ENNE JA NÜÜD: Märjamaalt Saaremaale muusikaõpetajaks

“Ma näitan siis oma kandleklassi ka,” kutsub Orissaare muusikakooli teenekas rahvapilliõpetaja Õie Pärtel lehemehe teisipäeva pärastlõunal oma tööruumi vaatama. Jürikuu 18. päeval 65-aastaseks saanud muusikaõpetaja tunneb siirast heameelt mõni aasta tagasi valminud kooli avaratest klassiruumidest.

TUNNUSTUS ÕIELE: Laimjala rahvamaja juhataja Inga Rand õnnitleb kandleansambli juhendajat Õie Pärtelit märtsis toimunud käsitööpäeval. Tagapool Heidi Madisson-Ruttu Kannelnaistest.
MAANUS MASING



Sisenejale hakkab kohe silma vanem pianiino, millel kaks kannelt. Üks neist üsna eriskummalise välimusega. “See on üks väga unikaalne kannel, mille valmistas pillimeister Väino Maala Valgamaalt. Ta tegi ka kromaatilisi kandleid, kuid see on tavaline kolme tuuriga rahvakannel, 1970. aastal tehtud. Ja see on minu valmistatud esimene kannel,” näitab õpetajast pillimeister aastaid tagasi meisterdatud pilli.

Muusikakooli asutamisest alates ehk 1990. aastast Ida-Saaremaa lastele pillimängu õpetanud Õiel on praegu 12 õpilast. Neist üks on lõõtspillipoiss ja üks õpib klarnetit mängima. Kandlemängijaid on kümme. Muusikahuvilisi lapsi on nii Orissaarest kui ka Tornimäelt ja Laimjalast.

Noori muusikuid ja nende õpetajat on tänavu tunnustanud Tartu ülikooli lastefond Üleannetus. Klaveril on tänukiri Õie Pärtelile ja kandlelastele. Sellel on tekst: “Täname südamest teie panuse eest heategevuskampaania Üleannetus 2018 läbiviimisel.”

Kolm aastat tagasi tunnustati pärimusmuusika propageerijat Õie Pärtelit kultuuripreemiaga Saaremaa Kultuuripärl, seda tulemusliku pedagoogilise tegevuse eest pärimusmuusika helinate järjepidevuse hoidmisel.

Aasta hiljem andis maavanem Kaido Kaasik Õie Pärtelile üle teeneteplaadi pikaajalise pedagoogilise ja rahvamuusika-alase tegevuse eest. Väga populaarseks on muutunud Orissaare kandlepäevad, mille üks algatajaid on Õie. Tänavu jaanuaris peetud kandlepäev kandis juba 16. järjenumbrit.

Ent Õie ei tegutse üksnes oma kodukohas Orissaares. Viis aastat tagasi tunnistas ta Saarte Häälele, et juunis peetav pillipidu on suurim ettevõtmine, mida ta korraldama on pidanud. Kolleegidel ja rahvapillimängijatel on Õiesse usku. Kõik ettevõtmised on korda läinud ja need on pakkunud nauditavaid elamusi nii mängijaile endile kui ka pealtvaatajaile.

Kooridirigendina ja ansamblite juhendajana on ta samuti aastaid tegutsenud. 39 aastat Orissaare lasteaias muusikaõpetajana töötanud Õie Pärtel on 25 aastat juhendanud Valjala segakoori. 1990. aasta 25. veebruaril tuli 40 koorilauluhuvilist Valjalas kokku esimeseks kooriprooviks. Oma ristiisaks nimetab koor tollast Valjala koguduse õpetajat Gustav Kutsarit. 1989. aastal käis Õie Pärtel Valjalas leeris ja tookord kutsuski kirikuõpetaja leerilast koori tegema. Algselt koguduse koorina alustanud ja liikmeskonnalt kasvanud laulukollektiivist sai hiljem segakoor Waldia. Koor on laulnud nii maakondlikel kui ka üleriigilistel laulupidudel. Head suhted on Valjala kooril Soome Pirkkala koguduse kooriga. Vastastikku on teineteisel külas käidud mitu korda.

“Kooridega ma enam ei tegele. Valjala kooriga jätsin hüvasti, kui kooril sai 25 aastat täis. Andsin piltlikult öeldes teatepulga ehk dirigendikepi üle Inga Rannale,” ütleb Õie.

Praegu juhendab Õie Valjala rahvamajas ansamblit Nobenäpud ja Orissaare kultuurimajas ansamblit Kannelnaised. Oma koolis juhendab ta ka rahvamuusikaansamblit ja Tornimäe põhikoolis kandleringi.

Pillipisiku sai külge kodust

Märjamaa lähedal Kõrvetaguse külas sündinud Õie lapsepõlvekodus olid pillimäng ja laul au sees. Õie isa mängis nii akordioni kui ka kannelt. Need olidki esimesed pillid, mida ka tütar mängima õppis.

Vaimõisa kooli direktor, kes ise juhendas taidlusringe, hindas oma õpilase loomingulisust väga kõrgelt, kirjutades rahvatantsurühmasid akordionil saatnud õpilase lõputunnistusele: “Õiest saab hea muusikaõpetaja.”

