Riigigümnaasiumi rajamiseks tuleb Saaremaa vallavalitsusel ära osta kolm Kaitseliidule kuuluvat kinnistut. Kinnistute kogupindala on 6543 ruutmeetrit ja nende ostuhinnaks kujuneb kuni 180 000 eurot. Jutt on Väljaku 10, Garnisoni 18 ja Garnisoni 15a kinnistutest. Sellekohase eelnõu on vallavalitsus esitanud volikogu järgmisele istungile.
Olles maa omandanud, peab vallavalitsus sellest enamiku andma haridus- ja teadusministeeriumile, et sinna saaks koolimaja ehitada.
Riigile antava maa-ala täpsem ulatus selgub vallaarhitekt Liis Koppeli sõnul pärast arhitektuurivõistlust ja detailplaneeringu lõpplahendust.
Valla meediaspetsialist Merike Pitk märkis, et ka maa ostmiseks kuluv summa võib osutuda 180 000-st väiksemaks.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kummaline jutt. Saarlaste eelarve raha eest ostetakse ja siis ANTAKSE haridus- ja teadusministeeriumile RIIGIGÜMNAASIUMI ehitamiseks. On ju tegu väidetavalt RIIKLIKU projektiga. Või pole? Või saame olukorras, kus Saaremaa on täis tühje koolimajasi juurde veel ühe koolimaja hoone, mida on vaja ülal pidada. Selle loo juures on palju segaseid seiku, aga üks on kindel – see jutt, mida avalikkusele räägitakse päris tõene ei ole. Ka nõuks ajal kasutati nn “kaasostu” sündroomi. Soovisid head raamatut, olid sunnitud ostma Brežnevi “Uudismaa” või midagi muud sarnast. See ei lugenud, et enamus viimastest visati kohe sealsamas poe ukse juures olnud prügikasti. Sama on ka väheneva rahvaarvuga riigis uute koolimajade ehitamisega. Seda enam, et enamik koolimaju on taasiseseisvumise ajal kapitaalselt remonditud.
Hmm…mul tekkis sama küsimus,et kui riigigümnaasiumi ehitama peab (on kohustuslik), siis ei pea see mitte meie kohalike maksumaksjate taskust tulema!
On RIIKLIK projekt aga Riik pole kellelegi ette kirjutanud, et see kool tuleb rajada just selle koha peale. Et üldse tuleb see asi Saare maakonda viimasena Eestis, selle otsustasid viimasel hetkel enne linnaõiguste kadumist eakorralisel volikogu koosolekul “kuressaarlased”. Et see peab tulema nüüd selle koha peale ja sellisel kujul, see otsustamine läks juba “saarlaste” teha.
Kuidas see nii otsustati, mina pole ka aru saanud. Saaremaa vald tehti kujul “Kuressaare ja selle tagamaa” ning ühe esimese asjana võeti selle riigigümnaasiumi asukoha otsimisel eeltingimuseks, et see peab asuma Kuressaare kesklinnas (või selle vahetus läheduses) — nt Raul Vinni kokkuvõttev kirjutis https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/01/29/uued-koolid-kerkisid-karjamaadele/
Kuidas sai selline asi juhtuda, et Saaremaa vald muutkui arutab asja aga tegelikult pole midagi arutada? Juba kuu aega enne seda, kui linnavolikogu üldse otsustas riigigümnaasiumi loomise, oli linnapea Madis Kallas deklareerinud, et kuhu riigigümnaasium tuleb ja kuidas tuleb: “Kindlust annab ka sõelale jäänud asukoht Garnisoni tänaval, sest oluline on, et tänapäevane riigigümnaasium asuks Kuressaare kesklinna vahetus läheduses ja krundi suurus oleks koolile piisav.”
Saaremaa vald sai Kuressaare linnalt riigigümnaasiumi loomise vaevad ja Brežnevi “Uudismaaks” asja juures on Kallase “asukoht Garnisoni tänaval”.
Kas Kaitseliit on eraettevõte, et riik peab neilt maad ostma kooli jaoks?
Igati mõistlikum oleks olnud seisvast põhikooli hoonest uuesti algkool teha ja gümnasistid kahe linnas asetseva suure kooli vahel jägada.Kahjuks arvavad meie poliitikud et betoon annab parema hariduse kui toimiv süsteem.
ehk on kaitseliidul jälle raha puudus käes ja vaja maad müüa. Teadupärast ju Abaja sadama maa osteti ka kaitseliidu käest ja kordades üle turuhinna ning ostjaks oli sotsiaaldemokraatlik vallavanem
Vallaametnikud Kallasega eesotsas, lõpetage see arrogantsus ja probleemide eiramine. Aitab sellest lömitamisest. Veel samm ja demokraatiast on saamas poliitilese kliki erapidu. SEE EI OLE SOBIV KOHT RG rajamiseks.