AJA LUGU: Kudjape kadus kahekümneks aastaks kaardilt (1)

Tänase Saaremaa üht suuremat ja kiiremini arenevat asulat peeti 40 aastat tagasi perspektiivituks ning see oleks peaaegu teistega liidetud. 1977. aasta maakaardilt vaatab Kudjape asemel vastu Kuressaare küla. Loo tagamaad selguvad esimest korda nüüd.

MUDARAVILA: Mereranna kolhoosi mudaravila oli Kudjapäe üks väheseid suuremaid hooneid. Vaatamata sellele ei peetud seda asulat perspektiivseks.
Rahvusarhiiv



Aastatel 1977–1997 oligi Kingissepa (hiljem Kuressaare) linna külje all Kuressaare küla, kus asus ka Kuressaare tee. Paljude jaoks tuleb praegu suure üllatusena, et Kudjape 40 aastat tagasi Kuressaare külaks nimetati.

“Kui te nii ütlete, siis hakkaks nagu midagi meenuma,” ütleb 60-ndate alguses Kudjapele oma perele eramut ehitama hakanud Jaak Sepp. Jutt käib sellest, et 20 aastat pidi tema kirjutama oma aadressiks: Kuressaare küla, Kuressaare tee. Mitte Kudjape küla, nagu kõik seda teavad.

Tänaseni aleviku südames elava mehe maja oli üks kolmest esimesest kaasaegsest hoonest, mis sinna kerkisid. “Siin olid ainult põllud,” meenutab ta.

Kingissepa linn lõppes selles kandis praeguse Smuuli-Raudtee-Talve tänava perimeetril ehk julgelt üle kilomeetri eemal. Asula nimekski oli tollal Kudjapäe. Sepa majast üle tee oli pisike kivimaja, kus 1965. aastal, mil ka Sepp oma majja kolis, avati Mereranna kolhoosi (liideti hiljem Kaarma kolhoosiga) mudaravila. Nüüdse Kudjape aleviku areng sai hoo sisse hiljem, tipuks olid suured kortermajad ning muidugi Kaarma kolhoosi omalaadse välimusega kontor Mereranna teel.

Suur reform

1970-ndatel hakati Eestis korraldama suurt asulareformi. Maa-asulate tüübid olid ajale jalgu jäänud ning segamini kui pudru ja kapsad (loe asulareformist kõrvalloost – toim). Eesti kohanimeraamatu üks koostajatest Peeter Päll ütleb, et reformi eesmärk oligi korrastada maa-asulate arvestust. Seniste alevike, asunduste, asundite, külade jms asemele jäid üksnes alevikud ja külad.

Kaotati ühenimelisi asulaid ja toona levinud nummerdatud asulaid. Ühenimelistele oli seni pandud taha lihtsalt järjekorranumber. Kusjuures alevik kui asulatüüp moodustatigi just sellesama reformi käigus. Saaremaal jäi reformi tulemusena 528 külast alles 256 küla ja 7 alevikku.

Rahvusarhiivi arhivaar Liivi Uuet selgitab, et süsteemi korrastamine toimus projektinstituudi Maaehitusprojekt koostatud uurimistöö alusel. Algul osalesid töös ka külanõukogud, kes koostasid oma soovitused, lähtudes üldpõhimõtetest.

Instituut koostas kaheköitelise aruande, mille osad saadeti rajooni täitevkomiteedele, kes tegid kohati päris palju parandusi. Üheks muudatuste aluseks oli ka ühe või teise asula lugemine perspektiivseks või perspektiivituks. Juhul kui spetsialistid ei näinud asulal mingit tulevikku, kadus ta suure tõenäosusega maakaartidelt. Spetsialistide hinnangul kuulus ka Kudjapäe selliste mõttetute asunduste hulka.

Kuressaare nimi säiliks

Koduloolase Kalle Kesküla sõnul jäi Kuressaare küla tekitamine toonase Kudjapäe asunduse ümber arusaamatuks. Ometi võeti selline otsus riiklikul tasandil vastu 25. veebruaril 1977.

