Undva külas sündinud ja kasvanud ning Läänemaal Taeblas elav ehitusinsener Raivo Kasemets vormistas viis aastat kestnud uurimis-kirjatöö oma kodukülast 240leheküljeliseks raamatuks.
UNDVA LÄBI NELJA SAJANDI: Raamatu koostaja Raivo Kasemets tunneb heameelt, et tema viis aastat kestnud uurimis- ja kirjatöö on kaante vahele jõudnud.
MAANUS MASING
Neil päevil käis Kasemets mahukat kogumikku pealkirjaga “Undva (ja maailm) läbi nelja sajandi” Saaremaal kodukandi inimestele tutvustamas.
“Meie küla on unikaalne juba seepärast, et poolteist miljardit aastat tagasi on siin vulkaan pursanud. Kivimid 400 meetri sügavusel maapõues annavad sellest tunnistust,” tõi raamatu autor välja fakti, mida oli ühest teadusartiklist lugenud.
Rääkides geoloogiast, nimetas Kasemets kolme paekivipaljandit – Undva, Suuriku ja Kuriku panka. Tudengina koduküla rannas jalutanud Raivo on leidnud sealt imelisi kivistisi. Leiud tekitasid noormehes huvi, andes tõuke kodupaiga igakülgseks uurimiseks.
“Geoloogiline ajalugu on äärmiselt huvitav, aga ennekõike pakuvad huvi inimesed. Toon ühe näite Hollandi Aadust, kelle perekonnanimi oli Meius. Ta lammutas oma majad kõik üksipulgi koost lahti ja viis kilomeetri maad eemale metsaserva. Külaelanikele olevat ta öelnud, et läks sinna üksindust otsima, kuna ei kannatanud välja igapäevast naiste vadinat,” teadis Raivo 1829. aastal levinud küla kõmu-uudisest rääkida.
Küla kuulsaim mees olnud aga Tõnne Jüri, kelle perekonnanimi oli Toll. Jüri oli nõnda-öelda pullimees, krutskeid täis külamees, kes olevat ise oma kohta öelnud, et loll nägu aitab alati hädast välja. Tõnne Jüri lood on jõudnud ka ajakirja Looming kaante vahele. Temast on kirjutanud muusikateadlane Ofelia Tuisk, kelle vanemad olid Tagamõisast pärit.
Raivo Kasemets hakkas ajaloo vastu huvi tundma koolipoisina. “Tagamõisa koolis oli väga hea ajalooõpetaja Silvi Mets. Tema oskas meile ajaloost köitvalt rääkida. Viimase tõuke andis viis aastat tagasi toimunud Tagamõisa kooli kokkutulek. Me tegime selleks väikese trükise, mis aga päris hästi ei õnnestunud. Siis otsustasingi hakata mahukamat raamatut koostama,” rääkis Kasemets teose saamisloost.
Sellise raamatu valmiskirjutamiseks on Kasemets istunud arhiivides lugematu arvu tunde, uurides koduküla kohta talletatud materjale. Kuigi teos tuli detailne ja enam kui paarisaja leheküljeline, tõdes Raivo Kasemets, et Undvast võiks vähemalt kolm või neli sama mahukat raamatut veel kirjutada.
Vastilmunud raamatus on kirjutiste kõrval palju fotosid, kaarte, graafikuid ja tabeleid. Huviline saab infot iga talu ja külainimese kohta. Vanim kaart, mis raamatu kaante vahele on jõudnud, pärineb aastast 1545.
Undva küla praeguste ja endiste elanike kokkutulek toimub 7. juulil. Osalemiseks registreerida rkasemets@hot.ee. Undva külaväljakul on kõigil võimalus sel päeval endale ka Raivo Kasemetsa raamat soetada.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
kurb, kuid ajakirjaniku ja kogumiku koostaja taset näitab kaks lauset:
“Meie küla on unikaalne juba seepärast, et poolteist miljardit aastat tagasi on siin vulkaan pursanud. Kivimid 400 meetri sügavusel maapõues annavad sellest tunnistust,” tõi raamatu autor välja fakti, mida oli ühest teadusartiklist lugenud.
Töllile!
Taset näitab see, kui ei olda kursis jooksva ajakirjandusega, veel rohkem aga see, et võetakse sõna teemal, mida ei vallata (Eesti maakoore ehitus). Undva aluskorras on umbes 400 m sügavusel 50 m paksune porfüriidikiht. Mis on porfüriit, lugege entsüklopeediast või vikipeediast
Samuti Töllile
.. Tõenäoliselt Eesti alal on olnud vulkaane, kuid vulkaaniliselt aktiivsem periood leidis aset väga ammu. Orienteeruvalt 1,5 miljardit aastat tagasi tungis tänapäevase Läänemere piirkonnas magma maa-põues aeglaselt ülespoole. See põhjustas omakorda kivimikihtides venituspingeid, mille tagajärjel tek-kisid erinevad lõhed, mis omakorda täitusid ülespoole kerkiva magmaga. Mõnes piirkonnas võis magma kerkida nii kõrgele, et tekkisid vulkaanid. Mingil hetkel protsessid lõppesid ja magma tardus. Aeglase jahtumise tagajärjel tekkisid rabakivigraniidid, mis on säilinud tänapäevani ja tõestavad, et Eesti alal võisid asuda vulkaanid. Sellele viitavad vulkaanilist päritolu kivimid Soome lahes Suursaare ja Saaremaal Undva aluskorras.(H. Rudi artikkel „Postimehes“ 24.06.2017).
armsad poisid raivo ja kaarel,
seletage jooksva ajakirjanduse abil rumalale tölpale ära, mis on sellel kõigel pistmist undva või saaremaaga?
HUvitav, Raivo loeb veel prillideta. Tubli.
Kas sm Töll on laksu all vä? Sest viimane küsimus on umbes sama hea “kild” nagu sm Putini sõnad selle kohta, et Donbassis vene soldateid ei ole. Pärast tuli muidugi välja, et oli/on ikka küll ja pealekauba veel hulgi !!!
Kas oskab keegi õelda kust seda raamatut saab osta?Raamatu autorile au ja kiitus,et sellist vaeva on pidanud nägema.
Raivo, mäletad ,kuidas sa mu ühe suusa ära lõhkusid. See oli 1963. Ma tegin hiljem tagasi. Lõhkusin sinu antud suusapaarist ka ühe suusa ära.
Aga kuna minu isaema on Neeme külast, mis on Undva kõrval, siis kust saab seda raamatut.
tahaks osta ka.
kontakti vist saab siit:
Telefon (+372)4796252
E-post rkasemets@hot.ee