FINANTS- JA SEKSISKANDAALID: Kired ja probleemid Nobeli komitees

Nobeli kirjanduspreemiaid määrav Rootsi Akadeemia on juba nädalaid vaevelnud tõsiste seksi- ja finantsskandaalide küüsis. Prantsuse ajalehe Le Figaro ajakirjanik Frédéric Faux kirjutab, et praegu etendub Läänemere rannikul tõeline draama – kogu see lugu võib ohtu seada Nobeli kirjanduspreemia tuleviku.

ERAKORDNE SÜNDMUS: Aprilli alguses toimus tavapäraselt väga rahuliku Rootsimaa pealinna ühel keskväljakul Stortorgetil harvaesinev sündmus – rahva meeleavaldus. Sellel osalenud inimesed avaldasid pahameelt Rootsi Akadeemiat tabanud skandaalide üle.
LEFIGARO.FR



Maailma üht autoriteetsemat teadusasutust, kuningas Gustav III poolt 1786. aastal asutatud Rootsi Akadeemiat on tabanud rasked ajad. Nimelt süüdistatakse akadeemia n-ö halli kardinali, prantslast Jean-Claude Arnault’d õrnema soo seksuaalses ahistamises ja vägistamises.

Le Figaro kirjutab, et kui skandaal avalikkuse ette lekkis, tekitas see põhjamaiselt rahulikus ja vaoshoitud Rootsimaa pealinnas üpriski harvaesineva nähtuse – meeleavalduse, kus politsei andmetel osales umbes tuhat inimest. See leidis aset aprilli keskel Stockholmi kesklinnas Nobeli muuseumi (samas hoones tegutseb ka Rootsi Akadeemia) esisel väljakul Stortorgetil.

“Tegelikult on see erakordne,” tsiteerib Le Figaro meeleavaldusel osalenud elegantse blondiini Anna Bergmani sõnu. Bergman tuli meeleavaldusele koos õega. “Rootslastel pole kombeks tänaval meelt avaldada… Olen juba 45-aastane ja teen seda esimest korda. Kuid Rootsi Akadeemia määrab ju Nobeli kirjanduspreemiaid, see on meie au ja uhkus. Ma lihtsalt ei saanud jääda koju, käed rüpes, ootama,” rääkis Bergman.

Lahkuvad akadeemikud

Skandaal sai suurema hoo sisse juba 12. aprillil, kui üheaegselt andsid lahkumisavalduse Nobeli kirjanduspreemiaid jagava Rootsi Akadeemia sekretär Sara Danius ning tuntud poetess, proosakirjanik ja dramaturg Katarina Frostenson. Kuna Frostenson on eelpool nimetatud prantsuse fotograafi ja lavastaja Jean-Claude Arnault´ – kes on sattunud skandaali keskmesse – abikaasa, on talle esitatud süüdistus huvide konfliktis.

Le Figaro ajakirjaniku Frédéric Faux´ sõnul on Läänemere rannikul arenev draama otseselt seotud MeToo liikumisega. See tähendab eelmisel sügisel Ameerika Ühendriikides feministide algatatud liikumisega, mis protestib naiste seksuaalse ahistamise ja vägivalla vastu. Rootsi skandaali algatas aga Stockholmi ühe mõjuvõimsama päevalehe Dagens Nyheter ajakirjanik Matilda Gustavsson.

“Pärast seda, kui Ühendriikides jõudis avalikkuse ette filmiprodutsent Harvey Weinsteini skandaal, küsisin ma endalt, kas midagi säärast võib juhtuda ka Rootsis,” rääkis Gustavsson Le Figarole antud intervjuus. “Algul ma mõtlesin: ei, sellises väikeses riigis, nagu Rootsi, pole võimalik, et midagi säärast saaks toimuda aastakümnete vältel. Siis meenus mulle aga Jean-Claude Arnault. Olin juba kuulnud jutte nii temast kui ka õhtustest pidudest, mida korraldatakse tema kirjandusklubi Foorum eestvedamisel. Need peod on kui Rootsi Akadeemia mitteametlikud salongiõhtud. Arnault´ kohta levisid jutud, et ta on ahistaja ja pealetükkiv tüüp. Stockholmi intellektuaalsetes ringkondades on ta saanud isegi hüüdnime Jean-Kladd (Külgelööja Jean). Seejärel otsustasingi ma asja uurida…”

Pärast mitme inimese küsitlemist jõudis Matilda Gustavsson järeldusele, et päevavalgele on tulnud veel üks “Weinstein”, 71-aastane Marseille’s sündinud prantslane, kes on suurema osa oma elust elanud Rootsis. Ajalehe Le Figaro andmetel on praeguse seisuga vähemalt 18 naist süüdistanud Jean-Claude Arnault´d seksuaalses ahistamises. Süüdistused on erinevad, alates lihtlabasest tagumiku patsutamisest ja lõpetades vägistamisega.

Kirjanduspreemia tulevik

Praegu jälgivad rootslased hämminguga, kuidas kõrgeltharitud akadeemikud üksteist ajakirjanduse vahendusel sõimavad ja mustavad. Kõige sellega õõnestavad nad Rootsi Akadeemia autoriteeti avalikkuse silmis veelgi.

