Saaremaal hakatakse juba sel aastal harjumuspäraseks saanud bussiliikluse kõrval pakkuma ühistransporditeenust ka nõudluspõhiselt.

ON, MIDA ARUTADA: Kolmapäeval arutati Saaremaa tuleviku transpordikorraldust. Esiplaanil Kuressaare bussijaama juhataja Aare Lehtsi, transpordinõunik Karl Tiitson ja abivallavanem Jüri Linde.
Maanus Masing
“Eesmärk on panna inimesed liikuma nutikalt ja kuluefektiivselt,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Pirko Konsa. Ta märkis, et info inimeste liikumisvajadustest on olemas, aga seda ei kasutata, ja üks võimalus selleks võiks olla nõudluspõhine transport.
Konsa väitel on näiteks Coop ja Omniva valmis oma teenuseid pakkuma. Kui nad teavad inimeste transpordivajadusi, siis võivad nad soovijaid oma autode peale võtta.
“Oleks vaja kaasa aidata maainimeste liikumisele ja see projekt toetabki elu ääremaadel,” kinnitas nõunik Konsa. Bussid jääksid liinidel ikka sõitma, uus lahendus hakkab toimima paralleelselt.
Pirko Konsa lisas, et kuna Saaremaa on merega piiratud, siis sobib see koht pilootprojektiks kõige paremini.
Projekti üks eestvedajaid, tarkvarainsener Aare Lapõnin ütles, et vajalik platvorm luuakse eraalgatuslikult. “Kui projekt tundub saarlastele hea, siis võtame tehnoloogilise lahenduse enda peale,” rääkis ta. “Saaremaa poolt ootame koostöötahet ja -valmidust. Juunis oleks süsteem valmis, sest eeltöö on tehtud. Kõik ei tule muidugi kohe kindlasti välja, aga töö käigus selguvad ka puudujäägid, et leida siis nende ületamiseks lahendused.”
Nõunik Konsa lisas, et ettevõtjatel on siis, kui projekt Saaremaal õnnestub, ärihuvi minna seda ka mujale müüma. “See on ühel hetkel palju väärt, aga me ei tee seda saarlaste arvelt. Maantee-
amet hakkab seda tulevikus haldama, teenuste liitmisel tekib vaba turumajanduse konkurents,” selgitas ta.
Saaremaa valla transpordinõuniku Karl Tiitsoni hinnangul võib projekti käivitamisel saada suurimaks takistuseks Eesti seadusandlus ja küsimus on, kas seda muudetakse, ehk mis selles osas siis üldse saama hakkab. “Kuidas inimesed, kes hakkavad teisi vedama, selleks õiguse saavad,” tõi ta välja ühe kerkiva probleemi.
“On olemas kindlad nõuded ja inimesed peavad transporditeenuse osutamiseks õiguse taotlema, sest ei saa nii, et hommikul mõtlen ja võtan kohe kellegi kaasa. Sa pead ikkagi protsessi enne läbi käima, sinu auto peab mingitele nõuetele vastama,” selgitas Tiitson.
Nõudluspõhise transpordi rakendamine tuleb Saaremaa valla koalitsiooninõukogus arutusele järgmisel nädalal ning seejärel esitatakse see hindamiseks ja heakskiitmiseks volikogule.
Riigikogu ja Saaremaa vallavolikogu liige Kalle Laanet ütles, et esimene küsimus on, kas vallavolikogu on valmis seda projekti toetama. “Mina arvan, et on ning saame sellega edasi minna ja paremini,” lausus ta.
Riigikogu ja Saaremaa vallavolikogu liikme Hannes Hanso sõnul on selline liikumise viis erinevates gruppides juba sisse töötatud ja see näitab, et nõudlus on olemas. “Kui on olemas infoplatvorm, kus kõike koordineeritakse, siis on see mõistlik,” tõdes ta.
