Külalised sotsiaalministeeriumist, sotsiaalkindlustusametist, SA-st Innove ning haridus- ja teadusministeeriumist arutasid Saaremaa vallavalitsuse esindajatega puuetega lastele mõeldud teenuste osutamist.

DIREKTORIT KUULAMAS: Kallemäe koolist räägib külalistele direktor Kaire Kiil, teda kuulavad Raivo Piiritalo ja Annika Priilinn sotsiaalkindlustusametist ning Gabriela Rooso sotsiaalministeeriumist.
Maanus Masing
Kokkusaamise teema oli puuetega lastele mõeldud integreeritud teenuste – sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste – pilootprojekt.
“Kohtumise mõte oli arutada, kuidas Saaremaal tegutsevate tugispetsialistide ressurssi võimalikult tulemuslikult kasutada,” ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist, Saaremaalt pärit Gabriela Rooso. “Samuti rääkisime, kuidas erinevaid hindamisi nii-öelda kokku viia ja kõige mõistlikumalt teenuseid osutada.”
Jätk mullusele kohtumisele
Abivallavanem Kairit Lindmäe sõnul oli seekordne kokkusaamine jätk mullusele kohtumisele, kus ministeerium soovis leida omavalitsust, kes on valmis piloteerima integreeritud teenuskeskuse mudelit.
“Arutasime, kuidas saavad teha omavahel koostööd sotsiaal-, haridus- ja meditsiinivaldkond, et igale lapsele ja perele lähenetaks nn ühe ukse meetodil,” rääkis Lindmäe. “Eesmärk on koostada korraldusmudel, mille raames hinnatakse lapse ja tema pere vajadusi terviklikult ja pakutakse vajadustele vastavaid integreeritud teenuseid.”
Lindmäe sõnul on laste heaolu tagamiseks oluline pakkuda lapsele tema vajadustest lähtuvalt teenuseid ja tuge võimalikult elukoha lähedal. Selleks on aga tähtis koondada info ja teadmine piirkonna erialaspetsialistidest.
“Pilootprojekti eesmärk on testida, kas ja kuidas suunata koostööd tegema erinevad valdkonnad ja ka vabaühendused ja erasektor,” lausus Lindmäe.
Loodavad edukat koostööd
“Täna on murekoht see, et lapse abivajadust hinnatakse erinevates valdkondades eraldi, infovahetus on lünklik ning valdkondade vahel on palju kattuvusi. Samas on katmata olulised teenused, mida laps või pere võiks vajada.”
Külalised tutvusid kahe päeva jooksul Saaremaa asutustega, kus töötavad tugispetsialistid ja rehabilitatsioonimeeskonnad ning kus tegeletakse hindamistega: Rajaleidja keskust ja Perekodu Kuressaares ning Kallemäe kooli.
“Kahjuks me seekordsel arutelul kuigi kaugele siiski ei jõudnud,” tõdes Gabriela Rooso, lisades, et samal teemal toimub järgmine kohtumine 30. aprillil. “Loodame, et meie koostöö on edukas.”
Tore, seda abivajaduse hindamist on nähtud küll, kasvõi lifti paigaldamisega. Jutt ilus, vaatame, mis saama hakkab. Üldiselt on nii, et kui lapsed elus, on vanemate probleem ja kui nende lastega midagi juhtuma peaks ja keegi kisa ei tõsta, on ikkagi vanemate probleem. Seda, et mõni inimene abi vajab, linnavalitsus ei kipu nägema, noogutab kaastundlikult pead, aga mitte midagi ette ei võta.
Jah, ainult räägime, arutleme, mõtleme veel…
Sõidame mitmekesi Saaremaale arvutiajastul, kus arutelusid võib ju sooritada ka “sinise ekraani” vahendusel. Kes siis põhitööd niikaua teeb? Mis on see põhitöö? Meie pere puudega laps on küll juba suureks kasvanud kuni arutatakse ja mõeldakse veel.
Aitamine tähendab reaalseid tegusid, aga kui tegudeks läheb, siis on ametnikel tuhat vabandust ja kõrvalepõiget, et asjad reaalselt ellu viia, olgu selleks eluruumide kohandamine, teraapia eest tasumine või ravimite väljaostmine. Pole mõtet sooja õhku suust välja ajada.