Maanteeamet investeerib 2018. aastal riigieelarvest Saaremaal riigiteede remondiks 3 miljonit eurot, mille eest jätkatakse muu hulgas Kuivastu maantee taastusremonti.
Kui 2016. aastal läbis Kuivastu maanteel taastusremondi Kuressaare ja Masa vaheline 12,2 km pikkune teekõik, siis sel aastal jätkuvad tööd kokku 7,6 km ulatuses.
Toomas Magus
Lääne regiooni ehitusosakonna projektijuht Toomas Magus ütles, et tänavune plaan näeb ette Kuivastu maantee taastusremondi lõigul Lõve sillast kuni Sagariste teeristini (Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare km 119,051–123,162) ja lõigul Masa teeristist kuni Püha teeristini (km 125,653–129,100).
Nimetatud teelõikudele paigaldatakse esmalt teekatte profiili parandamiseks asfaltbetoonist tasanduskiht ja seejärel uus 5 cm paksune asfaltbetoonist ülekate. Veel korrastatakse teepeenrad, paigaldatakse uued tähispostid ja tehakse uus teekattemärgistus, loetles Toomas Magus.
8,2 km tolmuvabaks
Tolmuvaba katte saavad sel aastal Kärla ja Sauvere vaheline kruusatee (km 0,050–4,125) ning Pahapilli ja Panga vaheline kruusatee (km 0,320–4,402). Kokku saab tolmuvabaks 8,2 km kruusateid. Korduspindamist tehakse umbes 78 km ulatuses. Üle pinnatakse ka Ruhnu saarel olev 3,9 km riigitee lõik. Kruusateede remonti on kavas teha kokku 20,7 kilomeetril. Remonti lähevad järgmised teelõigud: Tehumardi–Kogula (km 1,370–7,960), Tagamõisa–Undva (km 0,080–3,750) ja Tagavere–Taaliku (km 0,147–10,572). Kruusateede remondi käigus puhastatakse tee maa-ala võsast, kaevatakse uued teekraavid, korrastatakse ja ehitatakse uued teetruubid ning lisatakse teekattele purustatud kruusa.
Ristmik ohutumaks
Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise vahenditest on kavas Kuivastu maanteel varustada Ratla bussipeatus uue teevalgustusega ja ristumisel Valjala alevikuga ehitada teeristile teelaiendus.
“Et ohutult mööduda Valjala alevikku vasakpöörde sooritajatest,” rääkis Toomas Magus. Sildade remonte 2018. aastal kavas ei ole.
Kokku on riigi eelarvest 2018. aastal Saare maakonna riigiteedesse kavandatud investeerida kolm miljonit eurot.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Pange ometi kilomeetri numbrid normaalseks, Kuressaarest algavaks. Saarlastel pole mandri numbreid vaja.
Minu meelest ka, ei ole vaja koguaeg osatada, kui kaugel ääremaal oleme…
Kelle jaoks seda pahapilli-panga teed pinnatakse? Turistide? Tehke sealkandis parem Järise-Asuka tee korda. Mis aasta aastalt ainult kohutavamaks muutunud.
Ei saa mina kah sellest loogikast aru, mida on mingil Risti-Virtsu teel pistmist Kuressaare-Kuivastu teega? Halloo, vahepeal on meri ja ei näe mina veel seal silda, et saaks mingist katkematust maanteest rääkida.
Kuressaare kesklinnas on Saaremaa nullkilomeeter täiesti olemas. Kahjuks on see praegu asfaldi all peidus kuid linna keskväljaku rekonstrueerimisetööde käigus, tuleks see nõndanimetatud nullkilomeetri kivi üles otsida, asfaldist puhastada ning rahvale vaatamiseks eksponeerida. Tänases Saarete Hääles on Jüri Kuusk ka selle teemal arvamusloo kirjutanud.
Kas mitte masani ristini välja peaaegu pole uus teekate? Kaardi pealt vaadates terve reo sirge vöetakse ülesse?
Mitu korda on maanteeametile räägitud Tagamõisa-Undva vahelisest lõigust et see on lausa üli jube.Undva tipus on vaatamisväärsusi 2 millest hoitakse eemale nagu katkust ja just tänu kehva kvaliteediga tee pärast.Üritage te vaid sinna teele mõni rusika suurune kivi paigaldada nagu teil siiani kombeks on olnud!!!
Lisaks üritavad niigi vähese rahva arvuga Undva küla elama jääda!
Undvas ja Harilaiu teed võiks tõesti korda saada, turismimagnetid, neid kohti on veel. Aktsiisi tõstetakse aga 3 miljonit. On ikka vähe investeeritud.
Viimase haldusreformiga suudeti meie riigi haldusjaotus segi keerata nagu erinevad köögi – ja juurviljad ühepajatoidus. Ei saa eestlased enam aru (välismaalastest rääkimata) kus nad viibivad, kas on nad linnas või maal. Inimene, kes viibib parajasti näiteks 10 kilomeetrit Haapsalu – või Paide linnast eemal kusagil põllul, metsas või nurmel, viibib uue haldusjaotuse järgi hoopiski Haapsalus või Paides. Hoopis vastupidine on olukord Saare maakonnas. Kuigi inimene istub parajasti Kuressaare kesklinnas turuplatsil pingil, viibib ta uue haldusjaotuse järgi justkui kuskil võsas, niidul, külas või koguni soosaarel. Aga see selleks, segadust on ennegi tekitatud ja tehakse kindlasti ka tulevikus – inimlikul rumalusel ei ole piire.