“Poliitiline tahe on meil olemas. Kui saame selle tehtud, siis hakkaks terve ilm meilt õppima, sest see parandaks ka tööhõivet ja elavdaks majandust. Kuna see projekt vallale esialgu kulusid ei too, siis miks mitte võimalust kasutada,” rääkis Hanso.
Sotsiaalvaldkonna abivallavanem Kairit Lindmäe on uue süsteemi rakendamise poolt, sest vallas on praegu tema valdkonnas sõitmas palju autosid, mis tegelikult sotsiaaltranspordi alla ei kuulu. Uus lahendus tooks aga võimalusi ka selles osas. “Me ei saa teiste maakondade mudeleid endale võtta, sest seal liigutakse ka rohkem üle piiride,” leidis ta.
Üks suuremaid ühistransporditeenust vajav sihtgrupp on vanemad inimesed ja pensionärid, kellel pole liikumiseks isiklikku autot või siis on takistuseks tervisehädad. Enamikul neist pole aga kodus uue projekti toimimiseks olulist internetti, nutitelefonidest rääkimata. “Küll vanainimesele saab ka selle lihtsa vidina kätte anda, aga peamine on, et poliitiline tahe on olemas,” lausus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Pirko Konsa.
Saaremaa valla transpordinõunik Karl Tiitson on seda meelt, et praegu on õige aeg alustada, sest sügisel tuleb kohalike bussiliinide teenindamiseks uus riigihange. “Mõnes kohas on bussitransport korralik, teises jälle puudulik, aga on kohti, kus eelistatakse liikumiseks isiklikke autosid,” tõdes ta.
Selleks, et asi kuidagigi toimima saada, tuleb kõvasti tööd teha ja seda Riigikogus.
Vallavolikogu võib ju seda projekti toetada aga asi saab toimida ainult juhul, kui projekt ise on seaduslik ning sellise asja legaliseerimiseks tuleb muuta paljusid seaduseid ja igasugu seadustest tulenevaid rakendusakte.
Ja siin ongi suur ¿ kogu selle asja juures — muutes regulatsiooni, et seda pilootprojekti saaks käivitada, koheselt “tekib vaba turumajanduse konkurents” ja seda kõikjal Eestis va Saaremaa vald, mis on kinni oma pilootprojektis. Aasta tagasi oli poleemika Uberi ja Taxify ning teiste sõidujagamisteenuste legaliseerimise üle Eestis. Läks sellega, kuidas läks aga muutes asja veelgi vabamaks, et Saaremaa vallas pilootprojekti saaks teha, kaotab asi mõtte, sest ka mujal tekib vaba turumajanduse konkurents ning turg reguleerib ennast ise ja maanteeametil pole enam mingit huvi seda järjekordset eraalgatuslikku riigiUberit oma hallata võtta.
Pall on Riigikogu liikmete käes aga juba paistavad ka uued Riigikogu valimised – kas julgetakse/suudetakse nii suuri asju ette võtta või saab lihtsalt valjult trummi põristada?
Jõudu tööle!
Kuidas siis idee autorite arvates see asi käima hakkab? Kas buss sõidab oma tavapärast teekonda ja peatub peatuses vaid eelmisel päeval registreerimise korral? Või hakkab ta nüüd peale registreerimist kuhugile külla sisse keerama? Või läheb liinile vaid siis, kui kedagi selle liini äärest on ennast registreerinud s.t sõidab ühe inimese pärast 150-200 km pikkuse ringi. Kui keegi tahaks mingil põhjusel juhuslikult samuti sõita, aga mitte “tellitud” päeval, kas siis bussi pole? Posti- ja kaubaautol on oma kindel ring. Kuidas ma saan sellega näiteks linna? Loksun terve päeva kaasa ja aitan kauplustes kaupa maha laadida või postimehel lehti kasti toppida? Tulge sealt nutimaailmast välja ja hakake tegelema reaalse eluga. Need “platvormid” töötavad vaid arvutimängudes. Päris elu on midagi muud. Ühe “nuti” lugu Eesti tunnusmärgi leidmisel me juba nägime. Kas riik on valmis järjekordse reha otsa astuma? Või need ühekordsed “rehad” ongi eesmärk? Mine tea.
