Läinud aasta lõpul uuesti müüki pandud Rannaaugu sadama hoonestusõiguse omandas Heiki Soodlale kuuluv ettevõte Shinetes OÜ.
Saarte Hääl kirjutas läinud aasta lõpul, et mitmele Mustjala inimesele ja sadamat ehitanud ettevõttele kohtuasja toonud Rannaaugu sadama 20-aastane hoonestusõigus läheb uuele enampakkumisele. Alghinnaga 10 000 eurot pani hoonestusõiguse müüki Saaremaa kohtutäitur Svetlana Põld.
Nüüdseks on uue hoonestusõiguse omanik selgunud, selleks on ettevõte nimega Shinetes OÜ. Firma juhataja Heiki Soodla ütles Saarte Häälele, et Rannaaugu sadam on praeguses seisus hästi välja arendatud ja ettevõte nägi selles head investeerimisvõimalust. “Seetõttu osalesime ka avalikul enampakkumisel,” märkis ta.
Enne kevadet sadamas Soodla sõnul siiski midagi toimuma ei hakka ja tulevikuplaanid on samuti alles täpsustamisel. Igapäevaselt töötab Heiki Soodla Lääne päästekeskuse juhina.
Saarte Hääl on varem kirjutanud ka, et Rannaaugu sadama kinnistut ostja endale ei saa, vaid ainult õiguse sadamat ja selle abihoonet kahekümne aasta jooksul ehk kuni aprillini 2032 kasutada. Sadamat ennast ei saanud kohtutäitur müüa, sest kinnistu kuulus Mustjala vallale ja kuulub sellest aastast Saaremaa vallale.
Rannaaugu sadama kasutusõigus on 25 aastaks
antud vastavalt Mustjala vallavolikogu otsusega nr.57 MTÜ Vahurannale.
Midagi on selles artikklis vist valest.
Hoonestusõigus on iseseisev asi, mida saab kasvõi “rahaks” teha — siingi kirjutises on juttu hoonestusõiguse müügist kohtutäituri poolt.
Näiteks on mitmed omavalitsused astunud ämbrisse soovides head — korraldavad konkursi mingi omavalitsuse maatüki kasutamiseks. Konkursi võidab oma ideedega mingi AS/OÜ/MTÜ ja omavalitsus annabki hoonestusõiguse sellele AS/OÜ/MTÜle. Ja see AS/OÜ/MTÜ võtab pangast laenu oma projekti teostamiseks ning tagatiseks ongi see pikaajaline hoonestusõigus. Siis projekt ebaõnnestub ja laenuandja kätte lähebki see hoonestusõigus. Nüüd on omavalitsus olukorras, kus maa on küll ikka omavalitsuse oma aga seal toimetada ta ei tohi — hoonestusõigus on hoopis teise isiku käes.
Sarnane asi juhtus ka Kuressaare linnaga. Eesti suurim omavalitsuse kinnisvaraarendus (Kotkapesa “linnaosa” loomine) lõppes sellega, et kõik maad läksid golfijama pankrotivaraks peale ühe lapikese. Sellel lapil on Restoran Mo. Pisike maatükk on linna (nüüd Saaremaa valla) oma aga hoonestusõigus mitte.