Tere, ma Malle siit Eikla kaubamajast!

Just sellise lausega pöördub telefonis oma 40-aastasest müüjakarjäärist 30 aastat Eiklas töötanud Malle Mets Kuressaares asuva kontori töötajate poole, kui tal on hea tuju, ja enamasti just nii ongi.

KELLELE KAPSAST? Malle Metsa sõnul käib tavaliselt päevas poes 30–60 inimest.
MAANUS MASING



Kuigi Malle on kolm korda ka lahkumisavalduse kirjutanud, on tal oma sõnul aidanud müüja ja juhatajana niikaua püsida pere toetus ja hea kollektiiv. “Aga eks mure ja rõõm on ikka käinud käsikäes,” märgib ta. “Õnneks olen saanud rahulikult tööl käia ja järelikult on see amet ikkagi meeldinud, et ma ei ole ära läinud. Aga ega siin maal suurt valikut ka ole.”

Väga palju on muutunud

Malle tõdeb, et 40 aasta jooksul on müüjaametis toimunud väga palju muutusi. “Tehnika on edasi arenenud,” rõhutab ta. “Ennevanasti sai kõik paberi peale kirjutatud ja arvelauaga klõbistatud, praegu on kõik lihtsam. Vanasti sai poole ööni aruandeid kirjutatud, magades taarat loetud ja läbi une on ka kahte senti taga aetud.”

Kui Malle müüjana alustas, oli ostjaid palju ja pikad järjekorrad poes olid tavalised. Ta on leti taga toimetades üle elanud ka 90ndate aastate alguse talongiaja, mil Eestimaa poodides valitses sõna “defitsiit”.

“Mina ei ole seda sorti inimene, kes pannuks head ja paremad kaubad leti alla, et neid siis oma tuttavatele hoida,” räägib Malle. “Minule oli klient see, kes oli poes, ja kui oli kaupa, siis soovija selle ka sai.”

Praegu on ostjaid tunduvalt vähemaks jäänud ja pikad järjekorrad ajalooks saanud. Tavaliselt käib päevas poes 30–60 inimest. Paljud kohalikud, kes linnas tööl käivad, ostavad siis ühtlasi oma vajalikud kaubad Kuressaare suurtest poodidest.

Nii on Eikla poe klientideks jäänud põhiliselt vaid kohalikud pensionärid ja töötud. Mandrirahvast on ka liikumas, aga nemad käivad poes rohkem ikka suvel puhkuste ajal. Malle Mets räägib, et ega kohalikel inimestel suurt ostujõudu ole ja raha loetakse väga hoolikalt. “Kaup läheb ju iga päevaga kallimaks ja ega seda raha ju ei jagu,” lausub ta.

Nagu mujal Eestis ja Saaremaal, nii on ka Eiklas käive aasta-aastalt paratamatult vähenenud. Viimasel ajal on oma mõju avaldanud ka Lätis müüdav odavam alkohol, ja seda just noorte hulgas. «Nad ei varjagi seda, et sealt ostmas käivad, aga vanad ju Lätti ei lähe ja ega jõua ka,» märgib Malle.

Memmed-taadid tulevad ikka

Kõigele vaatamata püsib Eikla poe juhatajal ja kohalikul rahval lootus, et poe uksed jäävad raskustest hoolimata ikka avatuks. “Kust meie rahvas siis süüa ostaks?” ütleb Malle murelikult. “Praegu on meil siia jäänud küll peamiselt sellised inimesed, kellel pole kodus endal autot või siis lapsi, kes neile söögi koju kätte tooksid. Memmed-taadid tulevad ikka meie poodi ning eks nad käivad siin ka lihtsalt juttu ajamas ja oma muresid kurtmas. Ma siis toetan neid siin nii, kuidas oskan.”

Malle Metsa sõnul on kohalik rahvas ja kogukond olnud väga toetav, inimesed innustavad ning soovitavad tal vastu pidada ja poodi mitte kinni panna. “Eks ta kohalikele inimestele kaubamaja on, aga muidu on see ikka üks tavaline väike külapood,” lausub ta.


Kuidas nooremmüüjast sai kaupluse juhataja

Malle Õunaid lõpetas 1980. aastal ETKVLi kooperatiivkooli nooremmüüjana ja tema esimene töökoht oli Roomassaare kauplus. Juba septembrist 1980 töötas ta aga Eikla kaupluses – esialgu nooremmüüjana. Veebruaris 1982 sai Õunaidist Mets.

1986. aastal andis Eesti tarbijate kooperatiivide vabariiklik liit Malle Metsale tööstus- ja toidukaupade müüja kvalifikatsiooni. Juhatajana proovis Malle Mets esimest korda kätt Kaarma kaupluses, kus ta on olnud dekreetpuhkuse asendaja.

Järgmine kord tõusis tema kvalifikatsioon märtsis 1993 ja selle tulemusena on Malle Mets esimese kategooria esmatarbekaupade müüja (Saaremaa tarbijate ühistu kvalifikatsioonikomisjoni otsus). 1993. aastast on Malle Mets olnud Eikla kaupluse juhataja.

Print Friendly, PDF & Email