ENNE JA NÜÜD: Maaparandaja ligi 50 aastat, spordimees veel kauem (3)

Jürikuu 25. päeval 70-aastaseks saanud Mait Musta teatakse-tuntakse ennekõike kui spordielu eestvedajat, Saaremaa spordiliidu asutajat ja selle juhatuse kauaaegset esimeest. Veelgi kauem on ta olnud Saaremaa orienteerumisklubi eesotsas, koguni 45 aastat.

MAAPARANDUSSPETSIALIST: 48 aastat tööd maaparandusspetsialistina, 45 aastat orienteerumisklubi eestvedajana, lisaks Saaremaa spordiliidu juhtimine, pereisa ja vanaisa kohustused. Nii saab öelda 70-aastaseks
saanud Mait Musta kohta.
MAANUS MASING



Maaparandajana on see Kangruselja mõisas sündinud sõrulaste järeltulija töötanud 48 aastat. Alustas maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalve insenerina. Hiljem sai maaparandusvalitsusest maaparandusbüroo. Mait Must on olnud asutuse peainsener, juhataja asetäitja ja nüüd siis põllumajandusameti Saare keskuse maaparanduse peaspetsialist.

Tegelikult võib hiljutine juubilar pidada ennast läbi ja lõhki Kuressaare poisiks. Tema isa ehitas Saaremaa pealinna maja. Mait oli kahene, kui temast linnapoiss sai.

“Mängumaa oli lossipargi kõrval Mierzejewski aias. Selle lähedale isa maja ehitaski. Samas olid staadion ja meri. Käisime Weise heinamaa äärses Titerannas ujumas, ikka üle saja korra suve jooksul,” meenutab Mait Must.

Saaremaa ühisgümnaasiumis, tollase nimega Kingissepa 1. keskkoolis õppides näitasid kõik Maidu klassikaaslased üles aktiivsust eriti spordiradadel. Mait ja tema klassivend Tarmo Pikner korraldasid esmakordselt kooli ajaloos parima sportlase valimise.

Pärast keskkooli otsustas Mait edasi õppida Tallinna polütehnilises instituudis, valides erialaks teedeehituse. Pealinna kõrgkoolis õppides taipas saarlane aga, et see pole päris tema ala.

Kollektiiv on vahva

“Klassivend Valter Koost oli läinud Saare maaparandusvalitsusse tööle ja andis mullegi teada, et sinna asutusse on inimest vaja, ja nii ma siis otsustasingi koju tagasi tulla ning siin töömeheteed alustada. Kollektiiv on vahva, töö meeldiv ning nii olen ma siia päris pikaks ajaks pidama jäänud,” vaatab Mait ajas tagasi.Headeks töökaaslasteks said talle esimestel tööaastatel vanemad kolleegid. Mait nimetab Evald Sääske, Valdek Reinvaldi, Arnold Tarkust, Ants Kaarmat, Evald Leinerit, Vello Veskimäed, Mati Kurge, Hugo Tõrsi, pärastistest Vello Varikut, Hilja Vanemat, Edvard Saati, Anne Välit, Andres Ramsti.

Eelmise sajandi teises pooles oli Eestimaal ja sealhulgas ka Saaremaal maaparandusehituse tippaeg. Väga palju rajati drenaaži. “Tehtud tööde kvaliteeti tuli kontrollida ja töid vastu võtta. Mulle meeldis see töö ka seetõttu, et oli võimalik enamus aega väljaspool kontorit viibida. Pealegi tuli maaparandus kasuks põllumeestele, kes olid tehtu eest tänulikud,” räägib Mait, miks see töö talle meeldib.

Nii nagu iga ehitise projekt, peab ka maaparandusehitise projekt olema väga täpne, võttes aluseks ühe või teise objekti iseärasusi. Projektid olid spetsialisti hinnangul kõrge kvaliteediga. Väiksemaid projekte tegid maaparandusvalitsuse projektigrupi projekteerijad. Enamik projekte oli aga RPUI Eesti Maaparandusprojekti toodang, mille eelduseks oli korralik välitöö.

“Sellest tööst on tänaselgi päeval suur abi, sest andmed topograafia, mullastiku ja muu vajaliku kohta on olemas. Meie arhiiv, mis sisaldab ka maaparandusehitiste ekspluatatsioonimaterjale, on suure väärtusega,” hindab Mait.

