Vald nuputab abiellumise korda (5)

Saaremaa vallas on abielude registreerimise kord ja hinnakiri endiselt alles väljatöötamisel. Notarid on aga valmis saarlasi paari panema nii maal, merel kui ka õhus.

LOODUSES: Saaremaalt pärit Priit Liiv ja tema nüüdne abikaasa Merlin kutsusid neid mullu suvel kadakate vahel paari panema viimatise Saare maavanema Kaido Kaasiku.
KRISTIAN KRUUSER

Valla rahvastikutoimingute spetsialisti Avo Levisto sõnul on lootust, et tuleva nädala lõpuks on pilt ses osas ehk juba selgem. Seda parimal juhul.

Nii palju sai ta praegu siiski öelda, et põhjaliku uuenduskuuri läbinud raekoja saali kasutamise võimalus abielude registreerimiseks on sellest aastast taas olemas. Saarte Häälele teadaolevalt maksab raekoja saali rentimine abielu registreerimiseks 32 eurot. Samuti on abiellujatel võimalik kasutada endises maavalitsuse majas selleks kohandatud ruumi ja saali.

Ainult üks paar

Kas vallapoolset registreerijat on aga võimalik ka oma koduhoovi, Panga pangale või mõnda ekstreemsemassegi paika kutsuda, eile Levistolt veel teada ei saanud. Tänavu ongi vallavalitsuse spetsialisti poolt registreeritud vaid üks abielu.

Marika Leis

Notaritega, kes samuti endiselt hea meelega abielusid sõlmivad, on teine lugu. Nemad tulevad, kuhu noorpaar soovib, ja teevad, mida vaja. Kuressaare notari Marika Leisi sõnul on temal aastas umbes 20 registreerimist. Selleks aastaks on Leisi juures aja broneerinud juba 12 paari ja seda valdavalt eelmisel aastal ette.

“Selle aasta lemmikkuupäev on 18.08.2018, seda kuupäeva on küsitud neljal-viiel korral ning kuupäev broneeriti abiellumiseks juba eelmise aasta augustis,” tõi ta näite.

Paaripanijana on tegutsenud ka viimatine Saare maavanem Kaido Kaasik. Pärast seda, kui abielude registreerimine maavalitsuselt vallale üle läks, ei teagi ta veel, kuidas see edaspidi toimuma hakkab, kuid tema on valmis jätkuvalt abielusid sõlmima, kui paarid selleks soovi avaldavad. Õigus tal selleks iseenesest on. “Häid inimesi panen ikka paari!” kinnitas Kaasik.

Notareid on Marika Leisi sõnul võimalik kutsuda igale poole. “Väga populaarsed on abielu registreerimised mere ääres, enamiku inimeste jaoks suvalises kohas, aga abiellujate jaoks erilise tähenduse ja tähtsusega paigas,” märkis ta.

Sageli soovitakse abielluda ka koduaias või pulmapeokohas, turismitalus või mõisas. Marika Leis on abielusid sõlminud Panga pangal mõne meetri kaugusel panga servast, keset tiiki asuval saarel ja lausvihmas kadakate vahel. Sõrve tuletorni tippu keeldus ta siiski ronimast.

Notaritel on õigus abielusid registreerida Eesti Vabariigi territooriumil, kuhu iganes neid selle piires ka ei kutsuta. “Kui merel, siis peab laev olema territoriaalvetes, ja kui õhus, siis peab see samuti toimuma Eesti territooriumi kohal. Muid piiranguid ei ole,” kinnitas Leis.

Saab ka sõrmusteta

Abielusid registreerib ta ka notaribüroos. Abielluda on seejuures võimalik ka muude toimetuste vahel – tulla büroosse, anda allkiri ja siis päevaga edasi minna. Ei mingit pidulikkust, lilli ega sõrmuseid.

Abielu registreerimiseks ei ole Leisi sõnul tähtis koht ja kui palju inimesi pulmas on, vaid ikka abiellujate soov ja tahtmine. “Ja tähtis ei ole ka abiellujate vanus – vanimad on olnud üle 70aastased,” tunnistas Leis. Tavaliselt jääb abiellujate vanus siiski 30–40 aasta vahele, väga noorelt enam ei abielluta.

Abielu registreerimiseks aja broneerimiseks tuleb notariga lihtsalt ühendust võtta. Väljaspool bürood on vähemalt Leisi puhul tasu kokkuleppel. Notaribüroos abiellumise eest tuleb aga vastavalt seadusele tasuda 76,68 eurot.