Neiu järgiski koolijuhi soovitust, jätkates õpinguid Tartu pedagoogilise kooli muusikaosakonnas üldharidusliku kooli muusikaõpetaja erialal.

Kooli lõpetamise järel sai ta suunamise Orissaare eriinternaatkooli. Õie meenutab, et esimesed tööaastad ei olnud noorele õpetajale kerged. Vanemad kolleegid ja kooli juhtkond suhtusid aga kogemusteta õpetajasse igati soosivalt.

Kolm aastat õpetas Õie lapsi eriinternaatkoolis ja seejärel kutsuti ta uude Orissaare lasteaeda muusikaõpetajaks. Enne seda oli Õie abiellunud Suur-Rahula külast pärit noormehega. 1975. aastal sündis neil esimene laps.

PEREGA KOOS: Abikaasa Kalvin, Õie, poeg Erki ning tütred Elen ja Ene maakodus Suur-Rahula külas.
ERAKOGU

“Kooli ajal olin ma ise laululaps. Käisin ka Lasteekraani lauluvõistlusel. Olin Jassi Zahharoviga ühes saates. Tema võitis. Orissaare lasteaias on käinud ja on praegugi väga palju häid laululapsi. Hakkasin ka lasteaias lauluvõistlusi korraldama ja pärast toimusid võistlused nimega Laulumaias kultuurimajas,” räägib Õie.

Orissaare lapsed on osalenud ka ETV lastelaulukonkurssidel. Mitu noort inimest, kes Õie Pärteli käe all muusikalisi teadmisi ja oskusi omandanud, on läinud muusikat edasi õppima.

Peale Valjala koori on Õie juhendanud koore ja ansambleid Orissaares ja Tornimäel. Maakondlikel konkurssidel on näiteks Tornimäe meesansambel mitmel korral loorbereid lõiganud.

Õie on ka Orissaare kergemuusikakoori (hilisem segakoor Horele) asutajaliige ja olnud ka selle koori dirigent.

Töökal ja tegusal naisel on jagunud ka aega, tahtejõudu ja energiat enesetäiendamiseks. Rahvapilliõpetaja eriala omandas ta Viljandi kultuuriakadeemias (2001–2005).

Kontsertreisidest ja esinemistest on juhendajal-dirigendil helged mälestused.

Konkurssidel ja žanripäevadel on Õie juhendatavad kollektiivid võitnud hulga laureaaditiitleid ja tunnustatud on neid ka muul viisil.

Nii koorid kui ka ansamblid on osalenud rahvusvahelistel festivalidel. Nelja aasta tagusel rahvamuusikafestivalil Kantele, mis toimus Karjalas, esinesid ka Orissaare Kannelnaised. Kõrvuti jakuutide, burjaatide, tatarlaste, komide, udmurtide, venelaste, karjalaste, soomlaste ja kolumbialastega.

Europead´ilgi on Kannelnaised käinud. Kolm aastat tagasi said nad Helsinborgis esinedes taas uue rahvusvahelise kogemuse. Nii suuremõõtmelisi festivale ei ole Saaremaal veel korraldatud. Kodutanumal on aga peale kandlepäevade üha enam tuntust kogunud pillipidu, mida on Õie meelest kõige paslikum pidada Jööris. Tänavune pidu on 2. juunil.

Klarnet, saksofon, kannel, klaver…

Seda loetelu võiks jätkata. Tõsi see on. Õie oskab viise välja võluda ka puhkpillidest. Tartus õppis ta klarnetit mängima. Seda pilli sõrmitses ta ka kooli orkestris ja pääses klarnetiansambliga televisiooni esinema. Tol ajal oli see suur asi.

1972. aastal mängis Õie koolinoorte suurel tantsu- ja laulupeol orkestris saksofoni. “Esimesel koolisügisel saadeti meid kolhoosi kartuleid võtma, aga neile, kes tahtsid puhkpille õppida, tehti erand. Mina olin huvitatud pillimängust. Nii ma siis oma õpinguid Tartus alustasin,” räägib Õie.

Klarnetit on Õie õpetanud ka Orissaare muusikakoolis ja õpetab praegugi. Nüüd õpib Õie koos oma õpilasega lõõtspillist lugusid välja võluma. “Ega ma lõõtsa veel hästi mängida oska. Tahaksin ikka paremini-paremini mängida,” on Õie eesmärgikindel.

Rahvamuusika on see, mis Õie Pärtelit vahest kõige rohkem köidab. Samas tunnistab ta, et tegelikult on ta “kõigesööja”, kellele meeldivad ka ooper, muusikal ja operett. Saaremaa ooperipäevadel on ta kindlasti publiku hulgas.


Õie Pärtel

Sündinud 18. aprillil 1953 Märjamaal Läänemaal

Haridus
Vaimõisa 8-kl Kool 1968
Tartu Pedagoogiline Kool 1972, üldharidusliku kooli muusikaõpetaja
Viljandi Kultuuriakadeemia 2005, rahvamuusikaõpetaja

Töö
Orissaare Eriinternaatkool, muusikaõpetaja 1972–76
Orissaare Lasteaed, muusikaõpetaja 1976–2015
Orissaare Muusikakool alates 1990–

Perekond
Abielus, 2 tütart ja poeg;
6 lapselast

Print Friendly, PDF & Email