Asko Esna – Saaremaa võrkpalli uueks looja

Eesti meeste võrkpallikoondises, Pärnu Võrkpalliklubis ja Selver Tallinnas mänginud Asko Esna oli 27-aastane, kui tegi oma elus kannapöörde, ta loobus oma karjääri tipus mängimisest ja tuli Saaremaa spordikooli noortetreeneriks.

MAANUS MASING



“Selleks hetkeks hakkas tekkima hästi halb rutiin,” selgitab Asko Esna. “Kogu aeg tuli mängida samade vastastega ja nii tahtsin ühel hetkel elult midagi muud. Libero positsioonil mängijal on raske välismaale mängima saada ning kuna pere oli juba olemas, siis tuli endale tunnistada, et see mäng saab ühel hetkel läbi ja tuleb tavaellu minna. Kui tekkis Saaremaa spordikooli variant, siis haarasin sellest kinni ja augustis saab juba viis aastat täis.”

Viie aastaga on Asko Esna teinud Saaremaal nii head tööd, et võrkpalliringkonnad ja teiste spordialade esindajad on ta omaks võtnud. Erinevatel hinnangutel ei tulnud ta siia, nina püsti, oma staatusega lehvitama, vaid andma endast ala arendamisel parimat ning kui vaja, siis ka ise õppima.

Nii on Asko Esna lisaks spordikoolis noorte treenimisele asunud vedama Saaremaa võrkpalli liitu ja panustab Saarte mängude organisatsiooni töösse, ta juhendab esiliigas mängivat Kuressaare võistkonda ning korraldab erinevaid täiskasvanute ja noorte võistlusi. Ideesid on tal veelgi, paraku kipub kõigi realiseerimiseks aega nappima.

“Mida aasta edasi, seda rohkem on tekkinud sõpru ja tuttavaid ning ma ei ole tajunud, et mind oleks seepärast kõrvale jäetud, et olen mandrilt,” märgib Esna. “Mingil määral on mul ju ka läbi vanaisa ja vanaema saarlase juured olemas. Aga võib-olla on see tulnud suuresti ka sellest, et ma ei ole tööl kellast kellani ja siis panen ukse kinni. Toimetan laiemalt, mitte ainult spordikooli noortega, ja inimesed näevad, et annan neile endast kõik.”

Koolitarkused Pärnust

Kuigi Asko Esna on sündinud Tallinnas, möödusid tema lapsepõlv ja kooliaastad Pärnus. Sporti hakkas ta tegema varakult ja 1.–5. klassini mängis Märt Siiguri käe all jalgpalli. Aga võistkonnas oli ka palju vene poisse ning seetõttu tekkis keelebarjäär ja tulid lahkehelid. Kuna Asko vanem vend Sten mängis siis juba võrkpalli, jõudis ka Asko selle mängu juurde.

Pärnu spordikoolis oli Asko Esna treener Johannes Noormägi. “Julgen öelda, et tema on inimene, kes pani mind võrkpalli armastama,” jagab ta oma treeneri aadressil kiidusõnu. “Ta ei tulnud kunagi ütlema, et mängi nii või naa ja löö sinna. Pigem on tema meetod panna mängija ise mõtlema ja anda talle vabad käed, et saaks ise väljakul luua.”

Asko Esna sõnul on neli aastat vanem vend Sten olnud talle sportlaseteel kindlasti suur eeskuju. Kui vennast sai ühel hetkel Pärnu ESS meeskonna esiliiga mängija, siis tekkis temalgi siht sinna saada. Kui Sten mängis end esindusvõistkonda, hakkas Asko mängima esiliigas ja nii edasi. “Kogu aeg tahtsin vennast paremaks saada,” tunnistab Asko.

Ka vanemate roll on tema valikutes suur olnud, sest sport on nende peres kogu aeg au sees olnud. Isa Aivar mängis võrkpalli ja ema Kai on kehalise kasvatuse õpetaja, kes tegeleb ka võimlemisega. “Võib-olla oleme vennaga just neilt saanud oma liikuvuse, painduvuse ja hea koordinatsiooni,” tõdeb Asko Esna.

