Jaan Kiider
Kaks aastat tagasi PRIA toetusrahaga loodud talukauba logistikakeskus Kuressaares Mareti kaubamaja ruumides läks hingusele mõne kuuga.
“Korra see nagu toimis, aga ei olnud eriti minekut sellel asjal,” ütles Saaremaa talupidajate liidu juht Jaan Kiider.
2016. aasta juunis kirjutas Saarte Hääl, kuidas PRIA eraldas Saaremaa talupidajate liidu projektile 148 252 eurot, millega toetatakse viie aasta jooksul Saaremaa toidutootjate osalemist erinevatel messidel ja laadatel ning seatakse sisse logistiline keskus ja ladu Kuressaares Suur-Sadama tänaval, samas hoones Mareti kaubamajaga.
Nüüd rääkis Jaan Kiider, et Mareti kaubamaja ühes otsas laomoodi asi neil 2016. aastal lühikest aega tõesti oli. Asja mõte oli koguda väiketootjate toidukaup ühte laoruumi, et neid siis koostöös Saare OTT-ga (kauplemissüsteem Otse Tootjalt Tarbijale) tarbijatele kätte viia. Üsna ruttu olevat aga selgunud, et Saaremaal on niivõrd vähe väikekaupa ja tootjatel polnud sellist laokompleksi vaja.
Projektijuht Karen Allas selgitas, et logistikakeskus loodi suuresti internetipoodidest laekunud tellimuste paremaks täitmiseks. Logistikakeskuse käivitamine oli eelkõige ajendatud koostööplaanist sel ajal tegutsenud eestimaise toidukauba veebipoega www.naaber.market. Et veebipoelt laekunud tellimused oli sageli üsna väiksed, oli mõistlik rajada Kuressaarde ladu, kuhu tootjad said korraga tuua suurema hulga kaupa, et mitte iga viie kilo kartuli ja nelja kilo õunte pärast ise Tallinna sõita.
Et väikeste koguste tarbijani toimetamine on talunikele posti- või transpordikulude tõttu väga tõsine probleem siiani, võib kõne alla tulla kellegagi koostöös väikese lao avamine Tallinnas. “Meil on projektis ette nähtud teha ladu, aga see ei pidanud olema just seal ega sel ajal,” rääkis Allas 2016. aastal Mareti kaubamaja hoones tegutsenud laost. “Olime lihtsalt lao mõttest nii suures vaimustuses, et otsustasime ta kohe teha, kuigi siis ta ennast veel ei tõestanud.”
Karen Allas selgitas, et kõnealune projekt on alles poole peal ja ei saa välistada, et vajadusel avatakse ladu kusagil uuesti.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kui asi ei tasunud ära,kas raha tagasi maksma ei peagi? See on vãga suur raha.
Kas keegi oskaks mulle öelda milline Karen Allase projekt üldse tööle on hakanud. Mulle tundub, et selle daami äriidee ongi ette nurjunud projektid, projektijuhtimise tasu saab ju ka nedest kenasti tasku panna.
Käis sama mõte peast läbi!
Peale avamist selgus, et saaremaal polegi piisavalt vaiketootjate kellele sellist ladu vaja.
Kas tõesti keegi priast ei kontrolli seda et kas mingi teenuse järgi millele raha eraldatakse ka reaalne vajadus on?
Järgmisena võiks küsida ju raha banaani pakendamise liini ehitamiseks, küll hiljem vaatame kas meil ka banaanid kasvavad.
ei kontrollita. paljud ei tea siiani, et toris pole sadamat
No asi selles et rahataotluse projekti pannakse kõik nii kuis vaja kirja, paber kannatab kõike. Mind paneb aga imestama, et lõppkokkuvõttes keegi ei vastuta. Ma mäletan aastaid tagasi kui Kellamäe ringile pandi PRIA rahadega püsti maherestoran, ühe suvehooaja pidas vastu ja siis läks hingusele. Lisaks Kallas Aivarile olid ka teised artiklis nimetatud inimesed seal asjalised. Ja ei mingit rahade tagasi maksmist.
Piimaautomaatidega oli sama, lõppes vist pankrotiga.
See logistakeskus tehti selle projekti juures lisaks teistele asjadele, mitte see logistikakeskus ei olnud iseseivana see suure raha projekt.
Ebareaalselt suur summa! 148k€ sellise projekti peale. Mingi laonurk neil vist korraks tõesti oli, kuid mida selle raha eest tehti? Mis need kulud olema pidid? Millist käivet oodati, et taoline rahamatmine üleüldse end õigustaks? Sihilikult ülepaisutatud projekt etteplaneeritud läbikukkumisega? Selline laristamine peab lõppema, see on ju absurdne. Vastutama on aeg hakata, nii osalistel kui PRIAL.
Tegemist on pm plaanimajandusega, nagu NSVL ajal – El-st on plaanitud toetusrahad liikmesriikidele. Kasutamise suhtes on omamoodi EL sisene edetabel, kes kasutab rahasid k6ige rohkem, see saab diplomi. 11 aastat tagasi tegin omale mereäärde nn kunstigalerii eurorahadega, 6 lapse joonistatud pilti olid 3 aastat alumise korruse klaasi taga. Paar korda kuus vormistasin 2 eurise piletiga kylastaja, ja nyyd on mul eurorahadega ehitatud eramu. Aitäh EL, oli tore!