Kevadine vitamiinipomm

Praegu on sobiv aeg tarvitada ja varuda karulauku, milles on näiteks C-vitamiini üle kümne korra rohkem kui sidrunis või apelsinis.

KASULIK TAIM: Kaljo Tuuling on karulauku tarvitanud poisikesepõlvest peale.
MAANUS MASING



Väljamõisa külas maakonna suurima “karulaugumaardla” ääres elav Kaljo Tuuling ütleb, et tarvitab taime üksnes salatina, nii nagu sibulalatvadest tehakse, hapukoore ja soolaga. “Värskelt võtad, see on kõige parem,” kinnitab mees, kelle toidulaual on karulauk olnud lapsest saati.

“Ta on siin looduskaitsealal kogu aeg kasvanud ja külarahvas on seda kogu aeg tarvitanud,” räägib Tuuling, kelle hea läbisaamine karulauguga on laialt tuntud. “Saime alles saskumängu rahvaga kokku, naised küsisid kohe, kas olen juba karulauku omale teinud,” muigab ta.

Tuulingu sõnul käivad inimesed praegu karulauku hoolega korjamas. “Ta on päris pikk juba, terve Väljamõisa tee äär on seda täis,” sõnab Kaljo.

Mustjala lasteaednik Reine Vinter (väiksel fotol) sai esimesed karulaugutaimed aastaid tagasi ämma käest. “Tema teadis selle taime kohta palju rääkida ja nüüd ta kasvabki meil rõõmsalt marjapõõsa all.”

Esialgu kasutas Vinter karulauku kevadeti vaid toorsalatites. “Andis hea küüslauguse meki. Seda kulus salatite sisse nii palju, et ega muudeks toitudeks jagunudki ja ega ei osanudki temaga midagi muud peale hakata,” meenutab ta.

Kui müügilettidele ilmusid erinevate maitsetega võid, tekkis Reinel mõte, et miks mitte ise karulauguvõid teha. “Hakkisingi mõnusa portsu karulauku hästi peeneks ja segasin Saaremaa soolakristallidega taluvõi hulka. Mm-mm, mis kena määre tuli! Pere sööb ja kiidab!”

Seejärel hakkas Vinter karulauku erinevate toitude sisse panema. Ta toob näiteks kodujuustu, kuhu hakib sisse karulauku ja marineeritud kurki. Koos sooja keedukartuliga maitseb see ülihea.

Aga tema lemmik on hetkel karulaugune võileivakate. Selleks tuleb võtta võrdsetes osades Saaremaa soolakristallidega taluvõid, maitsestamata toorjuustu ja karulauku. Kõik see ära püreestada ja tulemuseks saab mõnusa kreemise võileivakatte.

Vinter nendib, et on karulauku hakanud toitudes iga aastaga aina rohkem kasutama. “Sel aastal proovisin teha ka karulaugupestot. Täitsa hea tuli,” räägib ta.

Vinteri sõnul ei julge paljud tema tuttavad karulauku korjata, sest kardavad selle piibelehega segi ajada. Seda on aga üsna raske teha, sest karulauk eritab juba murdmisel ja lehe sõrmede vahel mudimisel üsna tugevat küüslaugulõhna.

Vinter soovitab korjata karulauku enne, kui ta õitsema hakkab. “Hiljem ei ole ta enam nii hea maitsega. Igal juhul julgustan inimesi karulauku rohkem kasutama ja üldse rohkem ringi vaatama, mida head loodus meile pakub,” ütleb ta.


RETSEPTID

Karulaugupesto
• Karulauku
• Kõrvitsaseemneid
• Oliiviõli
• Maitseks soola
Purusta blenderis karulauk ja seemned, lisa oliiviõli vastavalt karulaugu kogusele. Soola lisa samuti vastavalt maitse-eelistustele. Säilitada võib kas või järgmise kevadeni sügavkülmas. Kasutada võib nt pastatoitude juures maitseks-värviks või ka lihtsalt võileivakattena.

Võileivakate
• Karulauku
• Saaremaa soolakristallidega võid
• Maitsestamata toorjuustu
Kõik tavaar ära püreestada, tulemuseks saabki mõnusa kreemise võileivakatte.

Kodujuustusalat karulauguga
• Karulauku
• Marineeritud kurki
• Kodujuustu
Haki jällegi karulauk peeneks, samuti marineeritud kurk, ning sega kodujuustuga kokku. Söö näiteks koos sooja keedukartuliga. Ideaalne kooslus.

Print Friendly, PDF & Email