“Palju on räägitud praeguse valitsuse segasest riigijuhtimisest. Ühe käega jagatakse rahapakke, teise käega aga võetakse neidsamu pakke ära,” kirjutab riigikogu reformierakondlasest aseesimees, endine siseminister Kalle Laanet.
Praegune valitsuse koosseis väidab, et meie riigil pole kunagi paremini läinud. Kas ei peaks siis sellisel õitsval ajal tegema investeeringuid, et raskematele aegadele vastu minna? Kahjuks on vabariigi valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015–2019 kajastatud, et merepäästekutsete tõhusamaks haldamiseks tuleb merevalvekeskus üle viia Tallinna häirekeskuse Osmussaare tee 2 tööruumidesse. Kas see on mõistlik?
Politsei- ja piirivalveameti juhtkond on taas kord pandud sundseisu, kus tuleb sisemiste ressursside leidmise vajadusest tulenevalt teha raskeid otsuseid – ja kahjuks meie siseturvalisuse arvelt.
Kogu ressurss ühte kohta
Hiljuti teatas PPA ametlikult, et seoses ressursside targema kasutamisega ja sisemise eelarve leidmise vajadusega on PPA otsustanud merevalvekeskuse senise neljas kohas paiknemise asemel tuua kokku ühte asukohta. Üks selline keskus suletakse ka Saaremaal.
Väidetavalt paraneb merevalvekeskuse kokkukolimise tulemusena operatiivinfo edastamise kiirus, kuna ühises kohas on operatiivinfo liigutamine vähem ressurssi nõudev ja kiirem. Kuid kas see ei ole mitte vastuolus sellega, mida soovitakse saavutada haldusreformiga?
Kas pole riik mitte viimasel aastal tegelenud sellega, et meie riiklikult vajalikud institutsioonid ei koonduks pealinna, vaid hajuksid üle Eesti? Kas ei ole ohtlik tuua kogu ressurss ühte kohta, teades, et Eesti on pindalalt pisut suurem kui Tallinn ning teise Eesti otsa jõudmine võib võtta kindlasti rohkem kui kaks tundi. See aeg võib aga teatud olukordades olla kriitilise tähtsusega.
Samuti esitas PPA valitsusele personalikulude lisavajaduse taotluse seoses palgatõusudega kogusummas ca 14,5 miljonit eurot. See tagaks 10% palgatõusu kõikidele PPA teenistujatele. Tegemist on hädavajaliku ressursiga, sest vastasel korral peab inimesi hakkama koondama.
Ilmselgelt on PPA hetkel alamehitatud, aga kodanikele tuleb sellest hoolimata tagada teenuse kvaliteet. Prognoosi kohaselt on PPA-st järgmistel aastatel pensionile minemas ligi 25% praegustest politseiametnikest, st pea 1000 inimest. Kurb on selle juures tõsiasi, et nende inimeste asemele ei ole uusi tulemas. Nimelt on paljud konkursid uute töötajate leidmiseks mitmel juhul luhtunud.
PPA on praegu olukorras, kus kriitilistel ametikohtadel pakutav palk ei ole noorte ja tööturul aktiivsete inimeste silmis konkurentsivõimeline. Ometigi on samal ajal kasvanud inimeste ootused politseinikele. Paljud teenistujad teevad täiendavat tasustatavat tööd väljaspool PPA-d. Raske on seda noortele pahaks panna, sest pered vajavad ju toitmist.
Eestis räägitakse aina enam riigi rollist ja eeskujust tegutsemisel küberruumis ehk internetiavarustes ning selle võimekusest. Küberkuritegevus on kasvav trend, organiseeritud kuritegevus internetis muutub järjest agressiivsemaks. Selleks, et PPA saaks täita oma kohustusi küberkuritegude ennetamisel ja lahendamisel, on meil vaja kvalifitseeritud IT-alaste teadmistega inimesi. Kust aga saada kompetentseid spetsialiste, kui palgalõhe avaliku sektori ja IT-sektori vahel on kohati kahekordne?
Turvalisus pole kokkuhoiukoht
On palju kohti, kus riik saab kokku hoida. Kindlasti ei tohiks aga olla üks nendest meie riigi siseturvalisus. Turvaline riik on üks põhjuseid, miks me tahame siin elada ega vali uueks kodumaaks mõnda teist riiki.
