104-aastane Austraalia professor tegi eutanaasia (5)

8. mail saabus Šveitsi põhjaosas asuvasse Baseli linna 104-aastane Austraalia teadlane David Goodall. Mehe ainus soov oli siit ilmast võimalikult ruttu lahkuda. Ta oli veendunud, et igal inimesel peab olema õigus otsustada, millal surra. Neljapäeval ta lahkuski.

ELUST VÄSINUD: Professor David Goodall oli veendunud, et kogu maailmas peab inimestele olema seadustega tagatud õigus ise oma elu ja surma üle otsustada. Allpool oleval mustvalgel pildil on teadlane jäädvustatud 1949. aastal Melbourne’is koos oma teise abikaasa Murieliga.
Thesun.co.uk; Abc.net.au



Ingliskeelne veebiväljaanne The Local kirjutab, et kui kõrgest vanusest tingitud iseärasused kõrvale jätta, oli professor üldjoontes hea tervise juures. Ta ei põdenud mingit ravimatut haigust, nagu paljud inimesed, kes on otsustanud oma elu lõpetada eutanaasia teel.

Samas oli tema elukvaliteet viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud. Seepärast jõudiski professor järeldusele, et on saabunud aeg siit ilmast lahkuda.

Professor David Goodall oli organisatsiooni Exit International liige. See organisatsioon võitleb inimese õiguse eest ise otsustada, millal surra. Teadlane sõitis Šveitsi, kuna see on üks vähestest maailma riikidest, kus eutanaasia on seadusega lubatud.

Hariduselt oli professor Goodall botaanik, kes kogu elu tegeles ökoloogiaküsimustega. Šveitsis kohtus ta sel nädalal arstidega, et kinnitada neile oma valmisolekut surra ja arutada eelseisva protseduuri üksikasju. Ajakirjanikele ütles professor Goodall: “Olen seisukohal, et kui inimene on saanud juba 50- või 60-aastaseks, siis peab tal endal olema õigus vabalt otsustada, kas elada siin ilmas edasi või surra.”

Tema viimane soov läks täide neljapäeval. Goodall suri rahus, kuulates Beethoveni “Oodi rõõmule”.

Teadlane märkis mõned päevad varem, et soovib väga praeguse jäiga süsteemi muutmist. Samas ei uskunud ta oma sõnul, et see võiks toimuda lähema kümne aasta jooksul. Küsimusele, kas teda häirib asjaolu, et ajakirjandus on asunud tema eraelu aktiivselt kajastama, vastas professor: “Olen sellega rahul, sest arvan, et eutanaasiaküsimust tuleks ühiskonnas laiemalt ja avalikult arutada.”

David Goodall sündis 4. aprillil 1914 Londonis. 1948. aastast elas ta Austraalias, kus eutanaasia on seadusega keelatud. Seepärast pidigi ta kõrges vanuses ette võtma pika ja vaevarikka reisi liberaalsesse Šveitsi.

Ajakirjanduse andmetel on sellesse Alpi riiki viimastel aastatel saabunud rohkesti ravimatult haigeid inimesi. Nende ainus soov on kasutada Šveitsis seadusega lubatud meditsiinilist protseduuri, mille eesmärk on kiirendada elust lahkumist. Enamikul juhtudel olevat tegu vähki põdevate inimestega.

Šveitsi seadustega on eutanaasia keelatud vaid juhul, kui inimene otsustab elust lahkuda mingitel omakasupüüdlikel eesmärkidel. Näiteks selleks, et tema lähisugulased saaksid pärast tema surma mingeid materiaalseid hüvesid.

Maailma esimene riik, kus eutanaasia 2002. aastal legaliseeriti, oli Holland. Euroopas on eutanaasia veel lubatud Šveitsis, Belgias ja Luksemburgis. Ameerika Ühendriikides on halastussurm lubatud neljas osariigis, kirjutab The Local.

Lisaks on mõnes riigis seadusega lubatud nn passiivne eutanaasia. Näiteks kui ravimatut haigust põdevad patsiendid kannatavad suurte valude käes, on meedikutel lubatud loobuda nende elu kunstlikust pikendamisest, et loomulik surm saabuks kiiremini.


MIS ON EUTANAASIA?

Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda soovil. Tavaliselt on tegemist paranemislootusteta ja suurte valude käes kannatava haige elu lõpetamisega.

Eutanaasia liigid:

Aktiivse eutanaasia korral aitab spetsiaalse ettevalmistuse saanud arst inimese eluküünla kustutada surmava süstiga.

Passiivse eutanaasia korral loobutakse patsiendi või tema omaste nõusolekul surija elu kunstlikust pikendamisest. Vajadusel vähendatakse valuraviga vaid haige piinasid. Ajaleht Postimees kirjutas kaks aastat tagasi, et arstide konsiiliumi nõusolekul on passiivne eutanaasia lubatud ka Eestis.

Abistatud enesetapu korral antakse inimesele võimalus ja vahendid, et ta saaks enesetapu sooritada kontrollitud keskkonnas. Meedikud tema toimingutesse mingil juhul sekkuda ei tohi.


KUS LUBATUD, KUS MITTE

Andmed on võetud ingliskeelse Wikipedia artikli “Legality of euthanasia” juures olevalt maailmakaardilt.

Aktiivne eutanaasia on seadusega lubatud:
Hollandis, Belgias, Luksemburgis, Šveitsis, Jaapanis, Kanadas, Colombias.

Passiivne eutanaasia on lubatud:
Iirimaal, Itaalias, Saksamaal, Rootsis, Indias, Argentiinas, Iisraelis.

Ameerika Ühendriikides erineb eutanaasiat puudutav seadusandlus osariigiti.

Ülejäänud riikide kohta on kaardil märge, et õiguslikult ei ole suhtumine eutanaasiasse täpselt ja üheselt reguleeritud.

Tõsi, Wikipedia sama artikli juures olev Euroopa kaart annab eutanaasia õigusliku staatuse kohta Euroopa Liidu maades mõnevõrra teistsugust teavet.

Print Friendly, PDF & Email