Vähkide röövpüüdjad kasvatasid kuritegevust (1)

Oluliselt kasvas eelmisel aastal Saaremaal keskkonnavastaste kuritegude arv, kus 2016. aastal registreeriti kolm juhtumit, mullu aga kümme.

Jaak Haameri (fotol) juhitav keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo tegi 2017. aastal head tööd.
MAANUS MASING

Lisaks ebaseaduslikule kalapüügile lisandus möödunud aastal kuritegude statistikasse terve hulk ebaseaduslikult vähipüügilt tabamisi.

Kokku algatas keskkonnainspektsioon 2017. aastal Saare maakonnas 66 väärteomenetlust, millest enim – kokku 23 – oli kalapüügiseaduse vastu eksimisi.

17 menetlust algatati looduskaitseseaduse alusel, üheksa jahiseaduse alusel, jäätmeseaduse rikkumine tõi seitse menetlust, metsaseaduse alusel alustati nelja menetlust. Trahviti kokku 46 inimest ja trahvisumma oli kokku 12 442 eurot. Veel tehti kolm ettekirjutust, neist kaks veeseaduse nõuetega seoses ja üks jäätmenõuetega seoses.

Lisaks väärteomenetlustele algatati ka üheksa kriminaalmenetlust ja need kõik olid seotud ebaseadusliku vähipüügiga. 70 korral avastati ja eemaldati veekogudest ka selge kuuluvuseta püügivahendeid. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul selgitas, et püügivahendeid võis olla erinevatel kordadel erinev hulk.

Lääne ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonna vanemprokuröri Gardi Andersoni sõnul tõstab keskkonnakuritegude numbri kõrgemale keskkonnainspektsiooni hea töö.

Keskkonnakahjuga õigusrikkumisi oli mullu kokku 16 ja kahjusumma kokku 260 820 eurot.

Prokurör ütles, et Saaremaa on Lääne ringkonnas üks väheseid piirkondi, kus statistika näitab kuritegevuse tõusu. Kui piiluda aga numbrite taha, ei ole tema sõnul muret tunda siiski vaja, sest kuritegevust on siin üldiselt vähe ning seetõttu hakkavad silma ka väikesed muutused.

“Kui mõnda kuritegu on ühel aastal registreeritud vaid üks, siis hakkab muutus teisel aastal kohe silma. Nii märkasimegi protsentides suurt muutust üldohtlike kuritegude registreerimisel, kuigi juhtumeid on vähem kui kahel käel sõrmi,” selgitas Anderson.

Ta märkis, et näiteks leiti möödunud aastal mitu relva teiste kriminaalasjade käigus ja nende leidude registreerimine ühte aastanumbrisse on pigem juhus ning mingit süsteemset ebaseaduslike relvade käitlemise probleemi Saaremaal ei ole.

“Tõusu näeme ka kehalise väärkohtlemise juhtumite osas, samal ajal on avaliku korra rikkumised vägivallaga jäänud samale tasemele. Need numbrid teevad pigem heameelt, sest tõenäoliselt ei ole löömisi tegelikult rohkem, vaid asi on pigem selles, et üha enam ohvreid pöördub politseisse. See on prokuratuuri seisukohast ainult tervitatav ja näitab usaldust,” rääkis Gardi Anderson.