“Kas politsei võtab räuskava ja ähvardava majanaabri suhtes midagi ette alles siis, kui mees kellelegi kallale läheb ja ta maha lööb?” küsib asotsiaalsete elukommetega Arkadi Novikovi majanaaber* Valjala korterelamust.
Oleme Arkadi Novikovi terrorit talunud aastaid. See mees teeb just seda, mida ise tahab, kellegagi arvestamata ja ühiselu reeglitele vilistades. Ta ei küta oma korterit, tassib sinna prügikonteinerist toodud rämpsu, nii et korterist levib üle kogu maja jubedat haisu. Öösiti paneb Novikov kord raadio suvalisel ajal valjusti mängima, kord laseb akutrellil unnata. Vaevalt ta seal midagi ehitab – arvan, et ta teeb seda naabrite kiusamiseks. Et majarahvas rahu saaks, lülitati üldkilbist Novikovi korteri vool välja – miski muu ei aidanud.
Kuigi oleme aastate jooksul korduvalt politseisse pöördunud, pole sellest olnud mingit kasu.
Ei karda politseid
Politseid Novikov oma korterisse ei lase. Ning kui mees ongi kaasa viidud, siis on ta paari tunni pärast tagasi, irvitab meile süüdimatult näkku ja teatab: “Politsei ei tee mulle midagi!”
Umbes neli aastat tagasi varastas Novikov meilt elektrit – ühendas juhtmed keldris asuvast harukarbist. Kui selle avastasime, kutsusime politsei. Kui Orissaare konstaabel koos õpilase või praktikandiga kohale tuli, näitasime talle, kust Novikov elektrit varastab, ja küsisime, mis nüüd edasi saab. Seepeale soovitas politsei, et kutsugu me vallavalitsuse esindaja kohale. Ometi seisis üks vallavalitsuse esindaja – kes on samuti meie maja elanik – sealsamas kõrval.
Politseinik ütles, et jah, ta näeb, et harukarbi kallal on midagi tehtud, aga elektrifirma peaks seda tõestama (kutsusimegi hiljem Erko Elekter OÜ esindaja kohale, et ta olukorra üle vaataks). Siis teatas politseinik, et nad lähevad linna mõtlema, mida nad teha saavad (!). Seda mõtlevad nad tänaseni, juba neli aastat. Mingit tagasisidet me aga saanud ei ole.
Veel üks näide Novikovi tegevusest: Novikov tagus kirvega vastu rõdu äärt, sõimas kõiki, kes lähedusse sattusid, ebatsensuursete väljenditega, lubas maha lüüa ja auto segi peksta. Keegi kutsus märatsejale politsei, Novikov viidi minema, aga oli natukese aja pärast jälle tagasi.
Mingisugusest koostööst politseiga meie maja probleemide puhul küll rääkida ei saa – politseilt pole me aastate jooksul saanud oma murele mingit lahendust. Politsei väidab, et selliste inimestega ei saa midagi teha, aga kes ja millal siis saab?
Kuna korteri omanik on Rainer Kesa, Novikovi väimees, siis Kesa teda välja ei tõsta.
Surnud ring
Oleme käinud oma murega Valjala vallavalitsuses. Korraldasime arutelu, kus osales ka konstaabel Peegel. Lootsime, et äkki saame ühiste jõududega Novikovile survet avaldada. Tookord väideti vallast, et sundvõõrandada seda korterit, kus Novikov elab, ei saa. Ometi olevat omavalitsusel see õigus. Arvan aga, et suures vallas liiguvad need asjad veel aeglasemalt kui väikeses omavalitsuses.
Just sellepärast otsustasimegi Novikovi korteriukse kinni lüüa, kuna midagi muud ei jäänud enam üle. Mida me oleksime siis pidanud tegema? Seepeale saagis Novikov ära oma korteri rõdu piirded ja tegi sissepääsu sealtkaudu. Olgu märgitud, et rõdu ei ole isiklik, vaid ühisomand.
Novikovi korrale kutsuda ei saa, temaga rääkida samuti mitte – ta on ohtlik, kui vihastab.
Vaimse tervisega ei paista tal kõik korras olevat. Seda, et ta on vägivaldne, võib kinnitada iga inimene meie alevikus. Kes ütleb, et ta oma ähvardusi täide ei vii?
Kui politsei väidab, et nemad ei saa midagi teha, siis minul tekib küsimus: millal siis politsei üldse midagi teha saab? Kas siis, kui märatseja on kellelegi kallale läinud või ta maha löönud?
Kas tõesti on Eesti riigi seadusandlus selline, et sellise majanaabri eest ei kaitse mitte keegi?
* Autori nimi toimetusele teada.
KOMMENTAARID
Rainer Kesa,
korteriomanik:
Arkadi Novikov oli minu abikaasa isa. Kuna mu abikaasa suri, on see korter jäänud mulle nagu rist kaela. Oleme rääkinud sellest korterist ja Novikovi käitumisest ka majaelanike esindajaga. Kuna mul on aga alaealine laps – koolieelik – ja korter kuulus jagatava vara hulka, ei saanud midagi müüa kohtu määruseta. Õige varsti peaks aga saama korteri müüki panna, sest kohtu määrus jõustub veebruari algul.