Tipus libero positsioonil

Oma karjääri parimad aastad mängis Asko Esna väljakul liberona nii Eesti tippklubides kui ka rahvuskoondises. Sellesse meeskonna jaoks tähtsasse rolli sattus ta eeskätt tänu oma kasvule, sest 1.85 pikal mehel on tänapäeva võrkpallis ründaja positsioonil raske tegutseda.

Esna oma hinnangul on ta kokkuvõttes oma rolliga rahul, sest kõik tuli tema jaoks just õigel ajal ja kui ta liberona alustas, hakkas ka karjäär ülesmäge minema. Mänguvõimalusi jagus ja spetsialistid jagasid tunnustust. Paraku kipub libero positsioonil mängija fännide tähelepanu alt välja jääma, sest teravaid ja tugevaid ründelööke ning serviässasid tema soorituses ei näe.

“Võta suvaline ajaleht lahti ja siis on seal ära toodud mängijad, kes punkte tõid,” selgitab ta. “Keegi ei pane paraku tähele, mis töö seal taga on, ja seda ei märgata. Aga head meelt teeb alati see, et hea libero on võistkonnale väärt mängulüli. Kui geimilõppudes raskeid palle üles tuua, siis on endal ka hea meel, sest eesmärk on, et võistkond võidaks.”

Asko Esna sõnul võiks Eesti liberote praegune tase parem olla. Tartus mängiv Rait Rikberg pole enam esimeses nooruses ja Selveri saarlase Deniss Losnikovi paneks ta nurgaründajaks. Samas näeb Esna Saaremaa meeskonna Johan Vahteris, Rakvere Võrkpalliklubi Alari Saares, Tartu BIGBANKi Robin Valtingus ja Pärnu Võrkpalliklubi Silver Maaris potentsiaali, kuid tõdeb, et hõisata pole siiski midagi.

Välisklubis pole mänginud

Klubikarjääris võitis Asko Esna oma siinkandi kõik tiitlid Pärnu ja Selveri meeskondadega. Nagu enamik Eesti tippvõrkpallureid üritas ka tema välismaale mängima minna ja 2009. aastal sõlmis ta sel ajal Prantsusmaa esiliigas mänginud Chaumont Volleyball´iga isegi lepingu.

Kuna aga sealne alaliit nägi, et oma noormängijaid ei tule enam vajalikul hulgal peale ja kannatama hakkas ka rahvuskoondise tase, siis võeti paar nädalat enne Asko Esna meeskonnaga liitumist vastu reegel, et esiliigas peab koosseisus olema kindel arv prantslasi. Nii jäi tema koos ühe soomlase ja tšehhiga meeskonnast välja.

“Eesti tippudel on selles liigas jupp tegemist, et seal eesotsas olla, ja seepärast ei olnud see mingil juhul samm tagasi, vaid ikka edasi,” leiab Asko Esna. “Oluline oli jalg ukse vahele saada ning mul oli veel juttu soomlaste ja paari Prantsusmaa klubiga. Oli võimalus ka Nice’i mängima minna, kuna nende libero sai vigastada.”

Eestis olid samal ajal aga käimas meistrivõistluste play-off´id ja klubi juhtkond pidi ülemineku kohe otsustama. Asko Esna oleks tahtnud minna, kuid Selveri klubi ei lasknud. “Pettunud olen muidugi, oleks tahtnud ennast ka väljas proovile panna, sest eurosarja ja koondisega oli rahvusvahelisi mänge juba mängitud,” tunnistab ta.

Eesti võrkpallikoondises mängis Asko Esna palju aastaid. Kui Eesti esimest korda EM-finaalturniirile jõudis, siis mängis meeskonnas vend Sten, aga Asko oli võistkonnaga kaasas, kuigi mänguaega ei saanud.

Järgmised valiktsüklid oli Asko Esna juba väljakul ja tema hinnangul võeti nendelt turniiridelt maksimum. “Jään oma koondise ja klubikarjääriga rahule, sest see põlvkond, kus mängisid Jaanus Nõmmsalu, Argo Meresaar ja Kristjan Õuekallas, oli üks kihvt seltskond,” leiab ta.

