Valuga ei pea elama (7)

Närvisüsteem on võimeline vigastusega kaasneva valutunde meelde jätma ning nii võib inimene tunda valu ka siis, kui vigastust ennast enam ei ole.

SELJAVALU: Dr Ojar Eerik näitab, et seljavalu kurdetakse peamiselt alaseljas.
Raul Vinni

Saarte Häälele rääkis oma loo üks naine, kes pärast pikka aega valu kannatamist saigi sellest lahti valu mälu ravides. “Mul olid aastaid tugevad alaseljavalud, sain erinevaid põletikuvastaseid rohtusid, käisin füsioteraapias,” rääkis ta. Tema raviarst, saarlasest neuroloog Anu Saar jõudis ühel hetkel arusaamale, et füüsiliselt ei ole valu põhjustajat enam olemas. Põletikud olid läinud, kõhu-ja seljalihaste korsett tugevaks võimeldud. Kuid mis ei kadunud, oli valu. Doktor leidiski, et tasuks proovida kroonilise valu ravimist. Vastavate ravimitega läks aega pool aastat, et valust lahti saada.

Valu on samas hea

Valu on reaktsioon kehas toimuvatele muutustele. Kui inimene kuskilt viga saab, annavad valuretseptorid ja juhtteed valusignaali ajju. Seda selleks, et inimene saaks aru, kui midagi on valesti. Valuaisting tekib ajus vastusena valuretseptorite ärritusele. Valu on seega vajalik, sest muidu võiks inimene vabalt ju näiteks endale mõne augu sisse teha ja verest tühjaks voolata.

On olemas äge valu ja krooniline valu.

Krooniliseks loetakse valu siis, kui see kestab kauem kui kolm kuud ja esineb üle 15 päeva kuus. Tavaliselt on krooniline valu neuropaatiline. Sellisel juhul ei pruugi valu tekkekohta näha olla, nagu see on näha näiteks mõne vigastuse korral. Ravile selline valu väga hästi ei allu, kuna tavalised valuvaigistid (paratsetamool, ibuprofeen, diklofenak) mõjutavad koekahjustusega tekkivat põletikureaktsiooni või opioidretseptorit (ajus on sisemine opioidsüsteem, kus asuvad retseptorid, mis liituvad organismis tekkivate valu leevendava toimega ühenditega ja ka narkootiliste ainetega (tramadool, kodeiin)).

Erinevad mehhanismid

Neuropaatilise kroonilise valu korral genereerivad valuimpulsi valu teedes olevad neuronid ehk närvirakud. Sellisel juhul ei funktsioneeri neuronid tavapäraselt, näiteks seljaaju tagasarves on ümberlülitusneuronid, mille ülesanne on valuimpulssi edasi kanda. Neuropaatilise valu korral need ümberlülitusneuronid hoopis võimendavad valuimpulssi.

Käigus on palju erinevaid samaaegseid mehhanisme, suurt osa neist on ka teadusuuringutes kirjeldatud.

Juba üle 50 aasta on teada ka nn väravakontrolli mehhanism. Selle puhul naha puuteaisting, mis liigub aju poole kiiresti mööda paksu närvikiudu, suleb seljaaju tagasarves samast kohast läbi pääseda tahtvale valuaistingule omamoodi värava ning valu leevendub. Seda põhjusel, et valuaisting liigub mööda peenikest, ilma müeliinkatteta kiudu, mis juhib närviimpulssi väga aeglaselt. Kiiresti liikuv puuteaisting on aeglaselt liikuvale signaalile väravast läbipääsu blokeerinud.

Ilma teooriat teadmata on kõik seda mehhanismi kasutanud, kuna on aru saadud, et üks või teine asi miskipärast mõjub. Teame ju, et löödud kohale puhumine (puuteaisting) leevendab valu, samamoodi leevendab valu ussimürgisalviga määrimine või pipraplaastri pealepanemine.

Valul on mälu

Krooniline valu on inimese igapäevaelu kvaliteeti halvendav: inimene ei saa öösel magada ja pole seetõttu päeval võimeline efektiivselt tegutsema, valu kurnab nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Valu leevendudes paraneb kindlasti ka meeleolu. Kroonilises valus kui haiguses osalevad nii perifeersed kui ka seljaaju ja peaaju närvid, närvijätked ja sünapsid.

Kroonilise valu korral võib tegu olla ka valu mäluga, kui näiteks traumast paranetakse, kuid aju on selle traumaga kaasnenud valutunde meelde jätnud ja valu jääb. See võib juhtuda põhjusel, et inimene tunneb hirmu uue valu ees, ta on ärevuses või mures oma vigastuse pärast. Aju teeb valu tajumise otsuse väga erinevatel põhjustel.

Neuropaatilise valu sekka kuulub ka fantoomvalu – inimesel on jäse amputeeritud, kuid ta tunneb, et see olematu käsi või jalg valutab jätkuvalt edasi. Fantoomvalu on kindlasti neuropaatiline valu ja arvatakse, et tegemist on valutajuga tegeleva peaajuosa kahjustusega.

Sarnane väljakannatamatu valu võib olla ka halvatud käes või jalas pärast insulti. Insuldi korral on nähtav kahjustus olemas, fantoomvalu korral tavaliste uuringutega seda ei näe. Teadusuuringutel kasutatavate eksperimentaalsete võtetega on ka fantoomvalu korral tekkinud muutus peaajus nähtavaks tehtav.