Rahvusarhiivi töötajad otsisid Saarte Hääle palvel üles selleaegsed otsused ja protokollid. Nii seisabki Kingissepa rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsuses 27. septembrist 1976 punkti nr 6 all: “Kudjapäe jätta perspektiivsele edasiarendamisele kuuluvaks ja nimetada Kuressaareks.”

Selle reaga päästeti tänane suur alevik kadumisest. Teisalt on arusaamatu, miks see tuli Kuressaareks nimetada. Sellele küsimusele teab vastust Hariessa Saamel, kes on toonasele otsusele alla kirjutanud kui täitevkomitee sekretär.

“Mina tegin seda,” tunnistab Saamel, lisades, et ennast ei ole küll ilus kiita, aga nii see oli. Lugu oli iseenesest lihtne. Kunagine Kuressaare oli 1952. aastal muudetud Kingissepaks ja 70-ndate keskel ei osanud keegi und ka näha, et linn kunagi oma vana nime tagasi saab, kuigi seda väga taheti. Üks asi oli Kingissepa nimi, mis muide oli Eestis ainus isikunime järgi pandud linnanimi, kuid üsna palju oli igasugu vääriti mõistmisi ka Narva taga asuva nimekaimu tõttu. Saameli sõnul oli venelaste posti siia saatmine tavaline nähtus.

Hariessa Saameli sõnul nähti nüüd teistpidi võimalust, kuidas Kuressaare nime mõne asula juures säilitada. Saamel ütleb, et ega ainuüksi siinsete tahtmisest sõltunud midagi. Otsused tehti ikka Tallinnas. Nagu alati, oli ka selles loos kasulik omada tutvusi. Saamel räägib, et sel ajal oli ministrite nõukogu esimees (tänases mõistes peaminister – R. V.) Valter Klauson. Kuna ka võimuladvik pidi ülemnõukogu valimistel moe pärast osalema, oli Klauson kandideerinud siin, saavutanud kohalikega hea kontakti ning olnud igati abiks. Saarlaste plaan läks läbi ja Kudjapäe asundusest saigi Kuressaare küla.

Ajalugu käis oma teed ning vaatamata kõigele sai Kingissepa tagasi taas Kuressaareks ning mingil hetkel oligi kummaline olukord, kus Kuressaare linn piirnes Kuressaare külaga. 1997. aastal taastati küla endine nimi, kuid nüüd juba tänaseni käibel oleva nimekujuga Kudjape.

Ei kadunud kuhugi

“Arvatavasti ei olnud paljud kohalikud teadlikudki oma elukoha ametlikust nimest,” arvab Peeter Päll. Rahvasuus kinnistunud ajaloolised nimed olid visad kaduma. Nagu Jaak Sepa jutustki näha, ei pööranud ka kohalikud sellele erilist tähelepanu, vaid elati ikka Kudjapäel. Ametlikes dokumentides muutus Kudjapäe aga Kuressaareks. Näiteks on 70-ndatel tehtud Kuressaare küla elektriprojekt ja Kaarma kolhoosi peahoonegi ehitati Kuressaare külla.

“Ma võin mürki võtta, et Kudjape ei kadunud,” raiub esimese hooga nendel aegadel valda asendanud külanõukogu toonane juht Birgit Ehrenberg. Olgugi et tõestus nime muutmise kohta on olemas, tundub see talle uskumatu. “Selline asi oleks pidanud mulle ometi meelde jääma,” räägib ta. Ometi pidi ju selle asula nimi käima läbi näiteks valimisnimekirjadest ja muudest dokumentidest.

Aga nimereformi mäletab Ehrenberg küll ja meenutab, et suunised tulid ülevalt poolt.

Kalle Kesküla loetleb, et linnalähedases piirkonnas liideti näiteks Unimäe ja Lahe küla Kellamäe külaks, külanimi võeti aga pisikeselt naaberkülalt, mis jagati ära Irase ja Randvere vahel, et ühes kandis topeltkülanimesid poleks. Randvere külaks liideti Koidu, Põllu, Pärni, Randvere, Tamsalu, Tõlli ja Viira küla ning osa Kellamäest.

Keeleteadlane Päll ütleb, et kui 1990. aastate alguses tõusis küsimus külanimede ennistamisest, siis olid saarlased esimesed, kes selle ette võtsid.

