokraatide arvu vähendada ja seadusi lihtsustada.
Mis oleks kui kunstnikud ja kirjanikud ja it hakkaks rannaniitusid hooldama. Milline omapärane perspektiiv ja väljakutse.
Aga ka need inimesed tahavad vahepeal värskes õhus tegutseda ja oma kodu ümbrust korras hoida.Mis seal nii imestamapanevat on ?
Imestavapanev poleks, kui saaks mõne näite kohe täna tuua. Pole see ju täna kuidagi takistatud. Miks siis iķagi asi on teisiti ja sellele “Huvitav” ka irooniliselt viitas.
Negatiivse näitena saab tuua Karmade näite Laimjala vallas.
Väga tervitatav ja kontekstis mõttekäik. Toetaks iga mõtet. Liskas kõigele kenale saares, on siiski vaja ületata ettevõtluskeskkonna künnis – miks peaks siin ettevõtet pidama? Indiviidi seisukohast oleks vaja ikkagi lisaks kõigele artiklis esitatule vaja ületada künnis erialase vãljakutse realiseerimiseks. Kõige realistlikum lähenemine oleks valdkonna spetsiifiline. Kogu makro spektrit AIst ARi, VRni või Silicon Vallyet ei ole reaalne kopeerida. Ettevõte tehakse sinna, kus on turg, investeerimiskeskkond ja piisavalt kompetentsi. Saaremaa mingigi lootus oleks ainult valdkonna põhine lähenemine.
Palju sõnu ja vähe tegusid.