“Nakkushaigustesse haigestumise vältimiseks on kollektiivse kaitse olemasolu äärmiselt oluline,” kirjutab terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Jelena Tomasova vastulauseks Antonina Järviste arvamusloole “Massvaktsineerimist ei ole tarvis” (SH, 28.03).
Eestis on olnud ajalooliselt väga kõrge hõlmatus vaktsineerimisega kõikide vaktsiinide osas.
Oma panuse sellesse on andnud ka meie endine kolleeg, epidemioloog Antonina Järviste. Tema koordineeritud piirkonnas oli vaktsineerituse tase alati kõrgeim Eestis. Tänu talle ja paljudele teistele tublidele epidemioloogidele ning tervishoiutöötajatele elame veel tänagi suhteliselt turvalises keskkonnas. Meie huvi on seda keskkonda hoida.
Meid teeb murelikuks Antonina Järviste muutunud suhtumine, kes on kinnitanud, et ta saab jätkuvalt aru ja mõistab vaktsineerimise olulisust, aga teisalt on asunud riigi vaktsineerimise alast tegevust õõnestama.
Olukord Euroopas ja maailmas ei anna põhjust rahuloluks. Ringluses on jätkuvalt mitmeid väga ohtlikke haigustekitajaid, mis võivad kergesti põhjustada erinevaid haiguspuhanguid.
Vanematena me usume, et suudame oma lapsi kaitsta iga ohu eest, kuid tänapäevane elustiil ei piirdu ainult oma kodu ja kogukonnaga, maailm on avaram ja kokkupuude viirustega on suurem, kui me oskame ette arvata.
Eestis on leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimata 8197 last vanuses 2–14 aastat, neist 3716 elab Tallinnas. Poliomüeliidi vastu on vaktsineerimata 8364 last (3591 Tallinnas). Tundub, et tegemist on ühe ja sama põhimõtteliste vaktsineerimisvastaste seltskonnaga, kes kardavad müstilisi tüsistusi, kuid ei karda lastehalvatust (polioviirus), maksatsirroosi (B-hepatiidi viirus), viljatust poistel (mumps) ja muid laste nakkushaigustesse haigestumisega seotud tüsistusi.
Vaktsineerimine on meie riigis vabatahtlik, kuid vastutus oma lapse tervise eest langeb lapsevanemale. Sellest on enamik lapsevanematest ka väga hästi aru saanud ja teinud otsuse oma lapsed vaktsineerida.
Issand jumal, üks inimene julgeb ka midagi muud peale vaktsiinipropaganda kirjutada ja öelda ning terve parv on kallal. Ju aitab sellest hädaldamisest ja Järviste lolliks tembeldamine, inimene ilmselt teab sellest valdkonnast rohkem kui mingi “eakas lugeja” või kontorirott, kellele on dikteeritud ette mida ütlema peab. See on juba hale. Pealegi see jutt lonkab ja lekib nii mis hirmus, igaüks kes teemasse süveneb saab sellest aru. Aga ju siis Järviste tabas närvi, et see niisuguse järellainetuse tekitas. Kohe näha, et meediasse võib lasta ainult ühepoolset versiooni ja inimestele tuleb muudkui kinnitada ühte juttu ja kõik vähegi kahtlane kiirelt kinni tampida. Huvitav. Näitab nii mõndagi. Aga edu.
Terviseameti enda lehelt:
Läkaköha:
2005 a. – Haigestunud laste arv Eestis 25, neist olid vaktsineeritud 24.
2006 a. – haigestunud laste arv 49, neist vaktsineeritud 47
2007 a. – haigestunud lapsi 137, neist vaktsineeritud 116.
2008 a. – haigestunud laste vaktsineerimise andmeid Tervisekaitse ei avaldanud. Miks?
Kõikidest haigestunutest (täiskasvanud ja lapsed kokku) 68,9% olid vaktsineeritud.
Leetrid:
2007 – haigestumisjuhtumeid 1, laps leetrite vastu vaktsineeritud
2008 – 2009 haigestumisjuhtumeid ei ole.
Mumps:
2003 – 35 haigestunud, neist 20 vaktsineeritud
2005 – 29 haigestumist, neist 21 vaktsineeritud
2006 – 17 haigestumist, neist 13 vaktsineeritud
2007 – 18 haigestumist, neist 14 vaktsineeritud
2008 – 14 haigestumist, neist 11 vaktsineeritud
Punetised:
2006 – 5 haigestumist, neist vaktsineeritud 3
2007 – 10 haigestumist, neist 7 vaktsineeritud
2008 – 4 haigestumist, neist 2 vaktsineeritud, 1 vaktsineerimata, 1 kohta puuduvad andmed.
http://www.who.int/bulletin/volumes/89/5/BLT-10-081901-table-T1.html. – Miks nende müstiliste tüsistuse tõttu on mmaailmas 19 riiki, kes maksavad tüsistuste eest hüvitist ja miks näiteks Saksamaa maksab matusetoetust, kui surm on vaktsiinide läbi? Kas Eestis ei oska isegi Terviseamet lugeda infolehti, mis tootja vaktsiinidega kaasa paneb?
Mind huvitab ka kuidas sellise ameti esindaja räägib müstilistest körvalnähtudest. Ma saan aru et tavainimene läheb ajakirjandus hüsteeriaga kaasa. Infolehtedest näeme, et vast vaktsineeritu on nakkusohtlik olenevalt vaktsiinist 21-28 päeva – kas see mitte ei tekita suuremat epideemiat? Mitte vaktsineerivad vanemad peaks hoopis vaktsineerijaid kartma. Samuti kuna vaktsiini kaitse on lühiajaline ning seda ei saa võrrelda tava immuunsusega, siis see nn karja immuunsus on ju reklaami ja müüdi alla kuuluv, mitte teaduslik fakt. Jälle saan aru kui tavakodanik sellist jama ajaks aga ametnik, kes peaks infolehtedega kursis olema vöiks jääda faktide juurde, eriti kui esindab tervise ametit. Mujal maailmas on komisjonid ning tõsiste vaktsiini kahjude eest on ette nähtud korralikud summad ka surma puhul ning neid on ka välja makstud kövasti. Tegemist on bioloogilise mateeriaga, mida on uuritud vaid möned päevad ennem turule toomist ja sisaldab väga jöhkraid elemente kuidas saab üldse arvata et körvalnähte pole. Teiseks kas köik nii poolt könelejad, kes sunniviisiliselt tahaks köikki vaktsineerida on ise revaktsineeritud iga 5 a tagant vastavalt vaktsiini infolehtedele? Samuti vöiks arvestada, et enamik emmesid kes on loobunud vaktsiinidest on näinud enda lapsel infolehel välja toodud körvalnähte. Sagedasemad neist ekseemid, atoopiline termatiit, körvapöletikud jne jne ehk laps kes on korduvalt kuu kuu järel haige peaks vaatama üle, et sellist körvalnähtu infolehel oleks. Tervise ametilt sooviks teada, miks eestikeelne infoleht ei vasta originaalile?
Ravimite, sh vaktsiinide kõrvaltoimeid registreerib ja jagab infot avalikusega Eestis Ravimiamet.