Erilist suhtlemist mul Novikoviga pole. Aeg-ajalt ta helistab ja ajab mingit veidrat juttu. Kuna ta on asotsiaalse eluviisiga inimene, on temaga väga raske mingeid suhteid pidada.
Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Priit Sepp:
Senine politseipoolne praktika mehe suhtes on olnud teadetele reageerimine ja süüteotunnuste ilmnemisel tema karistamine. Samas ei ole karistamine esimene variant, sest see ei lahenda olukorda. Pikaajalisemaid meetmeid (näiteks viibimiskeeld oma elukohas) ei ole politseil võimalik rakendada.
Endiselt teeb politsei probleemi lahendamise osas tihedat koostööd kohaliku omavalitsuse, korteri omaniku ja korteriühistuga.
Abivallavanem
Kairit Lindmäe:
Majaelanike mure on meile teada ja lahenduse leidmiseks oleme teinud koostööd politseiga. Loomulikult soovib ka vallavalitsus, et kõik valla kodanikud saaksid elada turvalises keskkonnas. Arkadi Novikovi on teavitatud valla võimalustest abistada teda sotsiaaltoetuste ja -teenustega, aga ta ei ole meie poole väga pikka aega pöördunud ning seetõttu ei ole me saanud temaga koostööd teha, et olukorrale lahendus leida.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kogu tänane süsteem on üles ehitatud eeldusele, et inimene ise soovib midagi muuta. Kui tal aga see soov puudub, on süsteem võimetu. Just sellised ekstreemsed näited toovad esile nn demokraatliku korra puudulikkuse. Ei ole inimesi, kes julgeks otsustada, ei ole inimesi kes julgeks vastutada. Veeretatakse nagu kuuma kartulit käte vahel. Loodetakse, et probleem laheneb. Aga ei lahene. OTSUSTADA tuleb.
kui ta on ebaadekvaatne, räuskab, kirvest vibutab ja ähvardab kutsuge kiirabi ja nõudke , et koos kiirabiga sõidaks kohale ka politsei. Siis saab ta haiglasse ja ehk ka diagnoositud ning ravitud. Lindmäe ajab tüüpilist ametniku juttu. Asotsiaalne inimene pole ise meie poole pöördunud ja seega nagu polegi meie asi. Ja kui siis lõpuks kisub asi fataalseks laiutatakse käsi või süüdistatakse politseid. Absurdne olukord.
haige inimene ei pöördu ju ise abi saamiseks
ta ei saa arugi, et midagi valesti
Tallinnas lasti haige inimene lihtsalt maha
KEEGI EI VASTUTA
kõik ainult põhjendavad, et on käitunud õigesti
EI OLE JU !
Olen seda ise Kuressaares 5 aastat tagasi läbi elanud:hull naaber ja otsustusvõimetud politsei,kohus ja ajakirjandus,kes asjA VALGUSTAMISE EEST SAI HULIGAANI KRITISEERINUD MAJANAABRITE ÜTLUSI ÄRATRÜKKIMISE EEST 3000 EUROT TRAHVI!Nutma ajab!Ja huligaan tegutseb oma karistamatus nautides,edasi juba uute naabrite kallal!
Nagu varemalt öeldud-SAJANDI SAARLANE-Arkadi Novikov!Pole kahtlustki-nii suur Tegija,et pidevalt ajalehes.
Talun ka Smuulis korralikku terrorit. Nimelt otsustab ülemine naaber igal hommikul kuskil 7-8 ajal telliskivid jalataldade külge siduda ja siis tantsu lööma hakata, nii et mul laest krohvi tükid mulle suhu kukuvad. Olukorra olen lahendanud sedasi, et iga kord, kui mõllu juba kuulma hakkan, siis tõmban tal elektri välja (kuna tema ja minu elektrikarp on samas kohas, minu korteriukse ligidal). Peale seda on tükk aega paus ja kiire paanika, et korgid ruttu sisse tagasi panna. Ilmselt see treppidevaheline jooksmine väsitab nii ära, et alati see elekrtivariant toimib.
Oot-oot, aga mina ei saa aru, miks rainer Kesa Novikoviga üürilepingut ära ei lõpeta?
et see segab Novikovi? Tal sügavalt savi mingist üürilepingust.
Väga tuttav olukord. Meie samas olukorras oleme naabritega teinud politseisse lugematul hulgal avaldusi. Just, tuleb teha avaldus korrarikkumise kohta. Käisime ka kohtus tõendamas, et kirjutame tõtt, sest naaber teatas, et meie kiusame teda. Tulemus: hull naaber peab maksma trahve, kui need maksmata trahvid kuhjuvad, võetakse ette järgmise astme karistus – kinnipidamine. Korteriühistu saab oma üldkoosolekul vastu võtta otsuse korteri sundmüümise kohta. Uurige juristidelt. Aga kõige tähtsam kogemus on meil see, et aita ennast ise – väike omakohus, füüsiline märkus ehk hammas hamba vastu, on kõige tõhusam, paraku.