Midagi nii lolli ei ole tükk aega lehest lugeda saanud. Ärge jooge seal vallavalitsuses nii palju. Kui teil mitte midagi tarka teha ei ole siis ärge tehkegi midagi, lollustega pole ka mõtet aega sisustada.
ime seadused.kui ma oma pereliikmeid või naabrimeest sõidutan,kas ma siis ka pean varsti transpordi luba taotlema.
Saaremaa valla sotsiaalvaldkonnal on peamine, et saaks tüütud eakad ja haiged oma kaelast ära raputada,osutades seaduses tõlgendatud sotsiaaltranspordile, mida saavat osutada vaid ratastooliinimestele. Sotsiaaltöötajad istuvad nüüd peamiselt
kabinettides ja kui mõni hädaline roomab kohale, siis teavitavad, kuidas abi saada ja otsida. Osta aga nutitelefon või arvuti ja osta endale ise teenus, kui suudad. Kui ei suuda, pole meie asi. Valimislubadus, et kõik sotsiaalteenused jäävad ja inimesed ei kannata, on uhkelt täidetud. Mis sotsiaaltöö see selline on?
Oodake selliste ulmeliste ideede rakendamisega vähemasti 20 aastat, et praegused maal elavad vanurid jõuaksid ära surra. Noored võivad ju sellise asjaga küll kaasa minna, kui pole vaja kindlal kellaajal kuskil kohal olla. Huvitav oleks teada, palju selline teenus ka maksma hakkaks? Hakkavad ju eraettevõtjad seda teenust pakkuma ja riik seda ei doteeri. Minul nutitelefoni ei ole, ega kavatsegi osta. JÄÄN OOTAMA TASUTA, KINDLATEL KELLAAEGADEL, SÕITVAT BUSSIÜHENDUST! Seda soovivad raudselt ka kõik madalapalgalised maainimesed. Iialgi ei usu ma, et lapsevanemad lubaksid omi lapsi suvaliste autodega sõitma.
Põhimõtteliselt küll ja maksud tuleb ka tasuda:)
Sellele Tiitsonile tuleks jalaga ühte kindlasse kohta virutada, nii et ta kaoks sealt vallavalitsusest igaveseks oma rumalate ideedega!
Kui tuleb tasuta bussisõit, oleksid bussid rahvast pungil täis!
Kas põllumehed oma traktoritega ka kõlbavad “teenueid osutama”, eriti talvel oleks seda “ressurssi” piisavalt? Ehk on teil midagi veel lollimat välja käia? Kas keegi tõesti usub sellist tobedust?
Kui teil tõesti on maainimeste transpordi parandamiseks mingit raha, siis tehke kõigepealt ringi busside graafikud.Üksainus näide: praegu ei saa laupäeviti linnast maal ära käiagi, hommikul saad maale küll, aga samal päeval tagasi ei saa, saad alles pühapäeval peale lõunat! Kui siis veel raha jätkub, tehke invaliididele, pensionäridele ja lastele tasuta bussitransport, võiks olla tasuta ka paljulapseliste perede lastevanematele!
Tõesti hea mõte,et postiljonid lähevad reisijateveo kursustele ja ajalehti hakkavad Maalased veel hiljem kätte saama.Tädike kes hommikul Petskiniga linna saab tahab ju õhtul koju tagasi.Kas paneme prügiautod õhtul käima? Praegu on õige aeg uurida osavaldade kaupa, kus ja kuidas,mis kellast inimesed liiguvad-koolid,suuremad asutused,kaugliinid jne. Ei tasu iga lollusega kohe kaasa minna millel E juures.Piimaauto hakkab 02.00 tööle,pidulise saaksid koju.