ROOMA impeeriumi teed pakkusid kaugetele provintsidele pealinnaga head ühendust. Eelkõige tegid need teed peaaegu kõik impeeriumi alad ligipääsetavaks Rooma leegionidele, mis kehtestas Rooma võimu. Nendelt sillutatud maanteedelt hargnes palju väiksemaid teid Rooma provintsidesse. Tänu sellele sündiski vanasõna „Kõik teed viivad Rooma”. Kaugusi ükskõik millistesse Rooma impeeriumi piirkondadesse hakati mõõtma Roomast – Roomas asus seega Rooma impeeriumi nullkilomeeter (maanteede alguse nullpunkt).
Miks ei võiks Saare Maakonnas täpselt samuti olla, et siinseid maantteid hakatakse mõõtma Kuressaare kesklinnas asuva nullpunkti (nullkilomeetri) juurest ning teid nimetatakse siis vastavalt kas Kuressaare-Kuivastu, Kuressaare-Sääre, Kuressaare-Kihelkonna jne, jne.
Me ei pea kõike Brüsselist tulevaid seadusi, määrusi, ettekirjutisi ja korraldusi pimesi ja truualandlikult täitma, meile peab jääma iseotsustamise õigus. Pealegi pidavat ju erinevused rikastama. Ei hakanud britid koogutama Brüsseli ees ning neil on tänapäevani säilinud vasakpoolne liiklus. Ja mis selles siis halba on? Erinevus ju rikastab.
Kui aga tahetakse ka edaspidi Brüsseli ees kulpi lüüa, siis võiks ju tulevikus ka maanteed nimetada näiteks: Brüsel-Riia-Tallinn-Virtsu- Kuivastu- Kuressaare või siis Brüssel-Riia-Pärnu-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare. See oleks ju lauslollus, ütleksite teie. Täiesti õige, see olekski lauslollus, kuid mitte eriti väiksem kui Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare nimeline maantee. Aga kui juba nii see maantee nimetatud on ja seda kohe mitte kuidagi ei anna õige nimega nimetada, siis peitub selles nimes ka väike vastuolu. Nimelt, kui maantee kannab nimetust Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare, siis võib sellest nimest eeldada, et veetee Virtsu-Kuivastu vahel on sellesama maantee pikendus ja see peaks olema liiklejatele tasuta (vähemalt Saare maakonna elanikele). Kui aga Virtsu-Kuivastu vahelise veetee kasutamise eest tahetakse ka edaspidi tasu võtta, siis ei saa kohe mitte kuidagi olla Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare nimelist maanteed. Saab olla vaid Risti-Virtsu ja Kuivastu-Kuressaare nimeline maantee.
Ja nüüd jõuamegi minu loo algusesse tagasi. Miks mitte alustada teede pikkuste mõõtmist Kuressaarest ning Kuivastusse viiv maantee kannaks nime Kuressaare-Kuivastu maanttee.
Virtsu-Kuivastu vahel näevad maanteed vist ainult need, kes Toris ühe suure mehe aia taga sadamat näevad. Seda annet meile kõigile pole kahjuks antud.
Tutku-Pärsama 3 kilomeetrine teelõik ootab ammmuilma mustkatet…viimased aastad kolistab veel liinibuss ka seal, nii, et rattad alt läinu!!!
Kõigepealt peaksid vallajuhid teed korda tegema oma eneste peades, ehk siis hakkaksid nad nägema ka seda, et millises sandis olukorras on meie maakonna teed, eriti kruusateed. Aga niikaua, kui mõistuseteed vallajuhtide peades sassis on ning nad maksumaksja raha igasugu mõttetutele projektidele raiskavad, ei olegi loota, et ka maainimene kuiva jalaga ning lõhkumata autoga linna ning sealt tagasi koju pääseks.
Igaüks oma mätta otsast – sama palju kui vaja Järise-Asuka teed on vaja ka Panga-Pahapilli teed. Sealjuures vean kasvõi kihla, et viimast kasutatakse märkimisväärselt rohkem, eriti suvel. Kaasa arvatud mina ja ma pole mingi turist.
Kruusateid võiksid tihedamini hööveldada ja nii, et kalded ka oleks. Kas neil ei ole siis kontrolli peal?
Järise-Asuka tee peaks ka ikka musta katte all olema. Täpselt samapalju kui Panaga-Pahapilli jupp.
Sörve mnt. Mändjala-Tehumardi aastakümneid ohtlik.
seal sõidavad ju ainult sõrulased – ei tea, kui kauaks neid küll jätkub
Undva uuest teelõigust lõikaks profiiti ainult Maali talu oma suviste pralledega. Päris turiste eksib Kuressaarest nii kaugele suht harva.