Seitse aastat tagasi Nasval õunamahlatehase käivitanud Riho Kadastik müüs tehasehoone maha ja laseb nüüd oma õuntest mahla valmistada teenustööna.

ELU ÕPETAB: Kuigi mahlatehase ülalpidamine ei tasunud end ära, läheb Riho Kadastik õunakasvatusega edasi.
Maanus Masing
“Mõttekam on võtta teenust, kui hoida inimest palgal,” ütles OÜ Kadastiku Õunaaed omanik Riho Kadastik, kes müüs tehasehoone beebitoitu valmistavale ettevõttele Saaregurmee OÜ. Teenustöö ostab Kadastik sisse Kuressaares tegutsevalt mahlatootjalt Kristina Õunalt. Oma aia õuntest tehtud mahla villib Kadastik nüüd ainult kolmeliitristesse karpidesse, klaastaarat ta enam ei kasuta.
Kuna Riho Kadastik sai omal ajal LEADER-meetmest tehase rajamiseks umbes 200 000 eurot toetust, on Saarte koostöökogu tegevjuht Terje Aus väljendanud lootusrikkalt alustanud ettevõtmise lõpetamise pärast pettumust. Riho Kadastik märkis aga, et ajad ja olud muutuvad ning mõistlik on muutustele reageerida. “Kui ei tasu teha, siis ei ole ka mõtet teha.”
2014. aastal Saaremaa aasta põllumeheks valitud Riho Kadastiku maakonna suurim õunaaed tegutseb aga plaanipäraselt edasi, kevadel saab mulda 3500 uut noort puud. Möödunud aastal jäi õunasaak küll kehvapoolseks, seetõttu Saaremaa kaubandusvõrgus tema õunu eriti näha polnud. Kadastiku õunamahla ostavad aga lasteaiad ja koolid, Rae pood ja Tallinna Selverid.
Talvisel ajal lükkab Riho Kadastik vastavalt vallaga sõlmitud lepingule Salme kergliiklusteel lund kuni Mändjalani välja. Selleks kasutab ta väikest traktorit ja spetsiaalset sahka.
Kuigi Riho Kadastiku nimi figureerib ka Nasva kalandusühistu juhatuse liikmete ringis, pole mees oma sõnul selle ettevõtmisega tegelikult seotud. Ühistu plaanib rajada räime fileerimistsehhi ja soovis Kadastikult selleks üht hoonet, kuid plaanidest pole vähemalt seni asja saanud. “Olen palunud end sealt välja arvata,” lausus Kadastik.
Riho Kadastiku sõnul on tal uusi äriideid, kuid nendest pole veel õige aeg rääkida.
kahju vaadata,loll nagu ma olen,kuidas targemad rahadega skeemitavad.
Kurb, aga mis sel Terje Ausil targutada. Seda onju ammu teada ja näha, et kui sul on raha ja libe nägu siis on igasugu taotluste juures suur eelis, muidugi kõva hääl ka mängib rolli. Ametnikud kes jagavad raha, võiksid oma laienevad tagusmendid toolilt ülesse kergitada sagedamini ja kontrollida tihedamalt millega ettevõtte tegelikult tegelevad kellele raha antakse. Pärast pole mõtetmidagi öelda, et nii või naa. Siis ettevõtja teeb seda mida vaja ja kui pole kasumlik, siis lõpetab tegevuse. Kuidas sai anda mahlatehasele raha ilma projekti analüüsita, sest kasumlikkuse tabel on üks alustest. Tuleks nüüd kedagi vallandada tegematuses või korrupeerumises. see on mõtte koht, mite see et üks ettevõte nüüd äkki kaheksandal aastal lõpetab tegevuse.
Ja siit ka kohe uus kõsimus, et uus alustav eetevõte Nasval sai samuti toetust ja soetas juba toetusega üles ehitatud hoone, kas siin pole midagi viltu??? Paberi pealkindlasti mitte aga ühte ja samasse äriprojekti mitu korda raha eraldada.
Raha (olgu siis Eesti maksumaksja või Euroopa maksumaksja käest korjatu) on muudetud kaubaks, mille mahamüümise eest saavad inimesed palka. Kui kaup müüdud, saad tulemustasu ja preemiat. Kui plaan täitmata, ei saa midagi. Tänu sellisele suhtumisele külvatakse raha kuidas jumal juhatab, sest palka tahavad ju ametnikud saada. Niisama lihtne see loogika ongi. Ja tänu sellele saame selliseid lugusi lugeda ikka ja jälle. Sellist Eestit me ju tahtsime. Võrdsed võimalused kõigil.
Mida kiiremini see saarte koostöökogu laiali aetakse, seda varem hakkab ettevõtlus oma normaalsesse ratta minema . Ettevõtted, mis tehakse ainult toetuste saamiseks lõpetavad köik nii, on ainult aja küsimus, millal tuleb järgmine taoline uudis. Toodavad seal koostöökogus ainult ebaausat konkurentsi.
Tegi tüüp omale EV 100 kingituse. Tubli rehepapp. 2x tõmbas tühjast kübarast raha välja. Kes maksis? Meie – määää…
Toetusmeede näeb ette, et vastu tuleb pidada 5 aasta. Nii ongi, nikerdad kuidagi selle 5 aastat ära ja pärast paned 200 000 taskusse.
viimasel ajal ”tootmise mahamüümine” ja ”leader” juba mitmendat korda samas lauses.
Raha ei ole muudetud kaubaks, raha ongi kaup, kuigi natuke eriline. Kui pangast raha laenad, siis sa tehelikult ostad selle raha ja ostetava raha hinnaks on intress. See on majandushariduse ABC
200000 toetust pole ju paha alguseks. Edasi tuleb teha kalakasvatus või vähemalt piimakombinaat.
“Pöide Pruulikoda toob tootmise Kuressaarde” — https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/04/15/197851/
vs
“Nasva mahlatehas sulges uksed” — käesolev kirjutis
卞Ä尸己ヨし卞 己丹冊丹 勹回片片 己片ヨヨ冊 1.0.1, 工己ヨ呂工 己片ヨヨ冊工 レヨ尺己工回回几工 丹し丹几凵冊日ヨ尺 ヨ工 冊凵凵卞凵.
尸尺回勹ヨ片卞工片工尺勹凵卞凵己乍丹几卞丹丹己工丹 回几呂工 片回呂凵 尸尺回呂尺ヨ己己工 丹し凵己 己工工几 "ヨレ100" 片ヨ己片片回几几丹己!!!
Pigem on mõttekoht, et kui palju sellest toetusrahast investeeriti tootmisesse ja kui palju läks nt Taimaale?! :)
See pole majandushariduse ABC. On suur vahe, kas jagatakse “parimatele” rahvalt jõuga ähvardades äravõetud raha (maksud) või pööritab erapank kasumi teenimise nimel sinna eraisikute ja asutuste poolt vabatahtlikult hoiule antud raha. Kui sa erinevust ei adu, siis pole mõtet majandusest rääkida.
Selline maksumaksja rahaga mängimine peab ükskord ometi lõppema! Raha tohiks ainult laenata, mitte kinkida. See 5 aasta jutt on ju väga lapsik. Ja laen tohiks olla ikka ainult laenaja enda rahakoti või muu vara tagatisel! Sellise olukorra jätkumisel kaob igaühel tahtmine mingeid riigimakse veel maksta!
ärge muretsege, see omadele raha jagamine Leadri kaudu toimub veel järgmisel toetusperioodil. Ruttu-ruttu koostöökogu omadega sõprust sõlmima, sest ilma isikliku suhteta sealt majast raha kahjuks ei saa.