“Faktiliselt tehti see ära varem, riiklik kinnitus tagasinimetamise kohta jõustus 1997. aastal. Nii jäi Kuressaare küla nime elueaks maksimaalselt 15 aastat ja pole imestada, et see mällu ei jäänudki,” nendib ta.

Saarte Hääl helistas muu hulgas Kuressaare küla aegadel Kaarma vallavanema ametit pidanud Jüri Pärtelile ja Ülo Veversile, kuid kumbki ei teadnud asjast midagi.

Mõlema mehe teadmistes on ikka ja alati olnud tegu Kudjapega. Nii nagu ka enamikulesealsetest elanikest.

Autor tänab rahvusarhiivi töötajaid koostöö eest.


KUDJAPE

Kudjape ‹-le›, kirjakeeles varem ka Kudjapä ~ Kudjapäe Kaa – alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas, mõis, sks Kudjapäh, keskajal Kudipe u. Jamerhan (talu), 1560 Kudiepäh.

Mõis on tekkinud XVII saj. Mõisa maale rajati 1920. a-tel asundus, mis 1977 nimetati Kuressaare külaks (linn kandis samal ajal Kingissepa nime), 1997 Kudjape külaks. Alevik al 2009. Soome nimele Kodjala toob A. Meri võrdluseks ka eesti Kudjapäe (= Kudjape ‹ *kuδjapä), pidades nime kujundlikuks või kirjeldavaks ja tuues ära H. Ojansuu soome *koδja-elementi sisaldavate nimede seostuse sõnadega kotja, kotju ’külm, kõle’ ja kotju ’võõras’. E. Koit arvab, et nime aluseks on isikunimi, vrd kudi ’nudi’, kudi ’puuplokk laeval’, kudi ’rutt’. L. Kettunen toob nimele võrdluseks tegusõna kud´jutama ’kõdistama; meelitama’. Soomerootsi nimevarast võiks Kudjapega võrrelda Uusimaa külanime Kudiby mõnd kirjapanekut (1540 Quidhijaby, 1541 Quidiaby, 1543 Quidia by, 1558 Kvdeby, 1564 Skwdheby).

TÜHJUS: Sellel 1977. aasta kaardil on tõestus selle kohta, et Kudjapäe tõesti kaardilt kadus. Samal kohal asetseb Kuressaare.


Reform kaotas pooled asulad

1970. aastate keskpaigani olid maa-asula tüübid küla, asundus, asund, aedlinn ja alevik. Ülejäänud olid enamasti külad, omaette asustatud kohtadena märgiti kaugemaid üksikelamuid, metsavahikordoneid jm inimelupaiku. Väga palju oli korduvaid külanimesid.

Asulanimede ja kategooria määratlemisel, nimede õigekirjutamisel ja piiride muutmise arvestusel polnud järjekindlust ning et külanõukoguametnikud lähenesid arvestuse korraldamisele erinevalt, tekkis mitmesuguseid raskusi. Seetõttu tuli teha korrastamine.

Eeltöö teinud spetsialistid soovitasid arvestada olemasoleva hoonestuse, teestiku, side- ja elektriliinide asetust, maakasutus- ja haldusüksuste piire ning perspektiivset muutumist, asulate nimede kooskõlas olemist ajalooliste traditsioonidega ja elanike arusaamadega ning asustuse arengu ettenägemist. Asulanimedest eelistati laiemalt tuntud ja ajalooliste traditsioonidega nimesid. Asulate liitmise ja nime muutmise küsimusi otsustati üldsuse osavõtul, et kohalik elanikkond nimed omaks võtaks.1977. aasta asulareformi tulemusena kaotati rohkem kui pooled senised maaasulad.

1977. aasta asulareformi varjus püüti niisugustest nimedest lahti saada, kinnistades ametlike asulanimedena traditsioonilised eesti kohanimed (Gagarini asemel Viiratsi, Sommerlingi asemel Jüri). Loobuti ka numbrilistest külanimedest (näiteks Kullamaa I, Kullamaa II). Jäi veel Kuressaare nimi Kingissepa, mis muudeti ära 1988.

Print Friendly, PDF & Email