Mari Mets
“Ajakirjandust rikub igaüks, kes teeb seda tasakaalutult või laseb ise teadlikult oma lugejat närida kahtluseussil, et kusagil tema loo struktuurides on kallutatud jõud, nagu kurtis kunagi Eesti Päevalehele ise kallutatud jõuks osutunud toonane minister Villu Reiljan,” kirjutab Postimehe reporter Mari Mets. “Ajakirjandust kallutatuses kahtlustajate paadile on andnud kõvasti hoogu ja lükanud nad allavoolu liuglema ise ühe jalaga suhtekorraldusärisse astunud Meie Maa ajakirjanikud. Sellega teevad nad karuteene kõikidele Eesti ajakirjanikele.”
Saaremaa päevalehe Meie Maa peatoimetaja Veiko Visnapuu ja uudistejuht Ines Vapper on loonud suhtekorraldusfirma. Sügisel asutatud ViVa Konsultatsioonid saatis möödunud nädala esmaspäeval välja pressiteate tuntud Saaremaa ettevõtja Tullio Libliku peagi kerkiva kaubakeskuse kohta. Vaid nädalapäevad varem avaldas Meie Maa uudise keskusele antud EAS-i toetusest. Terve hulga uudiseid on Meie Maa avaldanud sel teemal juba varem.
Nii talitades õõnestavad nad kogu ajakirjanduse usaldusväärsust. Isegi kui nad ei mõelnud tegelikult päriselt suhtekorraldajateks hakata, vaid tegid lihtsalt teiste väljaannete tellitud artiklite eest arvete saatmiseks endale OÜ, nagu ise ütlevad. Et ajakirjanike firmast lipsab välja pressiteade kohaliku mõjuka avaliku elu tegelase eest, on ristivastupidine käitumine sellele, mis peaks olema elementaarne osa ühe hea ajakirjaniku südametunnistusest ja kuuendast meelest, mis välistab tema sattumise põrkuvate huvide löögirusikaks.
Nad asetavad end ise rollikonflikti, kui võtavad Liblikult vastu raha tema suhete korraldamise eest – või töötavad kas või tasuta, nagu viitas Visnapuu –, juhtides samal ajal väljaannet, millele on vaba ajakirjanduse esindajana absoluutselt kohustuslik tema tegemistel kriitilist pilku peal hoida.
Ajakirjanduse varjus suhete korraldamine lörtsib kogu vaba ajakirjanduse olemust ja naeruvääristab sõna “vaba” selle ees.
Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks näeb ette ajakirjaniku maksimaalset sõltumatust – nii rahalist kui ka moraalset. Ajakirjanik väldib igati huvide konflikti sattumist. Kõike, mis võib õõnestada tema usaldusväärsust. Ajakirjanduse varjus suhete korraldamine lörtsib kogu vaba ajakirjanduse olemust ja naeruvääristab sõna “vaba” selle ees.
Ma ei tahaks olla Meie Maa ajakirjanike nahas. Pühendunud ajakirjanikele on see naeruvääristamine, kui nad teavad, et võib-olla on mõned nende allikad võrdsemad kui teised. Võib-olla suunavad toimetuse juhid neid mõnelt ebamugava teema rajalt vaikselt kõrvale, sest see võib kahjustada kedagi, kes on neile kas või potentsiaalne klient. Kinnitagu ajakirjanikud-suhtekorraldajad kui palju tahes, et see on välistatud.
Suhtekorraldajast ajakirjanikku iseloomustab hästi Joseph Helleri samanimelises romaanis kirjeldatud lootusetu olukorra paradoks Catch-22: see on absurd, millest pole võimalik võitjana välja tulla.
Ilmunud 9. mai Postimehes
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mul on saarlasena häbi. Lehe omaniku reaktsioonist oleneb nüüd, mis Meie Maa mainest saab. Kas skeemitajatest lehetsurad visatakse ukse taha või mängitakse “ajakirjandust” edasi. Loodame parimat, st et maine puhastatakse.
Noo -siin tasuks küll sel lehekesel natukene peeglit piiluda
Kõigeme lisaks ei lase MM kommenteerida, seal tehakse valik, kes saab kommenteerida, kes mitte. Milleks siis see kommenteerimise koht seal üldse on, kui seal kommenteerida saavad vaid neile meelepärased kommenteerijad. Väga labane suhtumine sõnavabadusse MM-s.
MM lugejaskond pole sedavõrd suur, et mingit efekti avaldada Eesti ajakirjanduses. Iseasi kui mõni suurem portaal nende kirjatükke avaldab.
Täpselt nii see kommenteerimise keeld neil on ja siis lisavad alati veel juurde teksti “Kommentaari ei lisatud, kuna pildil olev kood oli valesti sisestatud. Proovige uuesti!”
Kas lapsikumaks võib ühe ajalehe suhtumine lugejatesse ja kommenteerijatesse enam muutuda?
MM-is kommenteerimise takistamine on küll väga ebademokraatlik ja ajalehele häbiväärne. Kui see nähtus peaks jätkuma, ei ole nende lõpp enam kuigi kaugel!
See ongi MM lõpu algus. Ei mina ega paljud teised telli enam seda äärmiselt kallutatud sisuga ja kommenteerimist tõkestavad lehte. Pistku nad oma leht sinnasamusesse!