Rootsi riigiraadio kultuuriajakirjaniku Mattias Bergi arvates on aga löögi alla sattunud ka Nobeli kirjanduspreemia tulevik. Intervjuus Prantsuse ajalehele ütles ta: “Võite esitada küsimuses, miks omab väike grupp rootslasi privileegi anda välja maailma kõige autoriteetsemat kultuuripreemiat. Peamine põhjus on siin ajalooline, sest Alfred Nobel oli rootslane.

Preemia autoriteeti aitab tõsta ka rahaline aspekt, kuna reeglina on selle suurus ligi miljon dollarit. Kuid lisaks on olemas ka moraalne prestiiž. Kogu maailmas peetakse Rootsi Akadeemia liikmeid silmapaistvateks inimesteks, keda on võimatu kuidagi mõjutada. Ja just see viimane moment ongi seoses äsja puhkenud skandaaliga kadumas.”

Rootsi ajakirjandus on akadeemia ümber puhkenud skandaali nimetanud tõeliseks katastroofiks ja võrrelnud seda koguni Paabeli torni hävimisega. Tegelikult panid aga praegusele keerulisele olukorrale aluse juba mõni aasta tagasi tehtud vead. Siinjuures tuletab ajaleht Le Figaro oma lugejatele meelde, et kui 2016. aastal määrati Nobeli kirjanduspreemia ameerika lauljale, muusikule ja luuletajale Bob Dylanile, kutsus see maailma kultuuriringkondades esile terava kriitika. Õli valas veel tulle asjaolu, et preemia saaja ise kaks aastat tagasi toimunud autasustamistseremooniale ei ilmunud.

Nüüd on ligi 500 kirjanikku ja teadlast allkirjastanud avalduse, milles nõutakse Rootsi Akadeemia tegevust reguleeriva põhikirja radikaalset muutmist. Aprilli teises pooles tegi akadeemia jõupingutusi, et süü omaks võtta ja nii oma mainet parandada. Nimelt lubati kehtestada palju läbipaistvamad ja selgemad tegutsemisreeglid. Lisaks edastas akadeemia võimudele sisejuurdluse tulemused. Rootsi kohus on nimetatud küsimuses algatanud omapoolse juurdluse. Probleem on aga selles, et kohtu pädevuses pole otsustada, kellele määrata tänavune Nobeli kirjanduspreemia.

Kokkukuivanud read

Skandaalide tõttu pole Rootsi Akadeemia mitte ainult oma prestiiži kaotanud. Palju hullem on, et viimastel kuudel on ka selle koosseis hakanud kokku kuivama. Praegu on akadeemial vaid 10 aktiivselt tegutsevat liiget. See on vähem kui kvoorum. Le Figaro kirjutab, et kirjanduspreemia määramisel peab akadeemia 18 liikmest osalema vähemalt kaks kolmandikku ehk 12.

Kehtiva korra järgi valitakse Rootsi Akadeemia liikmed eluks ajaks. See tähendab, et enne akadeemiku surma pole võimalik tema asemele uut liiget valida. Samas võib aga akadeemik ise oma osalemise näiteks ajutiselt peatada. Midagi pole parata, säärased on valgustussajandil, mil Rootsi Akadeemia loodi, kehtestatud reeglid.

Tõsi, tekkinud Gordioni sõlme võib igaveseks ajaks läbi raiuda Rootsi kuningas.

Vabariikliku Prantsusmaa ajaleht Le Figaro märgib mõnevõrra irooniliselt, et olles sajandite vältel ilma jäetud igasugusest võimust, võib kuningas nüüd veidike seda võimu uuesti omandada. Kuna seaduse järgi on kuningas Rootsi Akadeemia patroon, võib just tema selle institutsiooni tegevusreegleid kiiresti muuta.

Aprilli teisel poolel kuningas Carl XVI Gustaf teataski, et teeb kõik selleks, et olukorda päästa. Praegu jälgitakse teisel pool Läänemerd hoolikalt iga tema sõna. See olevat aga sama erakordne nagu meeleavaldused Rootsi linnade tänavatel, lõpetab Prantsuse ajakirjanik Frédéric Faux ajalehes Le Figaro ilmunud artikli.


LIIKMED

Akadeemia liikmeid on kokku 18. Ametisse valitakse nad eluks ajaks, mis tähendab, et tagasiastumine pole võimalik. Tõsi, võimalik on väljaarvamine – see on juhtunud kahel korral diplomaat Gustaf Mauritz Armfeltiga, kes arvati akadeemia koosseisust välja 1794. aastal, valiti tagasi 1805. aastal ja arvati uuesti akadeemia koosseisust välja 1811. aastal. Kirjanikud Werner Aspenström, Kerstin Ekman ja Lars Gyllensten peatasid oma osaluse akadeemia töös 1989. aastal, kuna akadeemia keeldus avaldamast toetust Salman Rushdie´le, kui Iraani liider ajatolla Khomeynī mõistis kirjaniku surma raamatu “Saatanlikud värsid” kirjutamise eest. 2004. aastal peatas oma osaluse akadeemia töös kirjanik Knut Ahnlund, kuna oli vastu Nobeli kirjanduspreemia määramisele austria kirjanikule Elfriede Jelinekile.

Novembris 2017 ütles kirjanik Lotta Lotass, et tema pole akadeemia nõupidamistel osalenud viimased kaks aastat ega pea end enam selle institutsiooni liikmeks. 2018. aasta aprilli alguses teatasid kirjanikud Kjell Espmark, Klas Östergren ja Peter Englund oma kavatsusest akadeemia nõupidamistel enam mitte osaleda.

Print Friendly, PDF & Email