Novikovi naabriteks on suisa kaks politseinikku, peab ikka ükskõiksus olema, kui isegi oma kodu ümber ei saaa korda majja.
Mõnel naabril sügelevad näpud kinnisvara järele.Nõrgemaid on hea kiusata.
Nõrgad peavadki teiste kulul kapist jõudu varastama. Et jaksaks kiusamisele vastu panna.
Ega korteriomanik seal haise ega kirvega vehi, seega milleks sundvõõrandamist või korteri müüki lahendusena pakkuda, piisab elanikuga tegelemisest, kes ju mingil alusel sees elab ja pinda kasutab. Ühistutel on kodukord või mingid reeglistikud, mille rikkumised fikseerida ja saab liikuma. Mida see omanik koos elanikuga seal müües päästab? Midagi, uus omanik peab edasi tegelema, kui koos kehtiva üürilepinguga müüdaks või enne müüki elanikule tähtaegu ei panda. See ka pole õige, et kui abivajaja ise ei pöördu, pole midagi teha. Tõenditega näidata, et inimene elab mitte just ohutul moel ja peab ka naabrite pöördumisele reageerima.
“Endiselt teeb politsei probleemi lahendamise osas tihedat koostööd kohaliku omavalitsuse, korteri omaniku ja ühistuöiikmetega”.
Käime kohal, vaatame ühistuliikmetele otsa, kummardame omavalitsuse ees jne. jne. No mida te veel tahate.
Korteriomaniku sõnadest jäi mulje, et korteri üks pärijatest on tema lapse emapoolne vanaisa.
Imestaksin, kui viimane mingisugust üüri kellegile maksab, või üürilepingu sõlminud on.
Ei usu ka seda, et selle loo antagonist aru saab, et ta vaevleb mingisugust laadi vaimsete tervisehäirete käes ja vajab abi.
Lindmäe TEGELEB nii erivajadustega inimestega. Seda, et kassid-koerad ulu alla saaksid, on vabatahtlikud ära korraldanud, see, et inimene abi saaks, peab TA ISE KÜSIMA TULEMA (abi vajav inimene, kes juhtub olema ka psüühiliselt haige, ei oska abi küsida ega tahagi seda teha). Kuidas ei suudeta seda ära teha, et räuskamisel ajal tuleb kiirabi ja politsei, fikseerib, et on teistele ohtlik ja ebaadekvaatne ning suunab sundravile haiglasse. Siis järgmine samm on kinnisesse asutusse ööpäevaringsele hooldusele suunamine mingiks ajaks ja kui siis end parandab, saab välja tagasi, kui ei, istub rohelise aia taga niikaua kui elupäevi antud. Inimene ei pea olema hull, inimene peab oleme võimetu enda eest hoolitsema ning olema endale ja ümbritsevatele ohtlik. Kuidas ametnikud ja politseinikud seda ise tõlgendavad, on iseasi. Kus on kohaliku sotsiaaltöötaja silmad? Tal ometi vajalikud koolitused läbitud, et ära tunda abi vajavat inimest, aga noh, linnaprouad pole ka abivajadust suutnud tuvastada (kuigi tõendeid on juba ajakirjanduseski piisavalt, et kohtusse teovõime piiramiseks pöörduda). Tahtmises on asi. Ilmselt kiisud ja kutsud ei saada sellistesse kohtadesse ja on peale pesemist meeldivamad, aga inimesega peaks ikkagi tegelema!
Proua Kairit Lindmäele,…paistab ,et teie ametis oleku ajal näitab elu igal pool,kus teie ametkonda kuuluvad probleemid lihtsalt lähevad allamäge.Sama et kõik läheb allamäge täheldatakse ka Kuressaare Päevakeskuses.Tõesti on seal tunne,et pensionäre ei peeta enam üldse millegi vääriliseks.Kurdavad nemad,et nende peod,üritused toimuvad päevakeskuse sööklas,kus ka samal ajal tulevad linna inimesed sööma ja peol pole enam mingit nägu.Ilmselt on see nüüd Kairit Lindmäe nägu.Oli ju tema vastanud neile korraldajatele,et pole teil vaja midagi ruum olemas(söökla)peod toimuvasd seal.Küsiksin Kairitilt,kas te linnavalitsuse peod toimuvad samuti sellises sööklaruumis ja tühjade laudade taga,..ei usu, pensionärid istuvad seinaääri mööda tuhjade laudade taga .Minu meelest see on nende mõnitamine,ei muud! Kairiti valitsemise ajal on elu seal allamäge läinud,…mida tuleb muuta! Kui on ametis nooremad ametnikud,see ei tähenda,et siis endast vanemaid koheldakse niimoodi,….et aitab ka nii!Ei aita!