Valitsusel on alati valida, kas parandada siseturvalisust, mis puudutab absoluutselt kõiki meie kodanikke, või pumbata raha tasuta transpordi projekti, mis katab Eestist vaid väga marginaalse osa ega ole pikas perspektiivis kuidagi jätkusuutlik. Kas õnnelik ja turvatud kodanik või tasuta lühiajalised kampaaniaprojektid? Millist Eestit me tahame?
Kuid õnneks on meil rasvane kiht end ise üle maksnud poliitikuid, kes räägivad nii nagu tuul pöördub ja vaid endale kasulik on, end alati esile sätivad kuid kelle reaalsetest tegudest või vastutusest kunagi ei kuule
Poliitiku korraline sisutyhi jutt. Valimised polegi enam väga kaugel…
Eks iga *** kiida oma ***.
Ühest teises lehes kirjutab üks teine veteranpolitseinik samast asjast paar kuud tagasi aga natuke teisiti: “…sest eelmiste koondamistega, millest viimase sooritas 2014. a Taavi Rõivase valitsus, on meil politsei üsna õhukeseks lihvitud.
Nüüd konkreetsest asjast. Riigikaitsest ja julgeolekupoliitikast ning nendest seonduvatest teemadest rääkisid 2014 aasta novembri algul Kuressaares Mosaiigi kohvikus Reformierakonda kuuluvad Johannes Kert ja riigikogulane Kalle Laanet. Ja sel kohtumisel selgitati Riigikokku pürgivate oravate poolt ilusasti ära, miks tuleb eraldi asuvad merevalvekeskused tsentraliseerida (=sulgeda). See “Väidetavalt paraneb merevalvekeskuse kokkukolimise tulemusena operatiivinfo edastamise kiirus, kuna ühises kohas on operatiivinfo liigutamine vähem ressurssi nõudev ja kiirem.” on ju oravate enda eelmiste Riigikogu valimiste eelne valimisargument! Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2015–2019 ongi ju oravate enda juhitud valitsuse tegevusprogramm!
Jälle vaja Riigikokku saada aga nüüd lihtsalt tuul pöördus 180°.
Lisan siis ka viite, kus kenasti lahtiseletatud, mis värk selle mereseirega on — https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikaitsekomisjon-et-et/hanso-riigiasutuste-omavahelise-koostoo-parandamine-tugevdab-merejulgeolekut/
Valimiste-eelne tavaline mõla!
Mida olekski endisest punakommarist ja miilitsast tahta? Ainult mull, mull, mull ja sutsuke sooja auru tuleb selle inimese suumulgust.
Ääretult ropp ja ebameeldiv inimene oled Volli
Arvamus
…hea lugeda, aga kas politsei-ja päästetöötajate koondamise asemel ei tuleks koondada hoopis Riigikogu koosseisu. 101 inimest sinna valisime nii 30 aastat tagasi, mil maa oli rahvast täis, aga nüüd, mil piirid on vabad, on endisest hulgast järgi vaevalt pool.
Milles see Volli äärmuslik roppus siis siin avaldub?
Küllap kirjutate siin endast.
see on reformierakondlaste nn. ole pildil artikkel
tundub, et nendele poliitiline ülesanne antud – igaüks peab kirjutama artikli lehte ja kindlasti valitsust ka kiruma
mul on väga kahju, aga kuidas pidada lugu inimesest, kes oli keskerakondlane, nüüd reformierakondlane, järgmiseks on … kondlane
kas see on väärikus eesti moodi
Ilmselt mäletati mind veel kooliaegadest, kui teistele poistele tuupi andsin ja oma vägeva keelekasutusega äsasin.
Rohkem üksteisemõistmist! :)
Eks ta oli ikka kommparteilane ka.
Enamus kommentaare on sarnase siauga lihtsalt seepärast, et rahval on kõrini taolistest kasututest tegelastest. Ref on väga pikalt võimul olnud, nüüd näitab näpuga iseenda tegemata töödele. Loodetavasti löövad järgmised valimised platsi puhtaks, inimesed on üle vindi keeratud maksude eest korraldatud jamast väsinud.
Eemaldame kommentaare?
Mõttetu poliitloba on lubatud, rahva arvamus mitte? Hästi panete.
welkamm too säärte hääl
Et kui Laanet sõna võtab, siis tuleb vaid kiita, jes, paremat rahvasaadikut pole olemas!
Aga sellegi poolest, keda see mula huvitab!
Kalle Laaneti vastu suunatud kommentaarid kustutatakse seetõttu, et Laaneti proua töökaaslased omadele ju liiga ei tee, lisaks need sugulased… Veri ikka paksem, kui… Aga ilusa jutu ja näolapi taga pole midagi asjalikku.