Kroonilise valu tunneb ära iga arst ja õde, perearst saab kroonilise valu ravimisega enamasti ka valuraviarstita hakkama, kuid muidugi on olukordi, kus valuraviarsti või neuroloogiga konsulteerimine on abiks.

On leitud, et teatud tüüpi antidepressantidel (Duloxetin ja Amitritpylin, Nortriptylin) ja mõnedel epsilepsiaravimitel (Pregabaliin, Gabapentiin) on kroonilist valu leevendavaid omadusi. Need uuemad ja väheste kõrvaltoimetega ravimid on ka viimased 10–15 aastat juba kasutusel olnud, Amitriptylin ja Noritren on kasutusel juba 30–40 aastat. Juhul kui esimese ravimiga maksimaalselt talutavas annuses valu ei leevendu, lisatakse teine ja vajadusel ka kolmas rohi. Kombinatsioonis ravimid suurendavad üksteise toimet, seega saab ravimi doosi vähendada ja doosi vähendamisel vähenevad ka võimalikud kõrvaltoimed. Kui patsient korralikult ravimeid võtab ja püüab jätkata oma tavalist elu, on loota, et valu leevendub ja ta saab elada täisväärtuslikku elu.

Artikli valmimist konsulteerinud dr Anu Saar.

Valu põhjus pole alati nähtav

Valu on väga sage ja tavaline kaebus, millega inimesed perearsti poole pöörduvad. Kahjuks ei ole valu põhjus alati silmnähtav. Minu ülesanne on siis leida valu põhjus ja määrata õige ravi.
On hea, kui põhjus allub ravile ja valu kas kiiresti või siis mingi aja pärast taandub. Paljud haigused paranevadki lihtsa valuraviga.

Väga sageli on valu olnud aga liiga pikka aega (muutunud krooniliseks valuks) või siis ei ole võimalik valu põhjuseks olevat haigust ravida või ei leitagi valu põhjust. Nendel juhtudel olen ise kasutanud erinevaid kombineeritud valuraviskeeme, aga olen ka suunanud patsiente valuraviarsti vastuvõtule. Valuraviarst tegeleb uuritud haigega, kelle krooniline valu vajab pikemaid ja kombineeritud valuraviskeeme.

Perearst Sille Väli

Valuga tullakse EMO-sse

Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna valvearst Ojar Eerik ütles, et valu on EMO-s üks sagedasemaid kaebusi. “Ei lähe mööda ühtegi valvekorda, kus keegi valu üle ei kurda,” kinnitas ta. Peamiselt kurdetakse liigese-, selja- ja peavalu. Dr Eeriku sõnul on valud tihti tõesti sellised, mille põhjust kohe teada ei saagi. Kui valu on aga näiteks kõhus või rindkeres, siis on valu põhjustajat lihtsam leida. Vahel on tekkepõhjus ka teada. Olgu see siis kasvõi näiteks kevadisel aiamaal kaevates seljast läbi käinud nõksakas.

Dr Eerik rääkis, et EMO-sse pöördub ka kroonilise valuga patsiente. Mõni on valu talunud kuid ja otsustab lõpuks siis EMO-sse tulla. Eeriku sõnul tuleb siis uurida, mis võib olla valu tekitaja, ning püüda seda leevendada ja suunata patsient spetsialisti juurde.

Ojar Eeriku sõnul on valu puhul suur roll inimese teadmatusel valu põhjustajast. See paneb muretsema ja tekitab stressi. Kui patsiendile selgitada, mis võivad olla valu põhjustajad ja kuidas edasi käituda, aitab seegi pingeid leevendada.

Kui Saarte Hääl dr Eeriku juurest EMO-st lahkus, ootas ukse taga üks patsient. Kaebuseks puusavalu, mis tekkinud justkui iseenesest.

MIS on neuropaatiline valu

Neuropaatiline valu on valu, mille põhjuseks on närvikahjustus või probleem närvisüsteemis. Selline valu on põletav, torkiv, terav, lõikav. Vahel tunneb inimene ka kerget puudutust tugeva valuna. Tavaliselt on neuropaatiline valu tugevam rahuolekus ja öösel.

Neuropaatiline valu võib olla raske ja mõjutada igapäevaelu. Näiteks ei saa inimene kroonilise valu korral valu tõttu piisavalt magada. See võib soodustada depressiooni ja ärevuse lisandumist. Vahel möödub neuropaatiline valu iseenesest, teistel juhtudel kestab kuid ja aastaid.

Neuropaatilist valu võivad tekitada erinevad haigused ja seisundid. Näiteks närvikahjustus suhkruhaigel, vöötohatise lööbest tulnud valu, insult või insuldijärgne valu halvatud jäsemes või kehapooles. Vahel ei saagi arst täpselt öelda, mis neuropaatilist valu põhjustab.

Ise saab valu leevendada mitmel moel.
– Näiteks võib valutavale kohale panna külma või sooja padja, siiski tuleks enne arstilt küsida, kas see võte on sobilik.
– Tuleks õppida lõõgastama oma mõtlemist ja keha näiteks hingamisharjutusi tehes.
– Tuleks olla võimalikult aktiivne. Kui inimene pole seni füüsiliselt aktiivne olnud, tuleb koormust suurendada aegamööda, mitte järsult.
– Kui enesetunne on depressiivne, tuleb sellest rääkida arstile või pereõele. Neuropaatiline valu ja depressioon käivad sageli koos ja süvendavad teineteist. Depressiooni ravi aitab valuga paremini toime tulla.

Allikas: www.uptodate.com meditsiini andmebaas