SINU KOMMENTAARI VÕTAN PEATSELT ETTE.
Ümmargune ja loll jutt. Nimele vaadates ei imesta.
Nii head ideed pole ammu kuulnud. Ja ilma igasuguse irooniata. Inimesed kasutavad tegelikult juba ammu sõidujagamisteenust – vaadake, kuidas inimesed linna sõidavad, kas tööle või mõne muu asja pärast. Paar väga olulist asja kargab esimesena pähe. Tuleb hakkama saada nendega, kes põhimõtteliselt igale uuele asjale vastu on. Neid on ka siin kommentaariumis hulgi. Selleks tuleb aina seletada, seletada, seletada. Ja vanainimeste probleemi ei tohi alahinnata. Neile peab selle teenuse ülilihtsaks, ikka väga pudiks tegema. Järjekordse tehnilise vidina juurutamise ja äraõpetamise ideest ei piisa.
To Maakas Ei tea kust need rahvahulgad siis äkitselt välja ilmuvad kui bussliiklus tasuta toimima hakkab
Milla lõpeb see jalgratta leiutamine. Tehke silmad lahti armsad vallaametnikud ,uurige kuidas see naaberriikides käib. Soomes oli võimalik seoses sellega, et elu maapiirkondades säiliks,arvestada teatud piirides tuludeklaratsiooni täites töölkäimiskulud tulumaksust maha. Eelmine aasta oli see 0,20 senti kilomeetrilt. Muidugi pead seda tõendama vajadusel. Ei mingi Ubereid jne. Kalkuleerige kas see tuleb odavam või kallim kui toetada mingit Überit või muid imelisi skeeme. Inimesed käivad tööl eri kohtades ja eri aegadel.
Olen ma loll või sain ma sedasi aru, et penskarid koos oma karkude ja poekottidega hakkavad kuskil kaubaautos või prügiautos loksuma? Kas see on mingi nali?
Kas me sellist Saaremaa valda tahtsime?
Pigem on tegemist elukaugete inimestega, kellel ei ole tegelikust elust maal aimugi.
Orissaare vald on juba aastaid oma abikäe osutanud ja loodame,et see saab ka edaspidi nii olema.Neljapäeviti saame hommikuse liinibussiga Orissaarde ja kella 11 paiku sõidutab üks sõbralik noorhärra meid koju tagasi.Üks kurb asi selle tored teenusega siiski on…paljud sõitasoovijad on oma VIIMASE SÕIDU juba teinud …Lahendamist vajab nende inimeste probleem,kellel on töölkäimine transpordi puudumisel raskendatud.Meiekandist linnas tööl käimine on ühistranspordiga tõesti võimatu.
Aga tehke siis proovi ! Kui sõit oleks tasuta ja bussid käiks normaalsetel aegadel, muidugi ma sõidaks pigem bussiga !
Tahaks teada kui palju see üüber- uuberiga sõit pensionärile maksma hakkab?
Mul on 10 aastat see lihtne vidin (nüüd juba ka uus)aga ikka ei saa sellega hakkama ja ma pole veel pensionär. Paistab, et varsti ei saa ka bussisõiduga hakkama.
Pereliikmeid või naabrimeest vead praegu ka ja tasuta. Kellegil pole pretensioone. Kui aga neid raha eest hakkad vedama on ju hoopis teine jutt. Ja kas siis riigikassasse hakkab rohkem raha jääma sest on kohatu säilitada hetkel kehtivaid transpordi toetusi. Reisiate arv ju väheneb maakonna liinidel, seega peaksid ka dotatsioonid vähenema…
Maakonnaliinidel sõltib dotatsioon liinikilomeetrite arvust, mitte reisijate arvust. Selle kohta oli just uudis, et ka tasuta ühistranspordi puhul jääb see nii.