MM takistab kommenteerimist? Kulla inimene vaata mis lehes sa ise kommentaare annad. SH kustutab ca 40% oma kommidest. Rääkides kallutatusest…
Asi ei ole kommenteerimise keelamises, vaid sellest, et MM veebileht on niivõrd vana ja ka captcha uuendamata. Seda teksti peab vahel ca 10 korda sisestama, siis läheb see läbi. Kellegi kommentaar ei lähe ühe korraga läbi.
Ja mina mõtlesin et see on minu arvuti probleem, et MM artikleid kommenteerida ei saa, aga tuleb välja, et neid on teisigi ja tegemist on toimetuse teadliku tegevusega. Huvitav mis alustel seda tehakse, miks ühed saavad kommenteerida ja teised mitte, kas on lausa vastav isik palgatud, kes IP-aadresside järgi ebameeldivad kommenteerijaid blokeerib. Kas MM on asunud sõnavabadust tsenseerima. Olgem ausad, ega seal MM pole ju midagi lugeda ka nii et lasku käia, samasisulised artiklid ilmuvad ka SH-s.
Loe eelmiseid kommentaare tarkpea. Mitte ära lahmi. Tegu on lohakusega.
Ma olen küll täiesti erapooletu inimene aga kas see ei tekita ka mingit kahtlust, kui Saarte Hääl pidevalt Meie Maaga kakleb ja kui võimalik ka mustab? Üks endast lugu pidav ajaleht käituks ju pisut teisiti. Praegu on nagu kanakari Meie Maa kannul igal võimalikul moel.
Kas siin on tõesti niivõrd lollid inimesed, kes ausalt ka arvavad, et MM sorteerib seda, kes saab kommenteerida ja kes mitte. MM leht on juba vähemalt 15 aastat ajast maha jäänud ja mitte keegi ei pööra ka sellele tähelepanu. See, et seal kommenteerida ei saa on puhas lohakus mitte mingi tsensuur. Niisugused SH tarkpead võiks selle matsu ikka ära jagada.
ka minu
…kommentaar tuleb MM suhtes negatiivne. Oli juhus, kus kirjutasin artikli kohalikust külaelust kus üks advokaadiharidusega mees püüdis oma tahet minu suhtes teostada, kasutades ära oma positsiooni. Viisin isiklikult artikli hr. Visnapuu lauale, keda momendil kohal polnud. Järgmisel päeval küsisin avaldamise kohta, vastas härra: oi, mis suur õnnetus juhtus, s.t.akna avades oli tõmbetuul kõik laual olnud paberid õue porilompi viinud ja sellega asjale punkti pannud. Kui nüüd mõni kuu tagasi oli saade Kuuuurias, ja härra oma lehte erapooletuks nimetas, otsisin igaks juhuks hr. Pagili tel.nr. ja postiaadressi üles. Nii et need on olemas, ühendust võtnud veel ei ole, aga ütleme, kui see artikkel kellegi tahtel siit kaob, annab see mulle võimaluse.
Ei saa aru. Mõlemad ajalehed on erafirmad, mis te kaagutate üksteise kallal. Kui lehte annaks riik välja siis saaks eeldada või nõuda mingit erapoolikust ja ausust/õiglust. Aga oma eralehes igaüks las kirjutab just täpselt siukest jama nagu ise tahab.
On ka selline moodustis nagu eetikakoodeks, kodus võid teha endale seinalehe ja sinna igasugu jama kirjutada
Huvitav, et SH seda artiklit ei avalda, kui jama bussivedaja Sarbuss on?
Lugege ikka enne kommenteerimist lugu ka läbi või ei suuda te loetust aru saada. Kaks MM-i ajakirjanikku lõid MM-i kõrvale puukfirma ja varastavad omaniku tagant. Lisaks ajakirjanduseetika. Lugege siitsamast ka seda, mida Lang, Lobjakas jt arvavad, siis ehk suudate vahet teha jakirjandusel ja suhtekorraldusel.
Kuidas see Saarte Hääl teemasse puutub? Mis moodi mustab?Kas Visnapuu ja see teine ei teinud PR firmat?Kas arvaja Mari Mets ei ole mitte Postimehe töötaja?
Jätame korra selle loo kõrvale. Ka üleüldiselt leiab Saarte Häälest väga palju halvustavaid Meie Maa lugusid.
Ei meenu kohe. Tooge mõni näide, SH arhiivist ju lihtne leida. Muidu olete lihtsalt laimaja.
Pane otsingusse Meie Maa ja sealt ei tulegi muud, kui MM rikkus jälle eetikakoodeksit ja tegi muud kurja. Ära ole nii labane ja otsi pinda, kui sul on terve silmaalune palke täis. See ei tohiks ju uudis olla, et kaks ajalehte omavahel sõjas on. Targem võiks tõesti järele anda. Kuna SH on ilmselgelt pidevalt MM kallal, mitte vastupidi, siis tahest tahtmata tekib vastuoluline tunne SH suhtes.
Ilmselt teil puudub oskus aru saada kirjutatust. Seda, kas MM rikkus eetikakoodeksit, ei otsusta Saarte Hääl. Seda otsustab Pressinõukogu, kuhu kuuluvad Eesti erinevate lehtede esindajad. Kui KOHUS mõistab MM-i süüdi, siis selle eest ei vastuta Saarte Hääl. Need institutsioonid ei ole kuidagi SH-ga seotud. Kui ikka MM saab pidevalt süüdimõistvaid otsuseid, siis on on probleem ikka lehes endas, mitte SH-s.