PERSOON: Kaheksa aastat iga nädal Rannaküla ja Narva vahet

“Meil läks praegu just elekter ära,” annab teisipäeva ennelõunal Vaigu-Rannakülas lehemeest võõrustav hiiglasliku ettevõtte Enefit Energiatootmine endine juhatuse esimees Tõnu Aas teada.

KODU RANNAMÄEL: “Roogne katus, roheline sammal… “ – Tõnu ja Reet Aasa kodu iseloomustamiseks sobivad sõnad Albert Uustulndi laulust “Kodu rannamäel”.
MAANUS MASING



Huvitav kokkusattumus, sest just elektriga on varem Narva elektrijaamasid juhtinud mees, kellega me Vaigu-Rannakülla ehitatud ilusa rookatusega maja avaras elutoas juttu vestma hakkame, aastaid seotud olnud.

Tõsi küll, teisipäevase elektrikatkestusega ei ole tänavu 1. aprillist teenitud puhkusele jäänud tunnustatud tippjuhil vähimatki pistmist.

Peagi tuleb vool tagasi ja Tõ­nu abikaasa Reet ruttab kohe kohvimasina juurde, et külalisele ergutavat jooki pakkuda. Reet oligi see, kes aasta tagasi Tagamõisas ajakirjanikule rääkis, et tema on Saaremaal uusasukas. Rääkis sedagi, et kui nad Tallinnast Kihelkonna maile kolisid, jäi mees siiski edasi mandrile, täpsemalt Narva tööle. “Iga reede õhtul sõidab ta Narvast Saaremaale ja pühapäeva õhtul istub siin autorooli, et alustada teekonda Eestimaa teise otsa,” rääkis Reet Aas toona.

Mis seal salata, juba siis tekkis idee sellest mehest üks lehelugu kirjutada. Ent alles nüüd, aasta hiljem, sattus Reet Aasa abikaasa Tõnu äkitselt ajakirjanike huviorbiiti. Postimees (6.03) kirjutas: “Ettevõtet alates 2010. aastast juhtinud Tõnu Aas otsustas pärast kaheksa-aastast juhtimisperioodi aja maha võtta.”

Samal päeval ilmunud Äripäevast võis lugeda, et Enefit Energiatootmine on hiiglaslik ettevõte, mille 2016. aasta käive oli 339,8 miljonit eurot ja kasum 68 miljonit eurot. Siis ühendati Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ja Eesti Energia Õlitööstus AS Enefit Energiatootmise AS-iks.

“Olen pühendanud kaheksa aastat elektrijaamadele, õlitootmisele ja Ida-Virumaale. See on olnud minu jaoks väga huvitav, produktiivne ja muutusterohke aeg. Mul on hea meel, et olen saanud töötada energeetikasektoris maailma ühe parima tiimiga – Enefit Energiatootmise mees­konnaga,” toonitas Tõnu Aas.

Mets ja meri tõmbavad

Kuidas põlised mandriinimesed niisuguse ilusa paiga eluaseme rajamiseks leidsid?

“Minu juured on Tahkurannas Pärnumaal. Isapoolse suguvõsa mehed olid rannakalurid. Mereäärne elamine pole mulle võõras. Vanaisa maja oli Pärnu lahe ääres,” räägib Tõnu Aas. “Pärnu laht külmub aga talvel kinni. Otsisime kohta suure mere ääres ja sattusime siia, kus meile väga meeldib.”

Omajagu süüd Aasade Saaremaale meelitamises on Tiia Rannal, Reet Aasa kursusekaaslasel Tallinna polütehnilise instituudi päevilt.

Tõnu kiidab Tiia abikaasat Ants Randa, kes aitas neil sobivat kohta leida. “Esiotsa elasime vagunelamus. See majake on siin praegugi alles,” pajatab Tõnu.

Reet Aas, kes töötas varem patendiameti kaubamärgiosakonna juhatajana, otsustas seitse aastat tagasi pensionipõlve pidama hakata. Siinset metsvaikust ja merekohinat oli ta eelnevalt saanud nautida vaid nädalavahetustel ja puhkuse ajal.

“2013. aastal hakkasime maja ehitama. Sellest ajast olen Rannaküla püsielanik. Igal reedel võtsin mehe vastu ja pühapäeva õhtul, kui ta autoga Narva poole teele asus, lehvitasin järele,” räägib Reet.

Tõnu lisab, et uksest ukseni on täpselt 485 kilomeetrit. Seega tuleb edasi-tagasi kokku ligi tuhat kilomeetrit. Arvestades veel juurde igasuguseid töösõite, jäi nädalas autorataste alla üle tuhande kilomeetri.

Ajal, mil Reet Saaremaa kodus toimetas, juhtis Tõnu enam kui tuhande liikmelist kollektiivi Narvas. Aasta tagasi annetas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Tõnu Aasale Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

“Kindlasti ei ole see tunnustus vaid minule isiklikult, see on kiitus kogu Enefit Energiatootmise meeskonnale igapäevase töö ja edukalt elluviidud projektide eest ning ka üldise panuse eest Eesti energeetika valdkonna ja insenerihariduse edendamisse,” peab Tõnu kogu kollektiivi autasu vääriliseks.

Tippjuhina Narva suurettevõttest pensionile läinud Tõnu Aas alustas töömeheteed pärast TPI lõpetamist insenerina Punases RET-is.

“RET-is tehti raadioaparaate, radioolasid, võimendeid, aga põhitoodang olid seal raketijuhtimisseaded. Lõpetasin selles ettevõttes peainsenerina,” meenutab Aas oma esimest töökohta.

