HOBI: Riias nähtu andis Alma Heinsalule inspiratsiooni (2)

29 aastat tagasi tutvusid saarlastest aiandusseltsi liikmed Riia laadal lätlaste käsitööga. Huvireisi kaasa teinud Valjala käsitööhuvilise Alma Heinsalu pilk jäi peatuma postkaartidel, mida ehtisid kuivatatud lilled.

ILULOOJA: Kauneid kaarte on Alma Heinsalu teinud ligi kolmekümne aasta jooksul mitusada.
MAANUS MASING

Omanäolistele kaartidele mõeldes ei saanud Alma kodus enam rahulikult toimetada. Nii panigi kogenud käsitöömeister, ametilt kohaliku postkontori ülem, oma võimed ja oskused proovile sootuks uues valdkonnas.

Materjalist ehk lilleilust puudust polnud. Kunstnikuhingega naine korjas lilli nii koduaiast kui ka metsaveerelt ja pani kodus raamatute vahele kuivama.

Nüüdseks juba meistriklass

Kogemused tulevad ajapikku. Katsed näitasid, milline lill annab värvi, milline mitte. Paberile kleepimiseks sobivad vaid väikeseõielised lilled. “Karikakar on liiga suure õiega, aga väiksemaõieline rukkilill sobib ideaalselt,” teab Alma.

Ligi 30 aastat tagasi alguse saanud hobist pole Alma tüdinud siiamaani. Nüüdseks võib tema loometöö kokku võtta ühe sõnaga – meistriklass.

Valjala käsitöömeistri looming on hakanud silma paljudele ja sestap on käsitööpoedki sellistest kaartidest huvitatud. Möödunud aastal juhtunud Kuressaare kesklinna poodi Tiiu Tanu üheaegselt grupp itaallasi ja Alma oma äsja tehtud paarikümne kaardiga.

“Kui itaallased mu kaarte nägid, sattusid nad kohe vaimustusse. Nad polevat varem niisuguses tehnikas tehtud kaarte näinud. Seekord need kaardid letti või vitriini ei läinudki, kaugelt tulnud turistid ostsid kõik ära,” räägib Alma.

Mõnigi kord tuleb käsitöömeistril täita eritellimusi. Kui keegi tahab kellegi juubeliks suuremat ja uhkemat kaarti, siis pöördub ta Alma poole. Kogemustega meistril kulub ühe kaardi tegemiseks umbes pool tundi.

Igavuse peletamiseks tegeleb Alma oma hobiga peamiselt talvel. Suvel korjab ta lilli ja paneb need kuivama. Varub ka paberit ja liimi. “Sügisel või talvel võtan kuivatatud lilled panipaigast ja mõtlen välja, kuidas need paberile asetada. Pintsliga kannan õhukese kihi PVA liimi lilledele, vajutan seejärel ajalehega kaardipaberile kinni ja ongi tehtud,” seletab Alma, kuidas ta kaardid valmivad. Tema lemmiklilled on sametnelk ja rukkilill, samuti maarjalill.

Kuna idee sai Alma Riiast, võib aasivalt öelda, et ei saa me läbi Lätita. Selle peale Alma naerab ja ütleb, et nii see ongi, kuigi nüüd on naaberriigiga seoses päevakorral teised teemad.

Tiiu Tanu poest kaarte ostnud välismaalased on tunnustavalt öelnud, et nii ilusaid käsitöökaarte nad sahtlisse ei kogu, raamivad hoopis ära ja panevad seinale. Alma lisab aga, et kuna kaardid päikesevalgust eriti ei talu, ei tohiks neid panna sinna, kuhu ere päike peale paistab.

Käsitööhuviline lapsest saati

Siidimaali ja mütside heegeldamisega, kottidele mustrite tikkimisega ja kangastelgedel vaipade kudumisega tegeleb hakkaja talunaine samuti.

Muhus sündinud Almale on käsitöö meeldinud lapse­east peale. Sellest võib järeldada, et muhulased on selle huvi omandanud koos emapiimaga. Valjala elanik sai Muhu piigast 63 aastat tagasi. “Mind saadeti siia postkontorisse kaheks kuuks puhkuseaegseks asendajaks. Tuli aga nii välja, et olen jäänud. Üle kahekümne aasta töötasin veel käsitööettevõttes Kodu. Siin on pere loodud ja maja ehitatud,” räägib aktiivne naine.

Sakla seltsimajas on Alma kuivlilledest postkaartide valmistamist ka teistele huvilistele õpetanud. Möödunud aastal tänas Valjala vallavalitsus tegusat käsitöömeistrit kui aktiivset vabatahtlikku.