Algklassiõpetajad ja lapsevanemad tõdevad, et vahel on töövihikuülesanded nii keerulised, et neist ei saa aru täiskasvanudki, õpilastest rääkimata.
“Ülesanded on keerukalt seletatud,” tõdes 3. klassis õppiva tütre ema Maret Parbus. “Päris ausalt – vahel ma tõesti ei mõista, mida tahetud on.”
Parbuse sõnul eeldab see, et laps ülesandest või selle juhendist aru saaks, vanemate abi.
Koos läbi arutanud
“Õnneks on mul kodus 12. klassis õppiv laps, kelle jutule olen saanud Lisandra saata,” lausus ta, lisades, et kasuks tuleb ka see, kui lapsevanemad on tuttavad oma poja või tütre klassiõdede ja -vendade vanematega, kellega vajadusel konsulteerida.
Ingrid Leemeti neljast lapsest õpib praegu algklassides kaks nooremat. “Meie oma peres ei ole tähele pannud, et algklassides oleksid ülesanded väga keerulised,” tõdes Leemet. “Vajadusel oleme ülesanded koos lastega läbi arutanud ja suunanud, et laps sisust aru saaks.”
“Ülesanded on 1. klassis päris keerukad,” leiab 1. klassis õppiva poisi ema Kristel. “Laps saab küll hakkama, aga tihti ütleb, et ta ei saanud päris aru, ja siis loeme uuesti koos. Ülesanded võiksid olla ikka sellised, et keskmine laps neist ise kohe aru saab.”
Salme põhikooli 1. klassis õppivad Kristjan Sagor ja Liisi Aadussoo tunnistasid, et päris vanemate abita nad koduste töövihikuülesannetega alati toime ei tule. “Vahel on küll natuke abi tarvis,” ütles Liisi. “Mõnikord pole aga üldse abi vaja, saan kohe ise ülesanded tehtud,” lisas Kristjan.
Salme põhikooli klassiõpetaja, haridustehnoloogi Merle Lepiku sõnul on töövihikutes tõepoolest ette tulnud ülesandeid, mida on olnud keeruline mõista. “Töövihiku – tänapäeval on algklassides küll sageli tööraamat – loojatele on ülesannete loomisel jäetud vabad käed,” põhjendas ta, lisades, et õpetaja peaks ülesannete osas tegema mõistliku valiku.
Lapsed loevad aeglaselt
Tema sõnul tuleks vähemalt 1. klassi lastele ülesannete koostamisel arvestada, et lapsed loevad aeglaselt ega pruugi tekstist õigesti aru saada.
“Samas ei tohi unustada, et meie klassides käivad ka andekad lapsed, kellele on vaja keerulisemaid ülesandeid,” märkis õpetaja. “Kui rääkida lahenduskäikudest, siis matemaatikas võibki lahenduskäike mitu olla.”
Lepik leiab, et algklassides peaks lapsevanem last aidates süvenema teemasse, mida koolis parajasti õpitakse. “Näiteks kui õpitakse sulgude kasutamist, siis ilmselt oodatakse, et õpilane neid teadmisi kasutab, kuigi täiskasvanud lahendaksid teinekord ülesande teisiti,” lausus õpetaja.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
See näitab ainult seda, et juba need tänased lapsevanemad olid omal ajal koolis veidi kidura võitu või ei viitsinud korralikult õppida. Kus siis nende lapsedki saavad paremad olla. Eks geenid on ikka pärandatavad ja ega käbi ei kuku kännust kaugemale. Eelkõige peavad need lapsevanemad vaatama peeglisse ja mõtlema selle peale, et nende lapsed ei kordaks nende endi vigu.
Lõpetuseks – kui sulle tundub, et su laps loeb aeglaselt siis on see lapsevanema esimene mure, et parandada see viga. Lugemine ja loetust aru saamine on elementaarne oskus ja mahajääjad peavad pingutama aga mitte kaeblema leheveergudel, just kui lapsevanema ja lapse saamatus oleks mingi kangelastegu. Asuge tööle (õppima), ainult see viib edasi!!!
lugedes eelnevat kommentaari …
päris kurb hakkab, kas selline mõtteavaldus näitab haritust ?
meie laste õppimine koolis on keeruline, mõttetult faktipõhine ning ajast-arust
miks ei muudeta neid õppeprogramme,
kas kedagi ei huvita või siis tõesti
haridusministeerium leiab, et nii on õige?
ainuke probleem, mida läbi aastakümnete kuuleme – ÕPETAJAD SAAVAD LIIGA VÄHE PALKA
Minu loogika lahendas nii.:)
1) 5;1;6;2;7;3;8;4;9;5;10;6;11;7;12;8…
2) 1
11; 12
22; 23
33; 34
44; 45
55; 56
66; 67
77; 78
88; 89
99;100
110;111
121;122…..
3) 1;2;3;5;8;13;21;34;55;89;144;233….ehk 1+1=2;2+1=3;3+2=5;5+3=8;8+5=13;13+8=21….
Naljakad inimesed – aga vigane kirjapilt kipub enda loos meepütti rikkuma.
Alati leidub laiskasid ja muidu ullikesi, kes seavad kahtluse alla õpitava vajalikkuse. Lollid on alati teadnud, mida õppida ei ole vaja. Tark lihtsalt omandab teadmised ja kasutab neid hiljem. Kui mõni arvabki, et suur hulk asju on ainult nn. tuupimise pärast, siis ei maksa unustada, et mälu on vaja treenida.
Oleks muidugi hea teada, mis faktid need nii hirmus mõttetud ka on mida kohe mitte ei ole vaja teada. Siin kohal jäävad tavaliselt kriitikutel suud lukku, sest teadmisi ei ole ju suudetud koolipingis omandada!