Õlletootmine ja ehitusvaldkond pole talle samuti võõrad. 15 aastat pühendas Tõnu Aas õlletootmisele. Ta on osalenud Euroopa suurima õlletehase Baltika ehitamisel Peterburis.

“Kõige kaugemad objektid olid Kaug-Idas. Habarovskisse on Eestist päris pikk tee. Kasahstanis olen töötanud. Enne Narvat olin tööl Ukrainas. Kui lä­ksin Narva, siis hakati ehitama Auvere elektrijaama. Seegi oli üks tõmbenumber,” mõtiskleb endine tippjuht.

Kogemusi on Tõnu elus väga palju omandanud. Münchenis õppis ta näiteks õlletootmise tehnoloogiat.

Saaremaa koduõllega tal veel otsest suhet ei ole. Aga küllap leiab ta aega ka Saare kesvamärjukese tegemiseks. Muide, õlle degusteerimisega on tehnikamees samuti tegelenud.

Alternatiivenergia on põnev

Kas suurt energiaettevõtet juhtinud mees jääb lojaalseks oma endisele tööandjale, kasutades oma maamajas vaid Narva elektrit või kavandab katsetada ka alternatiivenergiaga?

“Nali naljaks. Kui ma ära tulin, kinkisid kolleegid mulle kaks päikesepaneeli, öeldes, et Saaremaal võiksin ma oma elektrijaama juhtima hakata. Need kaks on seemneks,” muigab Tõnu.

Samas ütleb ta, et üks asi on põlevkivist elekter kätte saada, teine asi on päikesepaneelide abil elekter majapidamisse tuua. “Olen siin juba raamatutest tudeerinud ja internetis on väga palju variante. Paneele on ju hästi erinevaid. Pean tegema õigeid valikuid. See on põnev ja huvitav asi,” räägib peremees, kuidas ta koduelektrijaama rajamiseks lahendusi otsib.

Tänu perekond Aasale hakkab Vaigu-Rannaküla tasapisi ellu ärkama. Paari kilomeetri pikkusel metsavahelisel ja mereäärsel kruusatee lõigul ei saa kiiresti sõita. Sestap jääb aega ümbrust uurida. Silm haarab mõnegi ahervareme ja hoonest mahajäänud vundamendi. Need annavad märku kunagistest eluasemetest.

Nii nagu Saaremaal kombeks, on Tõnu ja Reet oma maja sissekäigutee mõlemalt poolt kiviaiaga palistanud. Aeda on laotud vaat et kilomeetri jagu, ehk rohkemgi.

Aasad tunnevad elavat huvi Vaigu-Rannaküla ajaloo vastu. Reeda sõnul on ta väga palju teada saanud Tagamõisa küla elanikult Leili Laanekivilt. Leilist ja Reedast on saanud sõbrannad.

Tõnu ütleb, et temal pole seni mahti olnud oma tutvusringkonda Saaremaal laiendada, kuna töö mandrimaal on võtnud kogu aja. Sagedasti käivad nad läbi Tiia ja Ants Rannaga. Koos on nad Kihelkonna mail ka jalgrattamatku korraldanud.

Mitmekümneaastase vaheaja järel on Tõnu Saaremaal taas kalavetest huvituma hakanud.

“Meri on kalarikas. See on minu jaoks uus harrastus,” märgib Tõnu. Talu ümbritsevas metsas võib aga igasugu loomi kohata. Tihti uudistavad metsaelanikud pererahva tegemisi üle aia.

Rannakülas meeldib ka Reeda ja Tõnu lastele, väimeestele ja lastelastele. Eeloleval koolivaheajal on talus taas rohkem inimesi.

Aga pererahvale meeldib mujalgi maailma avastada. Traditsiooniks on saanud igatalvised suusareisid. Kaatriga on Tõnu ja Reet ümber Saaremaa sõitnud ja ka väiksemate meresaarte elu-oluga tutvunud.

Kultuuriüritustest osasaamine on Aasa pere jaoks loomulik. Tänavuste ooperipäevade piletid on neil juba soetatud.


TÕNU AAS
Sündinud 27. augustil Tallinnas

Haridus
Tallinna 8. Algkool
Tallinna 44. Keskkool 1968
Tallinna Polütehniline Instituut 1973, peenmehaanika- ja aparaatide insener
Turu Ülikool Soomes, turundus- ja juhtimiskursused 1990
Doemens Brewing Academy Saksamaal, õlle ja karastusjookide valmistamise tehnoloogia 1994

Töö
1969 Tallinna Masinatehas, laotööline
1970 Tallinna Valveteenistus, valvur
1971–1972 Dvigateli tuletõrjedepoo, tuletõrjuja
1972–1973 Tallinna Trammi ja Trollibussi Trust, valveelektrik
1973–1992 Tootmiskoondis RET, mehaanikatsehhi meister, insener-konstruktor, konstrueerimisbüroo juhataja, tehnoloogiabüroo juhataja, peatehnoloog, peainsener/tootmisdirektor
1992–1995 Saku Õlletehas AS, tootmisdirektor
1995–2005 Baltic Beverages Holding AB Stockholmis, projektijuht
2005–2007 Saku Õlletehas AS tootmisdirektor
2007–2010 Eurocon OÜ (Nordeconi tütarettevõte) Kiievis, tootmisdirektor
2010–2018 Eesti Energia, Enefit Energiatootmine, juhatuse esimees

Perekond
Abielus, abikaasa Reet, kaks tütart ja viis lapselast

Print Friendly, PDF & Email