Saaremaa valla lasteaedade juhid soovivad oma töötasu siduda üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga ja rakendada palga arvestamisel lasteaiarühmade arvust sõltuvat koefitsienti.
“Pöördume teie poole seoses tekkinud ebavõrdse olukorraga lasteaiaõpetajate ja -juhtide (direktor, õppealajuhataja) töötasude osas,” öeldakse vallavalitsusele saadetud 18 allkirjaga taotluses ja märgitakse, et uues omavalitsuses on mõistlik välja töötada ühtsetele alustele tuginev alushariduse juhtide töötasu maksmise kord ja palgaastmestik.
Lasteaedade juhtide ettepanek on, et nende töötasu ületaks 10% üldhariduskooli õpetaja alampalka, ja nii, et see muutuks vastavalt õpetaja töötasu alammäära muutumisele. Lasteaedade õppealajuhatajate töötasuks taotletakse 85% juhi töötasust.
Kuna vallas on erineva suurusega koolieelsed lasteasutused, siis tuleks juhi töötasu osas sisse viia lasteasutuse suuruse koefitsient. Kuni kolme rühmaga asutuses oleks koefitsient 1,1, 4–8 rühma puhul 1,2 ja 9–12 rühma puhul 1,3.
Pöördujad soovivad, et alushariduse juhtide töötasud kehtestataks kirjeldatud tingimustel tagasiulatuvalt alates selle aasta 1. jaanuarist.
Kolleegide nimel taotlusele allakirjutanud Pihtla lasteaed-algkooli direktor Riina Saar ei osanud eile arvata, kui tulemuslikud vallale tehtud ettepanekud võiksid olla. “Eks ootame ära, milline vastus on, siis oskan kommenteerida,” sõnas ta.
Vallavalitsusest lehe trükkimineku ajaks lasteaednike pöördumise kohta kommentaari saada ei õnnestunud.
Kõigepealt tuleks ühtlustada lastevanemate makstavad toidurahad ja muud tasud, siis edasi rääkida.
Ei usu, et enam raha jagub! Madis kõik oma funktsionäridele ära kulutanud!
Ja lasteaiad ei ole tema prioriteet
Tuleb nii ühtlustamine, kui ka palgatõus Saaremaa koolieelsete lasteasutuste direktoritele ja õppealajuhatajatele.
Selle ühtlustamise ja palgatõusuga ei nõustu aga Saaremaa koolieelsete lasteasutuste direktorid ja õppealajuhatajatajad.
Sarnane oli ju ka Saaremaa valla koolijuhtide soovunelm — palk kkoefitsentidaga sõltuma õpilaste arvust.
Haridusvõrgu korrastamisega Saaremaa vallas ei vähene lasteaiarühmade (ja klasside) arvu aga tsentraliseerimisega viiakse kõik asutused kasksema juhtimse alla ning väheneb direktori ja õppealajuhataja palka saavate inimeste arv.
Ei suuda kallas hoida merega piiratud Saaremaast eemale asju, mis mujal Eestis on juba läbikäidud maa — nt http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/mitme-kooli-peale-uks-direktor?id=66094842
Nõudke, kui vaja korraldage streik, rahvas toetab Teid, aga mitte mõtetut laristamist!
Ei saa ühtlustada linna ja maa lasteaedade lastevanemate makstavaid tasusid, kuna maal on kordades kulutused suuremad , et laps lasteaeda jõuaks. Seda saab puht matemaatiliselt tõestada.
Sa Volli oled jälle oma marineeritud kärbseseenepurgi kallal käinud.
Naljakas, et juhtide palgamure on alati kõige suurem. Oma alluvatelt nõuavad nii direktorid kui ka juhatajad eelkõige missioonitunnet, see pidavat palganumbrit kohe poole võrra tõstma.
aga mine siis sinna ,kus sobiv palk,kaua võib
olen nn.”ülemustelt” kuulnud jah seda ütlust, et mine sinna, kus kõrgem palk
väidetavalt selline ülemus ei saa oma tööga hakkama ja see on õige, ei saa
ilmselt jälle kellegi vennapoeg või -tütar
palju neid saamatuid siin provitsis küll on
Saab küll tõsta. Tõesta matemaatiliselt kuidas on maal kulutused kordades suuremad lapse lastaaeda saamiseks.
Olen arvamusel, et viie linna lasteaia kohta on 5 direktorit liiga palju. Õppekasvatustööga tegeleb õppealajuhataja. Direktoreid võiks olla 1, kes igal nädalapäeval on eri lasteaias ja siis siit tuleks kokkuhoid ja see 1 saaks juba korraliku palga. Lisaks toetab ju Vallavalitsuses Salumäe Õilme ka seda direktorit ja raamatupidamist teeb ju ka vallavalitsus. Umbes 1000 last kokku ja KG-s sama arvu juures ka ju ainult 1 direktor. Samuti tooks selline reform direktorid maapeale taevast ja nad saaksid aru, et nende töökoht ei ole päritav, vaid ka nemad on lihtsalt allasutuse juhid. Ka mina ei saa aru, et miks on lasteaedades erinevad toiduraha maksumused. Midagi siin lonkab kõvasti.
“Probleem” oli päevakorral Kuressaare volikogus, kui tuli kiiruga see riigigümnaasiumi värk ära otsutada.
Eelnõus asendati Garnisoni tänaval toimuva mittestatsionaarse õppe jätkamise jutt millegi sarnasega: “Garnisoni 16 kinnistu ümberkorraldamise tulemusena säilitada Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium (KTG)iseseisva munitsipaalkoolina.”
Millest sisuliselt jutt, saab aimu, kui vaadata üle mere näiteks Hiiumaa poole. Hiiumaa “Riigigümnaasiumil”, Hiiumaa “Ametikoolil” ja Hiiumaa “Täiskasvanute Gümnaasiumil” on ühine juhimine ühe direktori käe all. Saaremaal on aga ühe valla seitmel “gümnaasiumil” juba seitse erinevat direktorit! Lisaks igal koolikesel ja lasteaiakesel oma juhtkond.
Ühtlustamine tuleb aga mitte selline, nagu kooli- ja lasteaiajuhid ootavad/loodavad — ressursside konsolideerumine on see, mis toimuma hakkab.
Mõned päevad tagasi Eesti TV näitas kus Viimsi Riigigümnaasiumile nurgakivi paika pandi! Uus kool, uuel maaüksusel, 5,1 miljonit läheb maksma, kas pole ilus.
Meil siin, saaks kuidagi, midagi, mingit moodi vanasse sarasse ära mahutada, õudus kuubis!