Eelmisel aastal juhtus Eestis 5184 tööõnnetust ehk 14 tööõnnetust päevas. Saare maakonnas oli mullu tööõnnetusi 162, aasta enne seda 124 ning 2015. aastal 106.
Rääkides mulluste tööõnnetuste raskusastmest, oli kergeid õnnetusi saarlastel tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Abeli sõnul 124 ja raskeid tööõnnetusi 38.
Kogu Eestis eelmisel aastal registreeritud 5184 tööõnnetusest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus üheksa inimest. Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23–34-aastased mehed.
Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ja kaubanduses. Tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul näitab raskete tööõnnetuste kasvav arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu. “Analüüsist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete tööõnnetuste osakaal, kus töötaja pidi vigastuse tõttu töölt eemale jääma. See toob aga kaasa otseseid kulusid nii tööandjale, riigile kui ka ühiskonnale tervikuna. Rääkimata inimesest endast ja tema lähedastest, kes kahju kannatavad,” ütles ta.
Tööõnnetuste uurimine kinnitab Maripuu sõnul, et pea kõiki õnnetusi olnuks võimalik ennetada. Selleks peab tööandja kehtestama ohutusjuhised, mida töötajad peavad järgima. “Eelmisel aastal nägime, et üha enam tööandjaid hindab töökeskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see trend jätkub ka sel aastal,” lisas Maripuu.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Justnimelt on asi just ohutuskultuuris. See paistab ju liikluseski. Tööandjal praktilisselt polegi võimalik ohutusjuhendeid koostamata ja neid töötajatele tutvustamata jätta, sest selles lõigus on kõva kontroll. Aga mis puutub töötajate poolt ohutusjuhiste järgimisse, siis siin on probleem mis ei lahenegi. Vastutus selle eest, kas töötaja järgib juhendit või mitte, lasub tööandjal. Ja kuni töötaja ise oma käitumise eest reaalselt ei vastuta, siis ei saa ka muutust paremuse poole oodata. Kui autojuhi kiiruseületamise eest peaks trahvi ära maksma tööandja mitte juht ise, siis poleks nende uute kiiruskaamerate skoor täna mitte 40 vaid 400. Nii lihtne ongi.
Kas ikka kõik ,mis tööõnnetusena kirja lähevad, on tööõnnetused? Kui mees purjus peaga tööl viga saab, kas seda võib pidada samaväärseks teise, kaine inimesega juhtunud õnnetusega?Tööandjaist on enesetappev viga hoida tööl inimesi, kellest on teada,et ta tuleb tööle vines ja libistab kogu päeva jooksul õltsi juurde.Kuna paljudes tsehhides on ülal kaamerad,siis ei peaks ülemustele nägemata olema,et mõne mehe jalg jääb iga tunniga töntsimaks ja kui temaga juhtub õnnetus,siis ..?Tegelikult ongi süüdi tööandja,kes laseb sellisel olukorral tekkida ja ebakainet inimest tööl olla.Õnnetuse profülaktikal on siin suur tähtsus.