Tegutseb mitmel rindel

Asko Esna sõnul hakkab tema treeneritöö Saaremaal samm-sammult vilja kandma, kuigi teekond on pikk ja lõputu. Esimesed kolm aastat tuli tal jätkata Toomas Jasmini ja Joosep Mati tööd, aga nüüd on sirgumas juba uued poisid.

2003. aastal sündinute grupp jäi U14-klassis napilt neljandaks ja on erinevatel turniiridel olnud eesotsas. Paar poissi läheb sügisel juba ka noortekoondisesse. “On öeldud, et jalgpall võtab hästi palju poisse ära, nüüd tuli juurde ka korvpall ja kõik tahavad endale häid spordipoisse saada. Aga oleme ilusti ära mahtunud, kõik vanusegrupid on täis ja pigem oleks üht treenerit veel juurde vaja,” märgib Asko Esna.

Treeneri hinnangul on Saaremaal suured võrkpallitraditsioonid, kuid kahjuks hakkab see ala suuresti kujunema suurte linnade pärusmaaks, sest seal on n-ö materjali rohkem, ja teistel on seega keeruline ettepoole pürgida. “Väiksemate kohtade võistkonnad jõuavad paremate hulka järjest harvemini, aga meie oleme hetkel korralik keskmine,” leiab ta.

Meie võrkpalli lipulaevaks on tänavu kujunenud Saaremaa Võrkpalliklubi, kes on võitnud Eesti karikavõistlused, parimad ollakse Balti liigas ja sihikul on Eesti meistrivõistluste kuld. “See on kindlasti tore asi, mida nad teevad,” tunnustab Asko Esna. “Nad toovad siia häid mänge, publiku huvi on suur ja meeskond on marssinud võidult võidule. See elavdab võrkpallielu terves maakonnas.”

Lisaks tööle noortega veab Asko Esna Saaremaa võrkpalli liitu ja juhendab esiliigas mängivat Kuressaare meeskonda. “See on mulle suur väljakutse,” tunnistab ta. “Soov on anda mänguaega noortele, kes altpoolt peale tulevad ja kaela kannavad, ning mängitada ka neid, kes pole kõrgemale tasemele jõudnud. See on minu jaoks oluline ja näen, et see on arenguks igatpidi vajalik. Julgen öelda, et mängijad, kes on siia jäänud, saavad samuti endale võistlusväljundi. Oleme olnud liigas tugevad keskmikud. Eks järgmiseks aastaks on mõtteid, kuidas me siit edasi läheme.”


ASKO ESNA

Sündinud 1. mail 1986 Tallinnas

HARIDUS
Pärnu Koidula Gümnaasium 2005

TÖÖ
2013. aastast Saaremaa SK-s noortetreener. 2016. aastast Saaremaa Võrkpalli Liidu ja Saaremaa Saarte Mängude Assotsiatsiooni juhatuse liige.

SPORTLIK TEGEVUS
Võrkpalli hakkas mängima 1997. aastal Johannes Noormägi juhendamisel, hiljem on treeninud Oleg Lazarevi (2002–2004), Andrei Ojametsa (2004–2006) ja Avo Keele (2006–2013) käe all.

Tulnud Tallinna Selveri meeskonnaga 2007–2009, 2011 ja 2013 Eesti meistriks, 2007–2009 ja 2011 Balti liiga võitjaks ning jõudnud 2008. ja 2011. aastal Euroopa klubide karikavõistlustel (CEV Challenge Cup) 8 parema hulka. Mänginud aastatel 2007–2012 Eesti koondises. Aastatel 2009 (14.) ja 2011 (12. koht) kuulus EM-i finaalturniiril mänginud Eesti meeskonda.
Eesti parima võistkonna liige 2010. Saaremaa parim treener 2014.

PERE
Abikaasa Katriin, lapsed Jette, Jesse, Jesper

Print Friendly, PDF & Email