KURESSAARE 455: Kuulsad kuressaarlased sajandite tagant

Eesti Vabariigi 100. juubeliks valisid saarlased sada viimase sajandi jooksul enim silma paistnud saarlast. Kes on aga kümne päeva pärast 455-aastaseks saava Saaremaa pealinna Kuressaare eredamad isiksused olnud läbi ajaloo, kirjutab ajaloouurija Kalle Kesküla.

 

Balthasar von Campenhausen ja tema perekonna vapp.

 

Kui Katariina II aastal 1764 Balti kubermange külastas, pidi ta tõdema, et Peeter I vallutatud rikastes maades on elu allamäge läinud. Kehv tundus asi olevat ka Peterburi otsealluvuses seisval Saaremaal: riigimaksud ei laekunud, agraarsuhted olid iganenud, riigivõim kohapeal nõrk. Keisrinna kehtestas asehalduskorra eesmärgiga lõimida need haldusüksused kindlamalt Vene tsaaririigi võimkonda.

Liivimaa kindralkuberneri George von Browne ettepanekul allutati Saaremaa 1765. aastal taas Riiale ja moodustati eriline revisjonikomisjon, mis tegutses Saaremaal vahelduva eduga üle 60 aasta. Rüütelkonna vastuseisu tõttu ei andnud esimesed paarkümmend aastat tulemusi, aga asehalduskorra sisseseadmine 1782 ja mõisate päriseks andmine 1783 muutis baltisaksa aadli Vene keskvõimule lojaalsemaks.

Liivimaa asekuberner Balthasar von Campenhausen resideeris Kuressaares aastail 1783–1797. Ta sündis 1745 Põhja-Lätis Unguri (Orellen) mõisas kindralleitnandi pojana, õppis Helmstedti, Halle ja Leipzigi ülikoolis, teenis Saksa hertsogite õukondades, reisis Lääne-Euroopas. 1777 edutati Liivimaa maanõunikuks.

Tema juhtimisel hakati Saaremaal olulisi uuendusi tegema – linnaelu edendama, mõisamaid ümber korraldama, maad kuivendama, metsa istutama, postimaanteid ehitama jne. Saaremaale tõi see riiklik aktsioon palju kasu, tsaari raha voolas siia ojadena. Asehalduskorra põhiülesanne oli Vene keskvõimu kindlustamine kohapeal, selleks hakati piltlikult öeldes katla ühes servas paksemat suppi keetma.

Lisaks vabahärra Balthasar von Campenhausenile (1745–1800) olid Kuressaare ajaloo kolme esimese sajandi eredamad isiksused kindlasti Kuressaarele linnaõigused andnud hertsog Magnus (1540–1583) ja linnaehitajana tuntuks saanud krahv Magnus Gabriel De la Gardie (1622–1686).

Print Friendly, PDF & Email