Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et riigiasutustest on Saaremaale kavas tuua üksnes kümme töökohta, ja tegi teatavaks ka nende jaotuse.
Peaminister ja tema nõunik Riho Kangur teatasid vastuseks riigikogu liikmete Kalle Laaneti ja Urve Tiiduse kirjalikule küsimusele, et tänavu jaanuari seisuga on kavas Kuressaare linna viia kokku kümme töökohta: kaks kohta nii politsei- ja piirivalveametist kui ka riigi tugiteenuste keskusest, üks koht rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest ja SA-st Archimedes ning kaks kohta nii SA-st Innove kui ka töötukassast.
“Metoodiliselt on kokku lepitud, et väljaviimise alla lähevad ka regioonides loodud uued ametikohad,” on märgitud kirjalikus vastuses Laanetile ja Tiidusele. “Politsei- ja Piirivalveameti puhul on tegemist uute loodavate piirkonnapolitseinike ametikohtadega, Töötukassa puhul uute töökohtadega töövõimereformi elluviimiseks. Näiteks Töötukassa, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse töökohad on saartel loodud juba eelmisel aastal.”
Laaneti ja Tiiduse küsimusele, kas on analüüsitud ametikohtade kolimise asemel kaugtöökohtade loomist ning milliste asutuste puhul ja millal oleks valitsusel võimalus seda rakendada, vastasid Ratas ja Kangur, et kaugtöökohtade loomist on analüüsitud. “Kaugtöökohtade loomist ei kavandata väljaviimise asemel, vaid täiendava võimalusena,” kirjutavad Ratas ja Kangur.
“Kaugtöö tegemine on võimalik enamustes riigiasutustes nendel töökohtadel, mis ei ole seotud konkreetse asukohaga.”
Rahandusministeerium korraldas arvamuste saamiseks ministeeriumide ühishoones kaugtööteemalise küsitluse, millele vastas ligi 370 inimest. 80 protsenti on huvitatud ajutiselt kaugtöö võimaluse kasutamisest mõnes maakonnakeskuses, kui oleksid loodud nüüdisaegsed kaugtöökeskkonnad. Populaarsemad asukohad olid Tartu, Pärnu ja Kuressaare.
Millest on jutt kirjutise lõpus: “… 80 protsenti on huvitatud ajutiselt kaugtöö võimaluse kasutamisest mõnes maakonnakeskuses, kui oleksid loodud nüüdisaegsed kaugtöökeskkonnad. Populaarsemad asukohad olid Tartu, Pärnu ja Kuressaare.”?
Tundub olevat midagi riikliku Kuressaare Edukontori sarnast, mis luuakse Urve Palo riiklike külaliskorterite projekti ja regionaalhalduse maakondlike talituste juhatajate poolt koorineeritavate maakonnakeskuste riigimajade projekti kasutades.
Asi keerleb lihtsalt numbrite ümber. On ju näiteks kaks sellest kümnest hoopis siseministri “kogukonnapolitsei” realiseerumine. https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/12/03/kas-me-vajame-kogukonnapolitseid/
PS. Kaugtöö oli juba kõrtsukelneri unistus juba pool sajandit tagasi — et inimesed sööks kodus ja jootraha kannaks otse kelneri Hoiukassa arvele.
Kuressaare kaugtööpealinnaks! :-)
Sa Volli oled lihtsalt lame!
Milles see lamedus seisneb?
“… 80 protsenti on huvitatud ajutiselt kaugtöö võimaluse kasutamisest mõnes maakonnakeskuses, kui oleksid loodud nüüdisaegsed kaugtöökeskkonnad. Populaarsemad asukohad olid Tartu, Pärnu ja Kuressaare” on ju sisult ajas tagasiminek ca 30 aastat.
Kingissepas oli toona Puškini tänaval ministrine nõukogu külalistemaja (Ravila 2a, Merineitsi). Siis lihtsalt ei kasutatud sõnastust, et “ministeeriumi töötajad on huvitatud ajutisest kaugtöö võimaluste kasutamisest Kuressaares” – neid saunapidusid nimetati toona ajastule vastavate sõnadega.
Rahandusministeerium korraldab kõigis maakondades ka volikogude koolitamise, seoses haldusreformiga tekkinud uuele olukorrale. Kõige suuremad muutused on Hiiumaal ja Saaremaal ja loogiline oleks, et siit algaksid ka koolitused. Saaremaal tulekust on ministeeriumi ametnikud “huvitatud” aga alles suvehakul kõige viimase kohana. Vat see on lame!
su üleskutse ei lähe läbi, tiitel juba olemas
Kas kõik need 10 töökohta saavak ka perekkond Kallaste liikmed? See maffia hakkab siin juba Itaalia ja USA viiekümnendate aastate oma möötu võtma.
Kas sa Volli siis veel ei teagi mida tähendab olla lame?
Ei, ta ei tea seda. Eks ma kord vestlen temaga, kui tööga Nasvale satun. Ehk on silmast silma rääkides natukene normaalsem.
Aga kas vald mõtles ,ega nad pankrotti lähe !