HOBI: Aare Kirr hakkas ukulelemeistriks

Täna astub Sakla saiapäeval publiku ette omavalmistatud ukulelega Tõnija küla mees Aare Kirr. Mees ütles, et ega ta kontserti andma hakka, aga mõne lihtsama viisi võlub ta oma pillist välja küll.

TÖÖKODA ÕUES: Koduõues pingil istudes on mõnus oma hobile pühenduda. Tumadu talu peremehel Aare Kirril on mitu ukulelet valmimisjärgus.
MAANUS MASING



Jürikuu keskel üllatas Aare Kirr Saklas käsitöönäituse korraldajat, kohaliku raamatukogu juhatajat ja küla seltsielu edendajat Agnessa Seppa, kui pakkus näitusele enda valmistatud ukulelesid. Agnessa Sepp ütles tookord, et Aare tõi näitusele ukuleled, mida ta on kolm aastat meisterdanud.

“Kõik tema pillid on väärispuidust tehtud. Need on hääles ja pilkupüüdvad,” kiitis Agnessa.

Teadupärast on Aare ainus saarlane, kes hobi korras neid väikepille meisterdab. Kuidas tekkis kaluriametit pidaval Tumadu talu peremehel idee ukulelesid tegema hakata?

Päikesepaistelisel esmaspäeva pärastlõunal sätib pillimeister poolelioleva ukulele osad koduõues pingile, öeldes, et kalapüük on ikka see päristöö, mis ka leiva lauale toob. Oma esimese ukulele tegi ta kolm aastat tagasi ja nüüd, kus järg sees, enam pidama ei saa.

Ukulele kodumaaks peetakse Hawaiid. Kujult meenutab ukulele kitarri, kuid on palju väiksem. “Tuttav tellis interneti teel Hiinast ukulele. Selle pilli kõla hakkas mulle meeldima ja soetasin endalegi. Pillimeheks ma ennast ei pea. Koolipoisina mängisin küll kitarri, aga sellega asi piirdus,” räägib nüüdne ukulelemeister.

Ukulele sütitas Aares pillimängu vastu uuesti huvi. Ütleb, et oma lõbuks võib ju üritada. Ilmselt on enda meisterdatud pilliga mõnusam ka lugusid õppida. Vanarahva tarkus ütleb, et ise tehtud, hästi tehtud, ja kui veel ilma juhendajata sellest pillist loo välja võlud, siis oledki nagu kahekordne meister.

Kahesugused ukuleled

Hawaii ukulele valmistamiseks kasutab Aare kuuske ja mahagoni. Tahiti ukulele kõlakaaneks sobib ka kodumaine pärn.

Need kaks ukulelet erinevad nii kujult kui ka häälekõla poolest. Hawaii ukulele kõla sarnaneb kitarrikõlale. “Tahiti ukulelet ei saa ma praegu demonstreerida. Ühtegi valmis pilli kodus pole,” nendib meister.

Kui lugudest rääkida, siis meeldib pillimeistrile endale Terii Teroe mäng. “Internetis saab teda kuulata. Mulle hakkasid tema esitatud lood kohe meeldima. Teda kuulates jääb suu lahti. Väga meisterlikult mängib ta Tahiti ukulelet. Tõesti nauditav kuulata,” räägib Aare oma lemmikust.

Aare teab, et ukulelet kasutavad ka Eesti bändid. Vahest tuntuim pillimees, kes oskab seda meisterlikult sõrmitseda, on mitmekülgne muusik ja näitleja Marko Matvere.

Matvere on ka Aare meisterdatud ukulelele positiivse hinnangu andnud.

Oma esimesele pillile on Aare Marko Matverelt koguni autogrammi peale saanud. Saarlase tehtud pilliga on Matvere mänginudki. Hawaii ukulelesid on Aare teinud kaks, Tahiti ukulelesid neli.

Esimese pilli valmistamine Aare sõnul väga keeruline ei olnudki. Vaja läheb kõiki puutööriistu ja -vahendeid, alustades puutööpingist, lõpetades viilide ja liivapaberiga.

Muide, ukulele meisterdamiseks on vaja isegi piisoni sääreluud, mida internetist tellida saab. Mõõtudega peab arvestama. Täpsus loeb.

Tegi Matverele kikilipsu

Puidust kikilipsusid on Aare samuti teinud. Ühe neist kinkis ta Marko Matverele tema 50. sünnipäevaks. “Marko käis minu tehtud lipsuga presidendi vastuvõtul auraha vastu võtmas,” märgib Tumadu talu peremees uhkusega.

Kuna esimesed tunnustused on muusikutelt tulnud, siis annab see tegijale tuge oma hobiga edasi tegelda.

Tellimusi pole veel sisse antud, aga kui info levib, küllap siis tullakse Tõnijale Aare jutule ukulelesid vaatama ja võib-olla ka tellima.

Veel loeb meister üles, et pillide tegemiseks on ta kasutanud kuuske, mahagoni, kaske, saarepuud ja veel mõnda liiki puitu.

“Tähtis on, et puu kõlaks. Üks on mahedama heliga, teine teravama. See puu, mis ei kõla, ei sobi. Põhilise materjali saan oma metsast,” ütleb Aare.

Print Friendly, PDF & Email