Aastaseks töömahuks nimetab Mait Must üle 1000 hektari kuivendussüsteemide rajamist ja 2000 hektaril tehtud kultuurtehnilisi töid. Mis selle juures on väga tähtis – EPT maaparandajad tegid töö nii kvaliteetselt, kui tolleaegse tehnikaga seda võimalik teha oli. Tööde juhtimise juures olid sellised maaparanduse korü-feed, nagu Heino Saal, Jüri Liiva, Mati Kurg, Ülo Vevers, Ants Vendel, Hugo Raudsepp, Linda Kirst, Aleksander Leiner, Kuido Vaan jpt. Vaatamata sellele, et enamik drenaažiobjekte on 40–50 aastat vanad, on need siiani töökorras.

Suuremate tööde ettevõtmine on nüüdisajal üsnagi kulukas. Küll oleks seda võimalik teha ühistegevuse ja toetuste kaudu. Kahjuks ei ole saarlased seda just väga varmad tegema. Üht-teist siiski ette võetakse. Põllumajandusameti Saare keskuse peaspetsialist nimetab kõige värskema objektina Haeska soo kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, millega on otsustanud alustada Kõljala POÜ.

Saaremaa spordihing

Eraldi võiks Mait pajatada igast maaparandusobjektist, kunagistest majandijuhtidest, töökatest EPT meestest ja naistest, kellega on oma töö tõttu lävinud. Tema suhtlusringkond on ääretult lai. Töösuhetele lisanduvad kontaktid inimestega spordiradadelt.

Kolm aastat tagasi Saaremaa aasta spordihinge tiitliga tunnustatud Mait Musta on iseloomustatud kui pikaajalist klubijuhti ja maakonna sporditöö vedajat. Palju aastaid korraldas ta oma meeskonnaga Saaremaa suusamaratone, kaks suurt jüriöö teatejooksu jpm. Kui rääkida aga orienteerumisest, siis meenub esimesena just tema nimi. Aasta varem tunnistas spordiliit Jõud Mait Musta aasta tegijaks kohaliku spordielu kategoorias.

Mait ise ei taha neist asjust rääkida, öeldes, et see on kogu kollektiivi töö.

Miks spordialadest aga ennekõike orienteerumine – on ju Mait 45 aastat juhtinud Saaremaa orienteerumisklubi? Esimestel aastatel oli suureks abiks Aivo Puusepp, entusiastlikult tulid kaasa ka kõik töökaaslased.

KOPRAMEHEGA: Kaheksa aastat tagasi rääkis koprauurija Nikolai Laanetu (vasakul) muhulastele ja saarlastele selle tööka looma eluviisidest. Mait Must oli tähelepanelik kuulaja.
ERAKOGU

“1970. aastal käisin Saaremaa matkaklubi juhi Valter Hommikuga turiaadil. Pean teda rahvaspordi isaks Saaremaal. Tema siis arvas, et võtaksin orienteerumise oma peale. Talle vastuhakkamine oli mõeldamatu. Nii ma alustasin,” räägib orienteerumisklubi endine president ja paljude rahvusvaheliste võistluste peakorraldaja.Orienteerumisvõistlus “Metssiga” oli populaarne mitte üksnes Eestis, vaid ka meie naaberriikides, ka Põhjamaades.

Möödunud aasta, 45. hooaeg oli Maidule viimane, ise ütleb, et aeg oli selleks küps. “Õnneks asi kestab. Nooremad, kes ei karda raskusi – ikkagi 20 üritust aastas –, veavad klubi edasi,” lisab Mait.
Statistika järgi osales aastate jooksul igal orienteerumisneljapäevakul keskmiselt 77 inimest. Seda pole üldse vähe. Neljapäevakuid on olnud üle viiesaja.

Rääkides spordiliidu tegevusest, on Maidul heameel, et ühendus on suutnud elavdada sporditegevust maakonnas ja teeb seda tänase päevani.

“Astusime ka Eesti olümpiakomitee liikmeks. Sealsel üldkogul on mul õnnestunud näha Eesti kuulsamaid sportlasi. Eriliselt on meelde jäänud spordijuhtide reis Jaapanisse 2003. aastal. Mul oli au kuuluda viieliikmelisse delegatsiooni maailma sumoliidu presidendi juurde. Seal lepiti kokku Kaido Höövelsoni ehk Baruto Jaapanisse minek. Nii ka läks ja eestlane Baruto on siiani Jaapanis väga populaarne,” meenutab Mait Must.

Kuigi teenekas spordiveteran orienteerumisrajale enam ei kipu, jälgib ta spordisõbrana paljusid võistlusi ja hoiab oma lemmikutele pöialt.


MAIT MUST

Sündinud 25. aprillil 1948 Saaremaal

Haridus
Kingissepa 1. Keskkool 1966

Töö
Saare Maaparandusvalitsus, Saare Maaparandusbüroo, Põllumajandusameti Saare keskus

Perekond
Abielus, tütar, kaks lapselast

Print Friendly, PDF & Email