Suusalumi, suusalumi…

… sadas õhtust hommikuni.

See Arne Oidi ja Ellen Niidu vahva lastelaul sügelevatest suuskadest ja nihelevatest suusakeppidest pärineb aastakümnete tagant, mil talved olid veel lumised ja suusatamine laste hinnatumaid talverõõme.

Kui eelmisel talvel nii mõnigi meist – olgu siis lastest või täiskasvanuist – suusasaabast lumenappuse tõttu jalga ei saanudki, siis paar viimast päeva annavad lootust, et äkki tänavu läheb teisiti. On ju lühikese ajaga maha sadanud piisavalt paks lumevaip, et esimesed sõidud ära teha.

Suusarajad on sõitjate vastuvõtmiseks valmis ning vähemalt nädala lõpuni lubavad ilmaprognoosid miinuskraade ja ehk ka lumelisa.

Hea oleks, kui lisaks täiskasvanutele näeks suusarõõme nautimas ka lapsi. Rõõm tuleb aga siis, kui on oskus suusatada. Oskus sünnib aga kogemusest. Suurel osal lastest suusatamiskogemus paraku puudub ja selle talispordialaga tegelejaid on nad parimal juhul näinud ehk telekast. Kuna viimased talved on vähemalt Saaremaal olnud üsna lumevaesed, pole see muidugi mingi ime.

Seepärast, lapsevanemad ja õpetajad – kui vähegi võimalik, viige lapsed suusatama. Küll nad tulevikus oskavad selle eest tänulikud olla.