Abaja leping sõlmiti, raha ehituseks omamata (67)

Kihelkonna endine vallavanem Raimu Aardam sõlmis oma ametisoleku viimastel päevadel ligi 200 000 eurose ehituslepingu, ilma et ehitamiseks oleks reaalset raha olnud. Nüüd võib Saaremaa valda kõige halvema stsenaariumi korral ähvardada kümnetesse tuhandetesse ulatuv trahv.


Kihelkonna vallas asuva Abaja sadama uuendamiseks sõlmiti 19. oktoobril Kihelkonna vallavalitsuse ja Kuressaare Ehituse AS-i vahel leping summas, mis koos käibemaksuga ulatus veidi üle 200 000 euro.

Volikogu otsust ei olnud

Tegelikult ei olnud seda raha olemas, oli vaid lootus selle saamiseks. Veidi raha oli eelarves, üks osa summast loodeti saada Saarte Kalandusest ja ühe osa peale oli väidetavalt olemas kokkulepe, et see saab uue valla investeeringute kavasse.

Saaremaa vallasekretär Liis Lepik selgitas, et vallavalitsus saab võtta kohustusi ainult volikogu kehtestatud eelarve piires või volikogu loal. “Antud juhul Kihelkonna volikogu poolt otsust lepingu sõlmimiseks ja rahaliste kohustuste võtmiseks ei olnud,” ütles ta.

Lugu on ise üsna segane. Abaja sadama detailplaneering venis. Kõik jooksis kokku viimastele nädalatele enne Kihelkonna volikogu ja vallavalitsuse lõpetamist ning Saaremaa valla alustamist novembris.

Ebareaalne väide

Oktoobris rääkis Raimu Aardam Kihelkonna volikogus, et sadamaga saab kõik korda ja ta läheb lepingut tegema. Sadama jaoks oli eelarves olemas 50 000 eurot, Saarte Kalandusest loodeti saada 60 000. Selle raha kohta on protokollis huvitav repliik Raimu Aardamilt: “Tõnis (Tasane – R. V.) on juhatuses ja ta on asja juures ja viib ürituse kindlasti lõpuni.”

“Ebareaalne!” ütles Saarte Kalanduse juhatuse liige Tõnis Tasane, kui Saarte Häälelt Aardami sellisest väitest kuulis. Tema sõnul otsustatakse asjad hoopis hindamiskomisjonis ja PRIA-s ning juhatuse liige ei saa midagi lõpuni viia.

Saarte Kalandusest raha ei saadud. Vallasekretär Liis Lepik nentis, et kohustuste võtmisel ei saa lähtuda kellegi teise veel tulemata rahastusotsusest. “Ehituslepingu täitmine ei olnud PRIA-st toetuse saamisega lepingujärgselt seotud,” kinnitas Lepik, et Kihelkonna võttis endale kohustused, olgu PRIA otsus milline tahes.

Kolmas rahastusallikas pidi olema Saaremaa valla eelarve. Algselt oli ühinemislepingu lisasse ehk investeeringute kavva pandud Kihelkonna hooldekodu rahastamine, kuid kuna Abaja projekt venis, saadi hooldekodu eest makstud ja Aardam soovis nüüd hoopis sadama rahastamist. Seda väitis ta ka kõnealusel vallavolikogu istungil, kus ütles, et sadama raha on hooldekodu rea all.

Endine Kihelkonna vallavolikogu esimees Karl Teär ütles, et ka volikogu teadis, et juhtkomisjoniga on asjad kokku lepitud ja probleemi ei ole. Volikogu arutas kogu aeg sadamaga seonduvat ja kuna nende arusaama järgi oli rahaline kate olemas, siis ei nähtud lepingu allakirjutamises midagi kummalist.

Ühinemislepingu investeeringute kavasse kuulumine oli nagu omamoodi kirjutamata reegel, et uues vallas võiks sellele objektile raha anda. Mitu volikogu liiget on toonitanud, et kui endine vald on pannud selle investeeringuks, on see oluline. Kuid niisama lihtsalt objekte enam vahetada ei saa.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas ütles, et kui tõesti mõnes kohas praktiseeriti kohustuste võtmist ilma volikogu loata, siis on see nende vastutusel. Saaremaa vallas sellist asja ei tehta.

Kallas rääkis, et Aardam oli huvi tundnud, kas hooldekodu ja sadama saaks planeeritud summade ulatuses ära vahetada. Kallase sõnul kehtis seal reegel, et selleks on vaja volikogu otsust. “Keegi peale volikogu sellist luba anda ei saa,” kinnitas Kallas.

Lisaks oli tema sõnul hea tava see juhtkomisjonis ka kooskõlastada. Ka seda ei tehtud. Abaja jõudis küll vallaeelarvesse kui Kihelkonna eelarve osa, kuid opositsioon tõstis kõva kisa.

Esmalt kärbiti vallaeelarves olnud 160 000 eurot 15% võrra ja nüüd kirjutatakse PRIA-sse uus projekt. Juhul kui raha ei saada, tuleb mõelda, mis edasi. Kas ehitada sadam vallaeelarves olemasoleva 95 000 euro eest, kuigi ka see on asjatundjate sõnul lihtsa sadama jaoks liiga suur summa.

Teisalt võib proovida lepingu ehitajaga üles öelda, kuid lepingus on sees punktid, mille põhjal saab ehitaja nõuda vallalt hüvitist. Väidetavalt on jutt rohkem kui 25 000 eurost.

Asja uurib ka vallavolikogu revisjonikomisjon. Nemad on väljendanud seisukohta, et kui ehitusleping õnnestub lõpetada kuludeta, on kõik rahul.

*Raimu Aardam Saarte Hääle korduvatele kommentaarisoovidele e-posti ja telefoni teel ei vastanud.

Print Friendly, PDF & Email